Viirusnakkuste laboratoorse diagnoosimise üldised põhimõtted

Authors

  • Kiira Subi

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9457

Keywords:

diagnoosimismeetodid, diagnoosimise eesmärgid, diagnoosimise organiseerimine

Abstract

Tehnoloogia kiire areng ja uute viiruste avastamine on tinginud üha uute laboratoorse diagnoosimise käsiraamatute või kordustrükkide väljaandmise. Samal ajal pole aga viirusnakkuste laboratoorse diagnoosimise põhimõtted oluliselt muutunud, seetõttu kiputakse neid vähe käsitlema või hoopiski unustama (1). Tuleb arvestada, et tehnoloogial põhinevad diagnoosimismeetodid ei anna otseselt diagnoosi, vaid viirusnakkusele viitavaid näitajaid, mille tõlgendamise tulemusena alles sünnib diagnoos. Artikkel ongi mõeldud viirusnakkuste laboratoorse diagnoosimise põhimõtete tutvustamiseks või meenutamiseks.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-11-01

How to Cite

Subi, K. (2003). Viirusnakkuste laboratoorse diagnoosimise üldised põhimõtted . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9457

Issue

November 2003

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.