Aspiriin südame-veresoonkonnahaiguste sekundaarses preventsioonis

Authors

  • Rein Teesalu
  • Tiina Ristimäe

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9500

Keywords:

antiagregatiivne ravi, aspiriin, sekundaarne preventsioon, südame-veresoonkonnahaigused

Abstract

Aspiriini antiagregatiivne toime on seotud tema võimega mõjutada tsükliliste prostanoidide ja teiste prostaglandiinide biosünteesi. Lisaks sellele on aspiriinil ka antioksüdatiivsed ja põletikuvastased omadused. Aspiriin pidurdab ateroskleroosi arengut ning parandab endoteeli funktsiooni aterosklerootilises veresoones. Südamelihase infarkti põdemise järel on 15–20% haigetel risk järgneva 2–5 a jooksul surra või haigestuda korduvasse infarkti. Aspiriin annuses 81–325 mg päevas on efektiivne südame isheemiatõvega haigetel vältimaks sekundaarseid tromboemboolseid tüsistusi. Eesti Arst 2003; 82 (8): 561–566

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-08-01

How to Cite

Teesalu, R., & Ristimäe, T. (2003). Aspiriin südame-veresoonkonnahaiguste sekundaarses preventsioonis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9500

Issue

August 2003

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.