Aspiriin ja isheemilise insuldi sekundaarne preventsioon

Authors

  • Janika Kõrv
  • Mai Roose

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9518

Keywords:

aspiriin, isheemiline insult, sekundaarne preventsioon

Abstract

Aspiriin on ravimina kasutusel juba üle saja aasta – seega võib tekkida mõte, kas siis tõesti pole sajandi jooksul leitud midagi tõhusamat. Selgub, et tegemist on igihalja ravimiga. Madala hinna ja suhteliselt väheste hemorraagiliste tüsistuste tõttu jääb aspiriin esmavaliku ravimiks patsientidele, kes on läbi teinud isheemilise insuldi või transitoorse isheemilise ataki. Aspiriin on mõõdukalt tõhus ravim insuldi sekundaarseks preventsiooniks. Seda võib väita, toetudes suurtel patsiendirühmadel korraldatud põhjalike teaduslike ravimiuuringute tulemustele. Eesti Arst 2003; 82 (2): 501–506

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-07-01

How to Cite

Kõrv, J., & Roose, M. (2003). Aspiriin ja isheemilise insuldi sekundaarne preventsioon . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9518

Issue

Juuli 2003

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.