Küüneseenhaigusesse haigestumise sagedus Eestis
Abstract
Vaatamata seenhaiguste ulatuslikule levikule jääb küünte seenkahjustus sageli tähelepanuta ning seega ka haigus ravimata. Viimastel aastatel Lääne- Euroopas tehtud epidemioloogilised uuringud on näidanud, et 2,6–8,4% eurooplastest põeb varbaküünte seenhaigust (1–4). Dermatoloogilisest patsientuurist moodustavad onühhomükoosi põdevad haiged 23%. Patsiendid suhtuvad sageli küüneplaadi seenkahjustusse kui kosmeetilisse defekti ja ei teadvusta, et tegemist on haigusega. Küüneseenhaigus ei parane iseenesest, vaid süveneb aja jooksul, haarates kõik küüneplaadid, ning muutub raskemini ravitavaks. Eesti Arst 2003; 82 (5): 375–378Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
