Krooniliste maksahaiguste ravi võimalikkusest

Authors

  • Riina Salupere

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9542

Abstract

Kroonilised maksahaigused, hepatiit ja maksa- tsirroos, on sagedased ja olulised haigused. Kroonilisi maksahaigusi võib jaotada mitmeti, näiteks hinnates histoloogilisi muutusi maksakoes ehk põletikulist aktiivsust või fibroosi olemasolu (1). Olulisemaks on aga etioloogia ehk maksa- kahjustuse tekkepõhjus, sest sellest tulenevad ka ravisoovitused. Sagedasemad kroonilised maksahaigused on maksa alkoholtõbi ja krooniline viirushepatiit, mis moodustavad 70–80% kõigist kroonilistest maksahaigustest. Kuni 80% kroonilise viirushepatiidi juhtudest on põhjustanud C-hepatiidi viirus. Harvemad on primaarne biliaartsirroos (kuni 2% kõigist maksahaigustest), autoimmuunhepatiit (1–2%), primaarne skleroseeriv kolangiit ja ka maksa pärilikud ainevahetushaigused.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-05-01

How to Cite

Salupere, R. (2003). Krooniliste maksahaiguste ravi võimalikkusest . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9542

Issue

Mai 2003

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.