Artroos – kas arstid saavad aidata?

Authors

  • Riina Kallikorm

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9548

Abstract

Liigesehaiguste esinemissagedus on suur ja osteoartroos (edaspidi artroos) on kujunemas kõige sagedasemaks haiguseks rahvastikus. Suur-britannias on 1,3–1,75 miljonit artroosihaiget. Pantsusmaal saab artroosi diagnoosi 6 miljonit imest aastas (1).

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-05-01

How to Cite

Kallikorm, R. (2003). Artroos – kas arstid saavad aidata? . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9548

Issue

Mai 2003

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.