Eesti sünnitusabi suundumused 1992–2001

Authors

  • Aleksei Baburin
  • Anne Rohtmets
  • Helle Karro
  • Mati Rahu
  • Mika Gissler

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9556

Keywords:

antenataalne jälgimine, sünnituse induktsioon, keisrilõige, perinataalne suremus

Abstract

Viimase kümnendi jooksul on Eesti Vabariigis toimunud suured ümberkorraldused. Aastatel 1992–2001 vähenes sünnituste arv 30%. Sünnitajate keskmine vanus on suurenenud: see oli 25,5 aastat 1992. a-l ja 27,1 aastat 2001. aastal. Sagenenud on varasem rasedusega arvelevõtmine, sünnieelsed ultraheli-sõeluuringud ja diagnostiline looteveeuuring. Loote seisundi monitooringut kasutatakse 90%-l sünnitustest, poole rohkem sünnitusi indutseeritakse ja kolm korda sagedamini lõpeb sünnitus keisrilõike või vaakumekstraktsiooniga. Vastsündinud kirjutatakse kiiremini koju, enneaegsete sünnituste sagedus on vähenenud 12% ja perinataalsuremuskordaja 60%. Eesti Arst 2003; 82 (4): 234–238

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-04-01

How to Cite

Baburin, A., Rohtmets, A., Karro, H., Rahu, M., & Gissler, M. (2003). Eesti sünnitusabi suundumused 1992–2001 . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9556

Issue

Aprill 2003

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.