Hüperoksia – kas uus võimalus südamelihase kaitseks?

Authors

  • Arno Ruusalepp
  • Guro Valen
  • Jarle Vaage
  • Joel Starkopf
  • Mihkel Zilmer
  • Peeter Tähepõld

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9604

Keywords:

hüperoksia, hapniku reaktiivsed osakesed, isheemia-reperfusiooni kahjustus, isheemiline eelkohastumus, südamelihase kaitse

Abstract

Aeroobsetele organismidele on hapnik elutähtis ja hapniku defitsiit viib organismi kahjustusele. Nii südamelihase isheemia reperfusioonikahjustuse kui ka isheemilise eelkohastumuse patofüsioloogias mängivad olulist osa hapniku reaktiivsed osakesed. Hapniku kõrge osarõhk ja kestev ekspositsioon võivad põhjustada hapniku reaktiivsete osakeste kestva liigproduktsiooni, mis ületab organismi antioksüdantse kaitsevõime ja kutsub esile kahjustava oksüdatiivse stressi. Samas on hapniku reaktiivsetel osakestel oluline füsioloogiline roll rakkude signaalmolekulidena, mis osalevad rakusiseste adaptatsioonimehhanismide aktivatsioonil. Eesti Arst 2003; 82 (1): 22–28

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2003-01-01

How to Cite

Ruusalepp, A., Valen, G., Vaage, J., Starkopf, J., Zilmer, M., & Tähepõld, P. (2003). Hüperoksia – kas uus võimalus südamelihase kaitseks? . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9604

Issue

Jaanuar 2003

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.