ND:YAG-laser nahaveresoonte patoloogiliste moodustiste ravis

Authors

  • Natalja Zilkina
  • Sergei Sarap

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9615

Keywords:

laser, angioomid, teleangiektaasiad, kapillaarne angiodüsplaasia / portveiniplekk, nahakirurgia, ND, YAG-laser

Abstract

Artiklis on käsitletud ND:YAG-laseri kasutusvõimalusi nahaveresoonte patoloogiliste moodustiste raviks. Laserid, mis genereerivad rohelist valgust (lainepikkus 532 nm), on konstrueeritud nahaveresoonte patoloogiliste moodustiste raviks. Nn rohelise laseri märklauaks on veres sisalduv oksühemoglobiin. Eestis on küllaltki suur hulk seda ravi vajavaid inimesi: patsiendid angioomidega, teleangiektaasiatega, portveiniplekkidega, tähtneevustega jm. Praktika näitab, et kõrgenergiline pikaimpulsiline kahekordse sagedusega roheline ND:YAG-laser annab häid tulemusi. Dünaamiliselt on jälgitud 181 patsienti, kellele tehti laserprotseduure. Tüsistustest võib esineda turse ja hematoom, mis on välistatav režiimi valikuga. Raviks vajalike protseduuride arv sõltub kahjustuse suurusest. Eesti Arst 2004; 83 (12): 817–820

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-12-01

How to Cite

Zilkina, N., & Sarap, S. (2004). ND:YAG-laser nahaveresoonte patoloogiliste moodustiste ravis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9615

Issue

Detsember 2004

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.