Suitsidaalsus ühiskonnas ja suitsiidikatse sooritamist prognoosivad tegurid

Authors

  • Airi Värnik
  • Kairi Kõlves
  • Merike Sisask

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9626

Keywords:

sooritamist prognoosivad tegurid

Abstract

Artikli eesmärgiks on selgitada välja suitsidaalsuse levik ühiskonnas ning analüüsida suitsiidikatse sooritamise riskitegureid. Töös kasutati WHO ülemaailmse uuringu SUPRE-MISS raames kogutud andmeid. Uuring koosnes kahest osast: vähemalt 15aastaste suitsiidikatse sooritanute uuring Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses ja Tallinna psühhiaatriakliinikus ning ühiskonna uuring (kontrollrühm) Tallinna piirkonnas juhuvaliku põhjal erinevate perearstide nimistutesse kantud isikutest. Tallinna ühiskonna uuringust selgus, et rohkem kui iga kümnes uuritav oli oma senise elu jooksul mõelnud enesetapu sooritamisele ning suitsiidikatseid on suurema tõenäosusega sooritanud need, kes on varem suitsiidile mõelnud ja/või seda planeerinud. Suitsiidikatse sooritamist prognoosivate teguritena tulid esile naissugu, vanus alla 30 eluaasta, kooselu puudumine, töö puudumine ning varasemad suitsiidikatsed. Eesti Arst 2004; 83 (11): 744–749

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-11-01

How to Cite

Värnik, A., Kõlves, K., & Sisask, M. (2004). Suitsidaalsus ühiskonnas ja suitsiidikatse sooritamist prognoosivad tegurid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9626

Issue

November 2004

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.