Eksfoliatsioonisündroom ja silma siserõhk kataraktikirurgia patsientidel

Authors

  • Kuldar Kaljurand
  • Pait Teesalu 

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9644

Keywords:

eksfoliatsioonisündroom, silma siserõhk, katarakt

Abstract

Silma siserõhu (IOP) normaalseks vahemikuks on 11–21 mm Hg. Normi piirides olev IOP on tüsistusteta kulgeva hallkae lõikuse üheks eelduseks. Tõusnud IOP on üks peamine riskitegur nägemisnärvi glaukomatoosse kahjustuse tekkimisel. Uuriti 306 plaanilises korras hallkae lõikuseks saabunud patsienti keskmise vanusega 71,5 ± 8,6 aastat. Uuringusse kaasati nii opereeritav kui ka kaassilm. IOP mõõdeti enne ja pärast silmaava laiendust. IOPd mõjutava tegurina hinnati hallkae tüüpi, IOPd langetavat ravi ning eksfoliatsioonisündroomi (EXS) esinemist. Müdriaasi ulatus oli oluliselt väiksem EXSi esinemisel. IOP oli kõrgem EXSi esinemisel nii enne kui pärast silmaava laiendamist. IOPd langetavat ravi saavate glaukoomidiagnoosiga patsientide IOP oli oluliselt kõrgem keskmisest. Hallkae tüübi ja IOP vahelist seost ei leitud. Eesti Arst 2004; 83(10): 666-670

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-10-01

How to Cite

Kaljurand, K., & Teesalu , P. (2004). Eksfoliatsioonisündroom ja silma siserõhk kataraktikirurgia patsientidel . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9644

Issue

Oktoober 2004

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.