Listeria monocytogenes ’e põhjustatud meningoentsefaliit

Authors

  • Pille Taba
  • Svetlana Seeman
  • Tiiu Tomberg
  • Vivika Adamson

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9648

Keywords:

Listeria monocytogenes, bakteriaalne meningoentsefaliit, rombentsefaliit

Abstract

Bakteriaalset meningiiti on maailmas diagnoositud 200 aastat; Listeria monocytogenes’e põhjustatud meningoentsefaliiti kirjeldati esimest korda 1934. aastal ning selle erivormi rombentsefaliiti 1957. aastal. TÜ Kliinikumi neuroanestesioloogia osakonnas diagnoositi 2003. aastal kolm listeeria-meningoentsefaliidi juhtu. L. monocytogenes’e põhjustatud meningoentsefaliit erineb tavapärasest bakteriaalsest meningoentsefaliidist nii kliinilise pildi kui ravi poolest. L. monocytogenes ei ole tundlik tsefalosporiinide suhtes, mistõttu selle tekitaja kahtlusel tuleb juba empiirilise ravi etapis lisada ampitsilliin. Haiguse letaalsus on suur, eriti kui hilinetakse õige antibiootilise raviga. Artiklis on kirjeldatud nn rombentsefaliidi kliinilise pildiga kulgenud haigusjuhtu ning käsitletud põhjalikumalt diagnoosimise ja ravi aspekte. Eesti Arst 2004; 83(10): 677-683

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-10-01

How to Cite

Taba, P., Seeman, S., Tomberg, T., & Adamson, V. (2004). Listeria monocytogenes ’e põhjustatud meningoentsefaliit . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9648

Issue

Oktoober 2004

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.