Feokromotsütoom kliinilises praktikas neerupealis, feokromotsütoom, laparoskoopia

Authors

  • Andres Sell
  • Indrek Seire 
  • Urmas Lepner

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9649

Keywords:

neerupealis, feokromotsütoom, laparoskoopia

Abstract

Feokromotsütoom on harva esinev neerupealise katehhoolamiine produtseeriv kasvaja, mis võib esineda nii neerupealises kui sellest väljaspool. Kliiniliselt iseloomustab feokromotsütoomi hüpertoonia, peavalu, südamekloppimine ja higistamine. Tähtsamateks diagnostikameetoditeks on katehhoolamiinide või nende metaboliitide määramine 24 h uriinis, tuumori visualiseerimiseks on kasutusel UH, KT, MRI. Feokromotsütoomi ravi on eeskätt kirurgiline. Kirurgiline ravi (laparoskoopilise või avatud lõikusena) on efektiivne keskustes ning nõuab anestesioloogide ning kirurgide tihedat koostööd nii operatsiooniks valmistumisel, lõikuse käigus kui ka postoperatiivselt. Vaatamata patoloogia harvale esinemissagedusele opereeriti 2003. aasta I poolel TÜ Kliinikumi üld- ja plastilise kirurgia osakonnas kolme feokromotsütoomiga patsienti. Eesti Arst 2004; 83(10): 684-691

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-10-01

How to Cite

Sell, A., Seire , I., & Lepner, U. (2004). Feokromotsütoom kliinilises praktikas neerupealis, feokromotsütoom, laparoskoopia . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9649

Issue

Oktoober 2004

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.