Ärevus: sõber ja vaenlane sinus eneses

Authors

  • Eero Vasar

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9659

Abstract

Veel mõni aeg tagasi peeti närviteadlaste hulgas emotsioonide molekulaarsete ja rakuliste mehhanismide uurimist tühjaks tööks ja vaimu närimiseks. Õnneks läinud sajandi üheksakümnendatel aastatel toimus kardinaalne muutus ja mitmete teadusgruppide intensiivse töö tulemusena on meie teadmised emotsionaalse käitumise alusmehhanismide kohta oluliselt laienenud. Näiteks on õnnestunud kirjeldada neid närviringe, mis on kõige otsesemalt seotud ärevusseisundite tekkimisega (1, 2). Ärevus kuulub negatiivsete emotsioonide hulka ning füsioloogilistes piirides aitab ta isendil kohaneda olukordades, kus organismis peituvate varujõudude mobiliseerimine on hädavajalik. Ärevus on emotsioon, mis on tihedalt seotud organismi vastusega mitmesugustele stressogeensetele teguritele, sõltumata sellest kas need on füüsilist või psüühilist laadi. Eesti Arst 2004; 83 (9): 591–596

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-09-01

How to Cite

Vasar, E. (2004). Ärevus: sõber ja vaenlane sinus eneses . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9659

Issue

September 2004

Section

MITMESUGUST

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.