Rinnavähi vältimise ja ravitulemuste parandamise võimalustest
Abstract
Rahvusvaheliste võrdlusuuringute põhjal jääb rinnavähiga patsientide elulemus Eestis oluliselt alla arenenud Euroopa riikide omale. Selle peamisi põhjusi on haiguse diagnoosimine hilisemas staadiumis. Käesolev artikkel kajastab informatsiooni rinnavähi riskiteguritest, esmasest kliinilisest sümptomatoloogiast ja varase avastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on aidata parandada rinnavähiavastamist varajasemates staadiumites. Peamisteks meetoditeks rinnavähi avastamiseks on naiste eneste rinnauuring, arstlik kliiniline rinnauuring ja mammograafiline sõeluuring. Eesti Arst 2004; 83 (6): 379–383Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
