Õlavarrelt vererõhu mõõtmise protseduuri mõju keskmisele arteriaalsele rõhule hüpertoonikutel ja normotoonikutel

Authors

  • Kersti Jagomägi
  • Margus Viigimaa
  • Rein Raamat
  • Ulvi Ragun

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9728

Keywords:

arteriaalne hüpertensioon, vererõhu mõõtmine, valge kitli fenomen

Abstract

Arteriaalse vererõhu väärtus muutub ajas väga kiiresti, mistõttu on oluline vererõhu korrektne mõõtmine, et teha õigeid otsuseid antihüpertensiivse ravi alustamise vajalikkuse kohta. Vererõhu pidev mitteinvasiivne registreerimine iga südametsükli kohta annab võimaluse jälgida kiireid muutusi keskmises vererõhus ja pulsisageduses. Selles töös on uuritud vererõhu mõõtmise protseduuri mõju mõõdetavale vererõhu väärtusele ning pulsisagedusele nii hüpertoonikutel kui ka normotoonikutel. Oluline süstoolse ja diastoolse vererõhu väärtuse langus nii normotoonikutel kui ka hüpertoonikutel uuringu käigus rahuoleku ajal näitab, et korrektsele vererõhu mõõtmisele peab eriti tähelepanu pöörama piiripealse ning kerge hüpertensiooni diagnoosi püstitamisel.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-02-01

How to Cite

Jagomägi, K., Viigimaa, M., Raamat, R., & Ragun, U. (2004). Õlavarrelt vererõhu mõõtmise protseduuri mõju keskmisele arteriaalsele rõhule hüpertoonikutel ja normotoonikutel . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9728

Issue

Veebruar 2004

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.