Suhkurtõve immunoloogilisi aspekte

Authors

  • Liina Salur
  • Raivo Uibo

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9733

Keywords:

diabetes mellitus, autoantikehad, HLA

Abstract

Suhkurtõve enam levinud vormideks on 1. tüüpi ehk autoimmuunne (T1DM) ja 2. tüüpi (T2DM) diabeet. Lisaks esineb osal T2DM haigetel (erinevates populatsioonides 6–50%) autoimmuunsele diabeedile iseloomulikke autoantikehi. Sellist suhkurtõve vormi nimetatakse latentseks autoimmuunseks täiskasvanute diabeediks (LADA). T1DM immunoloogilisteks markeriteks on autoantikehad, mille määramine võimaldab prognoosida haiguse teket enne selle kliinilist avaldumist ja aitab eristada diabeedi erinevaid vorme. Diabeeti haigestumist mõjutavad kindlad HLA II klassi DR ja DQ alleelid, mille kindlakstegemisel saab vähendada populatsioonis jälgimist vajavat riskirühma.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2004-02-01

How to Cite

Salur, L., & Uibo, R. (2004). Suhkurtõve immunoloogilisi aspekte . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9733

Issue

Veebruar 2004

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.