Rahvusvahelistumise väljakutsed – Eesti arstide kogemused ja plaanid
Abstract
Eesti liitumine Euroopa Liiduga on lihtsustanud arstide võimalusi asuda tööle välismaale. Eestis lõpetatud arstiõpet tunnustatakse. Eestis on viimastel aastatel räägitud peatselt tekkivast arstide puudusest, kuna riigi tervishoiusüsteemi vabadele arstikohtadele on raske arste leida. Viimasest lähtudes ei ole arstide siirdumine muudesse maadesse soovitav. Eesti arstide küsitluste abil on uuritud, milliseid kogemusi, mõtteid, käsitlusi ja arusaame on meie arstidel rahvusvahelisest tervishoiu-tööturust. Uuritud on ka, milline on olnud areng 1990. aastatel ja millised tegurid soodustavad arstide rahvusvahelist koostööd. Eesti Arst 2005; 84 (10): 707–709Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
