Kas eesti keel säilib teaduskeelena?
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9800Abstract
„Kui ma nüüd kuulen jutte doktoriõppe üleviimisest inglise keelele ja väitekirjade kohustuslikust kirjutamisest inglise keeles, [–] siis tundub mulle, et Nõukogude aeg on klantsima löödud kuues tagasi tulnud. [–] …kui Eestis minnakse kallale eesti keele staatusele, siis selle tagajärjeks saab olla üksnes kultuuriliselt pidetu rahvas”. Nii kirjutas keeleteadlane Mati Hint selle aasta 21. septembri Postimehes. Eelnevalt olid mitmed ajalehed avaldanud kirjatükke vajadusest üle minna ingliskeelsele doktoriõppele. Eesti Arst 2005; 84 (10): 749–750Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
