Karpaalkanali sündroom. Diagnoosimise ja ravi nüüdisaegsed aspektid

Authors

  • Leena Puksa
  • Toomas Asser

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9817

Keywords:

karpaalkanali sündroom, kliinik, neurograafia, steroidsüsted, randmeortoos, kirurgiline ravi

Abstract

Karpaalkanali sündroom on sagedasim kompressioonisündroom, mille esinemissagedus üldrahvastikus on 3%. Karpaalkanali sündroomile on iseloomulik käte öine suremine, valu ja remissioonidega kulg. Diagnoosida aitavad elektrodiagnostika ja närvi kompressioonitestid. Seni puudub üldaktsepteeritud ravitaktika, millal rakendada konservatiivset ravi, millal tuleks haiget opereerida. Artiklis on antud ülevaade seni enam kasutusel olevatest diagnostika -ja ravimeetoditest. Eesti Arst 2005; 84 (8): 568–573

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2005-08-01

How to Cite

Puksa, L., & Asser, T. (2005). Karpaalkanali sündroom. Diagnoosimise ja ravi nüüdisaegsed aspektid . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9817

Issue

August 2005

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.