Seksistlik aspiriin
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9836Abstract
Aspiriin – atsetüülsalitsüülhape – sünteesiti Euroopas 19. sajandi keskpaiku. Tänapäeval üldtuntud aspiriini toimemehhanism on tsüklooksügenaasi, prostanoidide sünteesi ahela esimese ensüümi inaktiveerimine. Tänu sellele on aspiriin kliinilises kasutuses ka tromboembooliliste haiguste ja tüsistuste profülaktikas väikestes annustes (kuni 100 mg). Kuigi ei ole näidatud aspiriini molekulaarse farmakoloogia erinevusi sõltuvalt soost, on aspiriini farmakodünaamika meestel ja naistel erinev: sama annuse manustamise järel on salitsülaadi kontsentratsioon veres naistel kõrgem kui meestel (1).Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.