Punane Rist ja Genfi konventsioonid
Abstract
Punase Risti liikumine saab mõne aasta pärast juba 150-aastaseks. Punase Risti looja, Šveitsi ärimehe Henri Dunanti ajast on liikumine läbi teinud suuri muudatusi, kuigi eesmärgid on jäänud samaks. Rahvusvahelise humanitaarõiguse aluseks on Genfi konventsioonid ja nende lisaprotokollid, millest viimane, kolmas, võeti vastu alles 2005. aasta lõpul. Protokoll võimaldab kasutusele võtta uue, täiesti neutraalse embleemi – Punase Kristalli. Kolmel korral on Punasele Ristile antud Nobeli rahuauhind. Eesti Arst 2006; 85 (12): 829–833Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
