Kandesartaani efektiivsus ja turvalisus: selle kasutamise kogemused arteriaalset hüpertooniat põdevate haigete ravimisel Eestis

Authors

  • Igor Pšenitšnikov
  • Tatjana Šipilova

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9937

Keywords:

kandesartaan, arteriaalne hüpertensioon

Abstract

Kandesartaan on angiotensiin II 1. tüüpi retseptori (AT1) blokaator. Preparaati iseloomustavad kõrge selektiivsus AT1 retseptorite suhtes, antihüpertensiivse toime aeglane algus ja pikk kestus, mis lubab manustada preparaati üks kord päevas. Preparaat ei põhjusta märkimisväärseid ööpäevaseid arteriaalse vererõhu kõikumisi. Töö eesmärgiks oli anda hinnang kandesartaani manustamise tõhususele ja taluvusele arteriaalset hüpertooniat põdevate haigete ravimisel ambulatoorsetes tingimustes. Uuringus osales 36 kerge või mõõduka arteriaalse hüpertensiooniga haiget. Kandesartaani manustati monoteraapiana annuses 8 või 16 mg või kombinatsioonis hüdrokloortiasiidiga annuses 16 mg. Head, väga head ja rahuldavat antihüpertensiivset efekti täheldati 80,6%-l haigetest. Eesti Arst 2006; 85 (11): 734–738

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-11-01

How to Cite

Pšenitšnikov, I., & Šipilova, T. (2006). Kandesartaani efektiivsus ja turvalisus: selle kasutamise kogemused arteriaalset hüpertooniat põdevate haigete ravimisel Eestis . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9937

Issue

November 2006

Section

UURIMUS

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.