Wernicke-Korsakovi sündroom ja memantiin

Authors

  • Aleksei Rakitin
  • Kristiina Kompus
  • Maarika Nurm
  • Markku Braschinsky

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9941

Keywords:

Korsakovi amnestiline sündroom, Wernicke entsefalopaatia, eksitotoksilisus, NMDA antagonistid, memantiin

Abstract

Wernicke-Korsakovi sündroom (WKS) on sageli esinev neuroloogiline haigus, mille põhjuseks on tavaliselt kroonilise alkoholismi foonil organismis tekkiv B1-vitamiini vaegus. Wernicke entsefalopaatiat iseloomustavad okulomotoorsed häired, ataksia, segasusseisund. Korsakovi sündroomi puhul on väljendunud uue informatsiooni omandamise võime vähenemine – anterograadne amneesia. On tõendeid, et WKSi patogeneesis mängib olulist rolli aju glutamaatergilise süsteemi düsregulatsioon. Artiklis on kirjeldatud WKSiga patsiendi haigusjuhtu, kelle amnestilise sündroomi raviks kasutati N-metüül-D-aspartaadi (NMDA) retseptorite antagonisti memantiini. Eesti Arst 2006; 85 (11): 766–771

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-11-01

How to Cite

Rakitin, A., Kompus, K., Nurm, M., & Braschinsky, M. (2006). Wernicke-Korsakovi sündroom ja memantiin . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9941

Issue

November 2006

Section

HAIGUSJUHT

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.