Hingamisteede stentimine – võimalused ja kogemused

Authors

  • Alan Altraja
  • Sirje Marran

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9958

Keywords:

stent, stenoos, lineaarstent, trahhea dünaamiline stent

Abstract

Alumiste hingamisteede stentimist ehk sisetoesega proteesimist kasutatakse nagu paljude teistegi torujate õõneselundite juures valendiku läbitavuse palliatiivseks taastamiseks või säilitamiseks kasvajatest, fibroosist, välisest survest või muudest põhjustest tingitud ahenemise korral. Suurte juhtehingamisteede läbitavuse taastamine stentimisega suurendab elulemust kirurgiliselt mitteravitavate seisundite puhul ja tagab patsientidele oluliselt parema elukvaliteedi. Seetõttu on kasvav meditsiiniline nõudlus selle raviviisi järele Eestis ühelt poolt ja meetodi kättesaadavus teiselt poolt muutmas inoperaabelsete juhtehingamisteede haiguste kohalikke ravitraditsioone. Artiklis on antud ülevaade suurtes juhtehingamisteedes kasutatavatest stentidest, stentimise põhimõtetest ja näidustustest ning illustreeritud tulemusi kolme haigusjuhu näitel. Eesti Arst 2006; 85 (10): 673–683

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-10-01

How to Cite

Altraja, A., & Marran, S. (2006). Hingamisteede stentimine – võimalused ja kogemused . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9958

Issue

Oktoober 2006

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.