Inimese tüvirakud ja rakuteraapia
Abstract
Inimese tüvirakkude avastamine ja meetodikate väljatöötamine nende kasvatamiseks in vitro on loonud võimaluse autoloogilise rakuteraapia tekkeks. Koos tüvirakkude temaatikaga on viimasel kümnendil ühiskonna tähelepanu keskmesse kerkinud ka inimese ja loomade kloonimine. Teadusliku kontseptsioonina on nii tüvirakud kui ka kloonimine suhteliselt vanad valdkonnad. Efektiivse rakuteraapia areng eeldab täpseid teadmisi tüvi rakkude bioloogiast ja nendel teadmistel põhinevate meetodite loomist tüvirakkude suunatud kultiveerimiseks. Eesti Arst 2006; 85 (9): 565–569Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
