Arst ja avalik arvamus
DOI:
https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9975Abstract
Kolleeg Helle Nurme kommentaar, milles ta viitas president Arnold Rüütli kognitiivsetele häiretele (PM 16.08.2006), tekitas ajakirjanduses elava vastukaja ning veelgi enam arutelusid arstkonnas ja elanikkonna erinevates rühmades. Käesolev kirjutis ei püüa omakorda hinnata Arnold Rüütli sobivust sellele kõrgele ametikohale – seda enam, et selle ilmumise ajaks on vabariigi president valitud. Püüan siiski lühidalt kommenteerida mõningaid Helle Nurme avaldusest johtunud arvamusi ja seisukohti. Küsimus on üsna keeruline ning see takistab lõplike seisukohtade kujunemist. Eesti Arst 2006; 85 (9): 601–602Downloads
Downloads
Published
How to Cite
Issue
Section
License
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
