Autoimmuunsed villilised haigused
Abstract
Villiliste haiguste rühma patogeneetiliseks aluseks on autoantikehade tekkimine epi der mise või dermoepidermaalse ühendusjoone normaalsete komponentide vastu. Kuigi hai gu sed erinevad omavahel haigete keskmise vanuse, kliinilise pildi ja histoloogilise leiu poo lest, kinnitab diagnoosi lõplikult IgG või IgA klassi kuuluvate autoantikehade depoo kindlaks tegemine nahas ning tsirkuleerivate autoantikehade avastamine veres. Ena mikku autoimmuunseid villilisi haigusi ravitakse süsteemse glükokortikosteroidi ja immuun supressiivsete ravimitega, IgA-st sõltuvate haiguste korral on valikravimiks dapsoon. Eesti Arst 2006; 85 (8): 510–515Downloads
Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.
Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.
Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.
