Vitiliigo – mis on teada tänasel päeval?

Authors

  • Helgi Silm
  • Külli Kingo
  • Maire Karelson

DOI:

https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9991

Keywords:

depigmentatsioon, autoimmuunhaigus, geneetika, ravi

Abstract

Vitiliigo ehk laikpigmenditus on omandatud pigmentatsioonihäire, mille korral esineb koldeline pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Depigmentatsiooni paigutuse ja ulatuse alusel eristatakse haiguse erinevaid vorme. Haiguse patogenees pole tänaseni lõplikult selge. Haigete veres on avastatud erinevaid melanotsüütide pinna- ja tsütoplasma-antigeenide vastaseid antikehasid. Enamik haigusjuhte esineb sporaadiliselt, kuid ~20%-l generaliseeritud vitiliigo haigetest on täheldatud haiguse esinemist perekonnas. Auto immuun haigusi põdevate haigete seas tuleb vitiliigot ette 10–15 korda sagedamini. Eesti Arst 2006; 85 (7): 438–444

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2006-07-01

How to Cite

Silm, H., Kingo, K., & Karelson, M. (2006). Vitiliigo – mis on teada tänasel päeval? . Eesti Arst. https://doi.org/10.15157/ea.v0i0.9991

Issue

Juuli 2006

Section

ÜLEVAADE

License

Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.

            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.

Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.