@article{Soomann_Peet_Tillmann_2015, title={ Kasvuhormoonravi saanud laste kliiniline kirjeldus ja ravi efektiivsus – Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku viimase 12 aasta kogemus }, url={https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/12080}, DOI={10.15157/ea.v0i0.12080}, abstractNote={ Taust. Kasvuhormoonravi sagedaimad näidustused lastel on kasvuhormooni puudulikkus (KHP), Turneri sündroom (TS) ja Praderi-Willi sündroom (PWS). Ravi põhieesmärk on suurendada lõplikku kehapikkust. Eesmärk. Töö sihiks oli kirjeldada 2002.–2013. aasta TÜ Kliinikumi lastekliinikus kasvuhormoonravi saanud patsiente ning uurida ravi efektiivsust. Metoodika. Analüüsiti nimetatud ajaperioodil ravi saanud laste haiguslugusid. Kehapikkuste võrdlemiseks teisendati need standarditud skoorideks (SDS). Ravi efektiivsust hinnati kui kehapikkuse SDSi juurdekasvu ravi jooksul. Tulemused. Ravi sai 65 patsienti. Näidustuseks olid KHP (n = 37, neist 27 poissi), TS (n = 18), PWS (n = 7, kõik tüdrukud), üsasisene kasvupeetus (1 tüdruk), krooniline neerupuudulikkus (1 poiss) ja idiopaatiline lühike kasv (1 tüdruk). Mediaanvanus ravi alustamisel oli KHP-rühmas 9,3 (2,4–15,3) a, TSi-rühmas 10,5 (7,0–14,7) a ja PWSi-rühmas 8,1 (1,5–11,2). Ravi lõpetanud laste (n = 32) kehapikkuse SDSi mediaanjuurdekasv oli KHP-rühmas +2,1 (1,0–3,5), TSi-rühmas +1,6 (0,4–2,0) ning PWSi-rühmas +1,3 (0,2–2,1). Järeldused. Poisse oli KHP-rühmas ligi kolm korda rohkem ning see viitab KHP aladiagnoosimisele tüdrukutel, poiste puudumine PWSi-rühmas aga selle aladiagnoosimisele poistel. Nii KHP, TSi kui ka PWSi puhul oli vanus ravi alustamisel ja ravi efektiivsus sarnane kirjanduses tooduga. Õigeaegse diagnoosi ja ravi alustamise eelduseks on, et laste kasvu jälgitakse kasvugraafiku alusel regulaarselt ning veelgi järjekindlamalt.Eesti Arst 2015; 94(1):12–17 }, journal={Eesti Arst}, author={Soomann, Maarja and Peet, Aleksandr and Tillmann, Vallo}, year={2015}, month={Jan.} }