@article{Murruste_Kase_2016, title={Pankrease siirdamine – ravivõimalus tüsistunud diabeedi korral}, url={https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/12902}, DOI={10.15157/ea.v0i0.12902}, abstractNote={<p style="margin: 0cm 0cm 8pt;"><span style="font-family: Calibri; font-size: medium;">Pankrease siirdamine on saanud enamikus arenenud riikides oluliseks ravivõtteks tüsistunud diabeedi ravis. Selle peamine näidustus on I tüüpi diabeedist tingitud diabeetiline nefropaatia, kus patsiendid vajavad neeru siirdamist – pankrease täiendav siirdamine ja sellega diabeedi likvideerimine parandab oluliselt nende patsientide siirdamisjärgset elukvaliteeti, pikendab eluiga ja peatab või aeglustab diabeedi sekundaarsete tüsistuste arengut.</span></p><p style="margin: 0cm 0cm 8pt;"><span style="font-family: Calibri; font-size: medium;">Harvadel juhtudel tuleb pankrease siirdamine arvesse ka eraldi, s.o ebastabiilse I tüüpi diabeedi korral, kui esinevad eluohtlikud hüpoglükeemiad.</span></p><p style="margin: 0cm 0cm 8pt;"><span style="font-family: Calibri; font-size: medium;">Üksikjuhtudel tuleb pankrease siirdamine arvesse samal ajal ka koos teiste soliidorganitega (nt maksaga, kopsuga, peensoolega) neil haigetel, kes põevad I tüüpi diabeeti.</span></p><p style="margin: 0cm 0cm 8pt;"><span style="font-family: Calibri; font-size: medium;">Nüüdisaegse operatsioonimetoodikaga on suudetud vähendada tüsistuste osakaalu ja letaalsus jääb alla 1%. Immunosupressiooni areng on viinud pankrease siiriku prognoositava funktsiooniperioodi pikaks, enam kui 50%-l juhtudest kestab see üle 10 aasta.</span></p><p style="margin: 0cm 0cm 8pt;"><span style="font-family: Calibri; font-size: medium;">Alates 2015. aastast on pankrease transplantatsioon kättesaadav ka Eesti patsientidele. Prognoositav aastane vajadus pankrease siirdamise järele on 5–10 juhtu aastas.</span></p><p>Eesti Arst 2016; 95(4):226–232</p>}, journal={Eesti Arst}, author={Murruste, Marko and Kase, Karri}, year={2016}, month={Apr.} }