@article{Saar_Rinken_Mändul_Braschinsky_2017, title={Kiirabi poolt migreenina käsitletud peavaluga patsiendid ja nende ravi}, url={https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/13391}, DOI={10.15157/ea.v0i0.13391}, abstractNote={<p><span style="font-family: Times New Roman;"><strong><span style="font-size: medium;">Taust ja eesmärgid.</span></strong><span style="font-size: medium;"> Migreen on sagedasim ja sotsiaal-majanduslikult kulukaim neuroloogiline haigus, mis oluliselt halvendab elukvaliteeti. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade migreeni käsitlusest Eesti kahes suuremas kiirabiasutuses ja võrrelda neid ning kirjeldada kiirabi poolt migreenina käsitletud peavaluga patsiente ja nende ravi.</span></span></p><p><span style="font-family: Times New Roman;"><strong><span style="font-size: medium;">Metoodika.</span></strong><span style="font-size: medium;"> Tegemist on retrospektiivse kohortuuringuga, mille valimi moodustasid ajavahemikul 01.07.–31.12.2014 Tallinna Kiirabi ja Tartu Kiirabi visiitide need haigusjuhud, kus juhtivaks diagnoosiks kiirabikaardil oli migreen.</span></span></p><p><span style="font-family: Times New Roman;"><strong><span style="font-size: medium;">Tulemused.</span></strong><span style="font-size: medium;"> 44% Tartu Kiirabi ja 14% Tallinna Kiirabi alarühmade patsientidest ei olnud enne kiirabi saabumist ise valuvaigistavat ravi kasutanud (p < 0,001). Triptaanid olid kodus olemas 9%-l valimi patsientidest. Suurim erinevus kahe asutuse brigaadide patsientide käsitluses esines ravimite manustamise viisis: Tartu Kiirabis manustati 80% (n = 94) ravimitest lihasesisesi ja 22% (n = 26) veeni, samas kui Tallinna Kiirabis manustati 20% (n = 28) ravimitest lihasesisesi ning 86% (n = 118) veenisisesi (p < 0,001). Opioide, täpsemalt tramadooli, manustati kokku 50 kiirabivisiidil (19,6%).</span></span></p><p><span style="font-family: Times New Roman;"><strong><span style="font-size: medium;">Järeldus.</span></strong><span style="font-size: medium;"> Kiirabi töötajate teoreetilised teadmised migreeni olemusest, diagnostilistest kriteeriumitest ning ravist vajavad täiendamist ja ühtlustamist. Lisaks on vaja parandada patsientide haigusteadlikkust ning hoogudega toimetulemise oskust.</span></span></p><p>Eesti Arst 2017; 96(4):207–212</p>}, journal={Eesti Arst}, author={Saar, Sirli and Rinken, Siim and Mändul, Merli and Braschinsky, Mark}, year={2017}, month={Apr.} }