@article{Lett_2017, title={Nüüdisaegsed psühhotroopsed ained ning nende mõju hingamisfunktsioonile}, url={https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/13879}, DOI={10.15157/ea.v0i0.13879}, abstractNote={<p><span style="font-family: Times New Roman;"><span style="font-size: medium;">Mürgistused psühhotroopsete ainetega moodustavad suure osa kiirabi väljakutsetest ning on peamiseks mürgistussurmade põhjuseks Eestis. 21. sajandil on märkimisväärselt suurenenud keemiliselt toodetud uimastite (ingl <em>designer drugs</em></span><span style="font-size: medium;">) kasutamine, mille hulka kuuluvad fentanüüli analoogid, sünteetilised kannabinoidid ja katinoonid.</span></span></p><p><span style="font-family: Times New Roman;"><span style="font-size: medium;">Väikses annuses põhjustavad opioidid hingamisrütmi muutusi <em>pre-Bötzinger complex</em></span><span style="font-size: medium;">’i kaudu. Suuremate annuste tarvitamisel väheneb hingamismaht, mis on ilmselt osalt põhjustatud kemoretseptorite vähenenud toimest. Sünteetiliste kannabinoidide sagedasemad kõrvaltoimed on tahhükardia, ärevus, iiveldus, kuid kirjeldatud on ka hingamisseiskust. Narkootilistes vannisoolades leiduvate katinoonide toime sarnaneb amfetamiini toimega ja sellega kaasneb ka suurenenud kardiovaskulaarne risk. Teiseks suureks kõrvaltoimete rühmaks on neuroloogilised häired. Võib esineda düspnoe, harvem äge respiratoorne düstress või hingamisseiskus.</span></span></p><p>Eesti Arst 2017; 96(10):605–609</p>}, journal={Eesti Arst}, author={Lett, Minna Mari}, year={2017}, month={Nov.} }