https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2025-11-18T07:34:06+00:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26220Mitmikkasvajad – uus reaalsus onkoloogias2025-11-18T06:57:48+00:00Jana Jaaleestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):563</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26221E-konsultatsioon kohustuslikuks?2025-11-18T06:59:50+00:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):565</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26222Priit Tohver: psühholoogilise turvalisuse A ja O on lugupidav suhtlemine2025-11-18T07:01:20+00:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):566–569</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26223Nobeli 2025. aasta arstiteaduse auhinna pälvisid immunoloogid Jaapanist ja USAst2025-11-18T07:02:45+00:00Raivo Uiboeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):571–573</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26224Aeg kopsuvähi sõeluuringu laialdaseks rakendamiseks on käes2025-11-18T07:04:24+00:00Tanel Laisaareestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):575–576</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26225Töökeskkonna tervishoid – arstitudengite hinnang vaimsele töökeskkonnale meditsiinis2025-11-18T07:05:54+00:00Frida Brit Nooreestiarst@eestiarst.eeKadri Liis Laaseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):577–581</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26226Kopsuvähi sõeluuringu kulutõhusus Eestis2025-11-18T07:07:38+00:00Janika Allojaeestiarst@eestiarst.eeKaja-Triin Laisaareestiarst@eestiarst.eeEva Juuseestiarst@eestiarst.eeKadi Kallavuseestiarst@eestiarst.eeMariliis Põldeestiarst@eestiarst.eeMikk Jürissoneestiarst@eestiarst.eeTanel Laisaareestiarst@eestiarst.ee<p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Kopsuvähiga patsientide väikest elumust aitaks parandada haiguse varasem avastamine ja ravi. Siinse analüüsi eesmärk oli hinnata iga-aastasel madaladoosilisel kompuutertomograafilisel uuringul põhineva kopsuvähi sõeluuringu kulutõhusust ja mõju eelarvele Eestis võrreldes kopsuvähi tavapärase diagnostikaga. Uuringu sihtrühm on 55–74aastased inimesed, kelle kopsuvähi risk on suur (PLCOm2012noRace skoor > 1,5%).<br><strong>Metoodika.</strong> Analüüsiks koostati simulatsioonimudel, milles kasutati Eesti statistikat ja kuluandmeid ning Eesti kopsuvähi sõeluuringu katseprojekti kahe esimese aasta andmeid kopsuvähi levimuse, suremuse, staadiumijaotuse ja ravikulude ning sõeluuringu kulude kohta. Tervisekasu mõõdeti kvaliteetsetes eluaastates ning analüüsis arvestati nii sõeluuringu kasu (s.o staadiuminihe) kui ka kahjuga (s.o valepositiivsus ja ‑negatiivsus, ülediagnoosimine).<br><strong>Tulemused.</strong> Sõeluuringuga väheneks kopsuvähist põhjustatud surmade arv 13%, kuid kaasneks lisakulu keskmiselt 1381 eurot ühe sõeluuritava kohta tema eluea jooksul. Sõeluuringu lisakulu ühe võidetud kvaliteetse eluaasta kohta oli 19 400 eurot. Eelarvemõju analüüsi põhjal kaasneb kopsuvähi sõeluuringuga esimesel aastal Tervisekassale lisakulu hinnanguliselt 11,8 miljonit eurot, mis järgnevatel aastatel väheneb 6,6 miljonini, sest sihtrühmast on olemas parem ülevaade.<br><strong>Järeldused.</strong> Kopsuvähi sõeluuring Eestis on kulutõhus, arvestades Eestis kasutatavaid kulutõhususe piirmäärasid.</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26227100 aastat elektroentsefalograafiat – objektiivne pilk aju töösse2025-11-18T07:12:37+00:00Doris Poolametseestiarst@eestiarst.eeAleksei Rakitineestiarst@eestiarst.ee<p>6. juulil 1924 viibis saksa psühhiaater Hans Berger Jena Ülikooli kliinikumi operatsioonitoas koos oma kolleegi neurokirurg Nikolai Gulekega. Operatsioonilaual oli 17aastane poiss, kellele tehti kolju trepanatsiooni ajutuumori kahtluse tõttu. Frontoparietaalsele ajukoorele pandi üksteisest 4 cm kaugusele kaks saapakujulist elektroodi. Elektroodidega ühendatud galvanomeeter näitas nõrku võnkeid. Nii registreeriti esimest korda inimese aju spontaanne bioelektriline aktiivsus, mis pani aluse elektroentsefalograafia uurimismeetodi ajastule (1). Käesolevas artiklis on kirjeldatud selle uurimismeetodi arengut Eestis, elektroentsefalograafia signaali tekkemehhanisme, uuringu teostamise metoodikat, peamisi rakendusi teaduses ja kliinilises praktikas ning selle uurimismeetodi tulevikuperspektiive.</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26228Transfusioonmeditsiiniga seotud uudiseid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast2025-11-18T07:15:29+00:00Riin Kullasteeestiarst@eestiarst.eeEne Vadieestiarst@eestiarst.ee<p>Transfusioonmeditsiin on inimverest tehtud ravimite valmistamist ja kasutamist käsitlev meditsiiniharu. Verekeskused on doonorivere kogumise kohana tihti meedia fookuses, kuna teavitamine ja avalik tähelepanu on hädavajalikud, et tagada piisav arv doonorikülastusi haiglate igapäevaseks verega varustamiseks. Transfusioonimeditsiini haiglaseinte vahele jääv osa on kajastust leidnud vähem. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) on selles valdkonnas olnud viimasel ajal muudatusi, mis võiks olla huvipakkuvad ja kasulikud kolleegidele ka teistes haiglates. Kasutusele on võetud madala isoaglutiniinide A1 IgM ja B IgM tiitriga (edaspidi madala anti-A ja anti-B tiitriga) 0-grupi RhD-positiivne täisveri, vereülekandemääruste uuendamisest lähtudes on muudetud töökorraldust, valminud ja hästi on vastu võetud vereülekandealane e-õpe arstidele ning esimesed edusammud on ette näidata nii doonorite kui ka patsientide oma vere säästlikul kasutamisel.</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26229Pahaloomulised mitmikkasvajad – tõusev trend maailmas. Haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade2025-11-18T07:18:00+00:00Kertu Kallasteeestiarst@eestiarst.eeMarju Kaseeestiarst@eestiarst.ee<p>Tänu vähiravi pidevale arengule on onkoloogiliste patsientide elulemus ja tervistumine viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt paranenud. Samas tähendab vähipatsientide pikenev elulemus ka seda, et tõuseb tendents haigestuda elu jooksul rohkem kui ühte pahaloomulisse kasvajasse. Seega suureneb järjest ka mitmikkasvajatega patsientide hulk. Artiklis on käsitletud mitmikkasvajate olemust ühe haigusjuhu näitel ning antud lühiülevaade kirjandusest, püüdes seda ilmestada Eesti vähiregistrilt saadud isikustamata arvandmetega mitmikkasvajate kohta Eestis.</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26230Euroopa düslipideemia ravijuhend 2025: fookuses on kaasaegsed efektiivsed ravivõimalused2025-11-18T07:20:07+00:00Margus Viigimaaeestiarst@eestiarst.eeMartin Sergeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):613–617</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26231Nutikad IT-süsteemid hoiavad kokku ühist raviraha2025-11-18T07:22:06+00:00Loori Paadikeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):618–619</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26232Tervishoiutöötajal on eriline kohustus märgata abivajavat last2025-11-18T07:23:50+00:00Maibell Neemsalueestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):620–621</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26233Uus teadusdoktor Kristina Isand2025-11-18T07:25:29+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):622</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26234In memoriam Lembit Allikmets2025-11-18T07:26:55+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):623</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26235Kroonika. Oktoober 20252025-11-18T07:28:27+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(11):624</p>2025-11-18T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025