https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2018-11-06T13:30:07+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14305 Kellele on vaja arstiteadust? 2018-10-26T14:20:24+03:00 Margus Lember eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):459–460</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14306 Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond uue õppeaasta hakul 2018-10-26T14:23:13+03:00 Margus Lember eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):461–463</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14308 Mikrobioota – inimese vältimatu partner 2018-11-06T13:30:07+02:00 Agu Tamm eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):464–471</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14309 Arstiteaduskonna aastapäev 2018-10-26T14:29:53+03:00 Kristina Hermann eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):472–474</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14310 Arsti vastutusest ehk arst kohtuniku patsiendina 2018-10-26T14:32:28+03:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):475–476</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14311 Unehäired Parkinsoni tõvega patsientidel: unehäirete küsimustiku PDSS-2 kohandamine eesti keelde 2018-11-06T13:30:06+02:00 Alexander Milovidov eestiarst@eestiarst.ee Marianne Vahtramaa eestiarst@eestiarst.ee Liis Kadastik-Eerme eestiarst@eestiarst.ee Pille Taba eestiarst@eestiarst.ee <p><strong>Sissejuhatus.</strong> Unehäired on sagedased mittemotoorsed häired Parkinsoni tõve (PT) korral. Unehäirete hindamiseks on mitmeid küsimustikke, sealhulgas enam kasutatud Parkinsoni tõve uneskaala 2. versioon (ingl Parkinson’s Disease Sleep Scale, PDSS-2). Uuringu eesmärk oli tõlkida ja kohandada PDSS-2 eesti keelde lingvistilise valideerimise meetodil ning testida seda esmase valimi peal, lisaks näidata seost unehäirete ja teiste PT sümptomite vahel.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Uuritav valim koosnes 39 eesti keelt emakeelena kõnelevast patsiendist, kellel oli varem diagnoositud PT. Lisaks unehäiretele hinnati igal uuritaval haiguse raskusastet, emotsionaalset ja kognitiivset seisundit ning elukvaliteeti.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Uuritavate une kestuse mediaan oli 7,0 (3,5–14) tundi. PDSS-2 punktisumma oli keskmiselt 13 (0–37) punkti maksimaalsest 60-st (suurem skoor näitab raskemat unehäiret). PDSS-2 suurem skoor oli negatiivses korrelatsioonis une kestusega; positiivses korrelatsioonis halvema kognitiivse seisundi, viletsama elukvaliteedi, depressiooni ning enam väljendunud PT sümptomaatikaga. Lineaarse regressioonianalüüsi alusel olid PDSS-2 punktisumma olulisemateks mõjutajateks unekestus, depressioon, elukvaliteet ning teised PT mittemotoorsed sümptomid.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Unehäired on PT-haigete seas levinud mittemotoorsed häired, mis on korrelatsioonis depressiooni ja halvenenud kognitsiooniga ning elukvaliteedi langusega. Uurimistöö praktiliseks väärtuseks on ametlikult eesti keelde tõlgitud uneskaala, mis võimaldab hinnata PT-patsientidel esinevaid unehäireid.</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14312 Hidradenitis suppurativa – mädane higinäärmepõletik 2018-10-26T14:43:29+03:00 Viljar Jaks eestiarst@eestiarst.ee Kadi Ristal eestiarst@eestiarst.ee Külli Kingo eestiarst@eestiarst.ee <p>Mädane higinäärmepõletik ehk hidradenitis suppurativa (HS) on krooniline, ägenemiste ja remissioonidega kulgev ning organismi nõrgestav põletikuline nahahaigus, mis lisaks nahakahjustusele võib tekitada märgatavaid psühhosotsiaalseid vaevusi. Kuna selle haiguse kliiniline pilt on varieeruv ning haigus haarab sageli intiimpiirkondi, võib diagnoos hilineda aastaid. Artiklis on käsitletud selle ilmselt aladiagnoositud haiguse olemust, kliinilist pilti ning ravivõimalusi.</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14313 Venoosne tromboos lastel: kirjanduse ülevaade ja andmed Tallinna lastehaiglast 2018-11-06T13:30:04+02:00 Katrin Köbas eestiarst@eestiarst.ee <p>Kriitilises seisundis ja krooniliste haigustega laste ravivõimaluste paranemise tulemusel diagnoositakse venoosset tromboosi lapse- ja noorukieas üha sagedamini. Artiklis on antud ülevaade lapseea venoosse trombemboolia (VTE) (v.a sinovenoosne tromboos) epidemioloogiast, riskiteguritest, kliinilisest pildist, diagnoosimisest ja ravist ning Tallinna Lastehaiglas diagnoositud süvaveenitromboosi juhtudest.</p> <p>Venoosne tromboos lapseeas tekib mingi haiguse või mitme soodustava teguri toimel. Riskitegurid on enamasti tuvastatavad, olles pärilikud, omandatud või seotud kindlate haigusseisundite ja nende raviga. VTE kliiniline pilt sõltub trombi lokalisatsioonist. Lastel kasutatakse süvaveenitromboosi (SVT) diagnoosimiseks sageli ultraheliuuringut, vajaduse korral täpsema meetodina ka magnetresonantsvenograafiat (MRV). Ravi planeerimisel tuleb arvestada mitmeid laste eripärasid.</p> <p>Tallinna Lastehaigla 10 aasta andmete analüüs näitab, et venoosse tromboosi käsitlus ühtib haiglas nii diagnostika kui ka ravi poolest suuresti kirjanduses soovitatuga.</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14314 Primaarne kusitivähk – kirjanduse lühiülevaade ja haigusjuhu kirjeldus 2018-11-06T13:30:03+02:00 Maris Niibek eestiarst@eestiarst.ee Martin Kivi eestiarst@eestiarst.ee <p>58aastane naine pöördus günekoloogi vastuvõtule valutu sõlmekesega kubemes. Lümfisõlme biopsial oli tegemist lamerakulise vähi metastaasiga, mille algkollet ei leitud. Onkoloogide konsiiliumi otsusel määrati vaagnapiirkonna regionaalsete lümfisõlmede kiiritusravi. Umbes aasta pärast esmast visiiti avastati regulaarsel günekoloogilisel kontrollil patsiendi kusiti avas polüüpjas moodustis, mille histoloogiline uuring kinnitas lamerakulise vähi diagnoosi. Uretrektoomia järel rajatud epitsüstostoom põhjustas patsiendil kusepõie väljakannatamatut ärritust, mistõttu tehti tsüstektoomia ja rajati Brickeri juha uriini eemaldamiseks. Primaarne kusitivähk on väga harva esinev urotraktikasvaja, mille sümptomite varieeruva väljenduse tõttu võib olla haigus raskesti diagnoositav.</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14315 Subakuutne aju venoossete siinuste tromboos 2018-11-06T13:30:02+02:00 Georg Aule eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):506–507</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14316 Kardioloogia. Mida on uut Euroopa 2018. aasta hüpertensioonijuhendis? 2018-10-26T14:55:05+03:00 Margus Viigimaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):509–511</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14317 Neli nõuannet patsiendile sobiva abivahendi määramise kohta 2018-10-26T14:57:36+03:00 Kadri Lemberg eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):513–514</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14318 Uus teadusdoktor Eva Mengel 2018-10-26T14:59:20+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):516</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14319 Uus teadusdoktor Kristian Semjonov 2018-10-26T15:01:03+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):517</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14320 Kroonika. September 2018 2018-10-26T15:03:04+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(9):520</p> 2018-10-26T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement##