https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2024-09-19T09:22:03+00:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24467 2024-09-19T08:38:51+00:00 Külli Kingo eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):408–410</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24468 2024-09-19T08:40:43+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):411</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24469 2024-09-19T08:42:36+00:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):413–417</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24478 2024-09-19T09:07:01+00:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):459–460</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24479 2024-09-19T09:08:13+00:00 Mikk Toim eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):461–462</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24480 2024-09-19T09:10:11+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):463</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24481 2024-09-19T09:11:20+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):464</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24482 2024-09-19T09:12:29+00:00 TÜ hambaarstiteaduse instituut eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):465</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24483 2024-09-19T09:13:41+00:00 Eesti Arstide Liit eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):466–467</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24486 2024-09-19T09:20:26+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):468</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24477 2024-09-19T09:02:58+00:00 Arvo Reinsoo eestiarst@eestiarst.ee Ülle Kirsimägi eestiarst@eestiarst.ee Liis Kibuspuu eestiarst@eestiarst.ee Karita Košeleva eestiarst@eestiarst.ee Urmas Lepner eestiarst@eestiarst.ee Peep Talving eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):458</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24476 2024-09-19T09:00:26+00:00 Lona-Liisa Pruks eestiarst@eestiarst.ee Anneli Rätsep eestiarst@eestiarst.ee Katrin Martinson eestiarst@eestiarst.ee Kadi Kallavus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):455–457</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24475 2024-09-19T08:59:09+00:00 Vallo Volke eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):453</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24474 2024-09-19T08:57:32+00:00 Steve Astok eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):449–451</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24471 2024-09-19T08:48:59+00:00 Kirke Laura Saaremäe eestiarst@eestiarst.ee Katrin Gross-Paju eestiarst@eestiarst.ee

<p>Spinaalne lihasatroofia on geneetiline haigus, mida iseloomustab <em>α</em>-motoneuronite degeneratsioon ja düsfunktsioon seljaajus ja ajutüve tuumades. Haigus on põhjustatud SMN1 (survival of motor neuron 1) geeni muutustest, mille tõttu ei ekspresseerita<br>motoneuronites närvirakkude tööks vajalikku SMN-valku. Kliiniliselt väljendub see progresseeruva lihasnõrkuse ja -atroofiana, millega võib kaasneda ka hingamispuudulikkus ning neelamis- ja kõnehäired.<br>Sclerosis multiplex (SM) on noorte täiskasvanute eas avalduv autoimmuunne kesknärvisüsteemi põletikuline haigus, mille tunnuseks on mitmed demüeliniseerivad kolded peaajus ja seljaajus. Kliiniliselt avalduvad ägenemistena tekkivad SMi sümptomid lihasnõrkusena ning häiritud tundlikkuse, tasakaalu- ja nägemishäiretena.</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24472 2024-09-19T08:51:20+00:00 Elina Parkassevitš eestiarst@eestiarst.ee Reili Rebane eestiarst@eestiarst.ee Artur Klett eestiarst@eestiarst.ee

<p>Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon, mida rahvakeeles sageli ka lihasööjabakteri haiguseks nimetatakse, pakub ravimisel arstidele väljakutseid. Selle tekitajateks olevad toksiine produtseerivad bakterid, sagedamini <em>Streptococcus pyogenes</em> ja <em>Staphylococcus aureus</em>, põhjustavad nahaaluskoe põletikku, isheemiat ja nekroosi. Haigust iseloomustab väga kiire kulg ja raskematel juhtudel lõpeb see sepsise, elundipuudulikkuse või isegi surmaga. Periorbitaalses piirkonnas esineva haiguse puhune suremus varieerub 8,5–14,4% ning see suureneb kuni 30%-ni kaela ja näo alumise piirkonna haaratuse korral (1) ning ligikaudu 76%-ni süsteemsete tüsistuste esinemise korral (2, 3). Periorbitaalse nekrotiseeriva fastsiidi esinemissagedus Ühendkuningriigis on 0,24 juhtu 1 000 000 inimese kohta aastas (4). Kuna haiguse ravi tulemuslikkus sõltub otseselt sümptomite varajasest äratundmisest ja ravi kiirest alustamisest, on oluline jagada selle kohta kogemusi.</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24473 2024-09-19T08:54:11+00:00 Ana Botchorishvili eestiarst@eestiarst.ee Karin Kull eestiarst@eestiarst.ee

<p><em>HNF1B (hepatocyte nuclear factor 1 beta)</em> defitsiidi sündroom on harva esinev geneetiline haigus, mida põhjustab <em>HNF1B</em> geeni haigusseoseline muutus või kogu geeni deletsioon.<em> HNF1B</em> kodeerib valku, mis osaleb maksa, neerude, kõhunäärme, peaaju ning urogenitaalsüsteemi normaalses funktsioneerimises. Haiguse täpne levimus ning loomulik kulg on praegu veel jäänud ebaselgeks. Sündroomi väljenduseks on noorte küpsuseas algav diabeet (<em>maturity-onset diabetes of the young, MODY</em>), kõhunäärme dorsaalne agenees (kõhunäärme keha ja sabaosa kaasasündinud puudumine), kolangiotsüüdide tsiliopaatia, urogenitaalsüsteemi ning neuropsühhiaatrilised häired. Elundite haaratuse raskusaste varieerub. Artiklis on esitatud 33aastase patsiendi haigusjuhu<br>kirjeldus ning kirjanduse ülevaade.</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24470 2024-09-19T08:44:48+00:00 Sulev Reisberg eestiarst@eestiarst.ee Kerli Mooses eestiarst@eestiarst.ee Raivo Kolde eestiarst@eestiarst.ee Lenne-Triin Kõrgvee eestiarst@eestiarst.ee Jaak Vilo eestiarst@eestiarst.ee

<p>Meditsiin, tervishoid ja neid valdkondi reguleerivad poliitikad lähtuvad tõenduspõhisusest. Tõenduse loomiseks kasutatakse prospektiivsete juhuslikustatud kliiniliste uuringute kõrval järjest enam kliinilise ravitegevuse käigus tekkivaid päriselu terviseandmeid. See eeldab standardseid sõnastikke ja hästi struktureeritud andmeid. Üheks niisuguseks standardiks on tõusmas OMOP (Observational Medical Outcomes Partnership) andmemudel. OMOP-andmebaaside struktuurne ja semantiline ühetaolisus lihtsustab standardsete analüüside tegemist, mille abil saab uurimisküsimuste vastused kiiresti ja odavamalt. Rahvusvahelises koostöös OMOP-andmebaaside kasutamine tagab andmete kaitse, kuna teisele osapoolele väljastatakse üksnes isikustamata agregeeritud analüüsi tulemusi. Nüüdseks on 12% maailma rahvastiku terviseandmed viidud OMOP-kujule. Ka Eestil on võimalus seda kasutades olla päriselu andmete kasutamise arengu esirinnas ning suurendada riigisisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö võimalusi.</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24466 2024-09-19T08:33:03+00:00 Joel Starkopf eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(9):406–407</p>

2024-09-19T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024