https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2025-12-22T13:59:27+00:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26318Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus2025-12-22T13:25:47+00:00Eesti Arstide Liiteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):628</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26331Uus teadusdoktor Ivi Vaher2025-12-22T13:51:07+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):676</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26332In memoriam Selma Teesalu2025-12-22T13:52:26+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):677</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26333Kroonika. November 20252025-12-22T13:53:34+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):678</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26334Aasta sisukord 20252025-12-22T13:55:00+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):679–680</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26330Ülevaade vaktsiinikahjude hüvitamisest Eestis2025-12-22T13:48:31+00:00Indrek Soosaareestiarst@eestiarst.eeMikk Jäätmaeestiarst@eestiarst.eeHelve Vestmaneestiarst@eestiarst.eeMaia Uuskülaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):673–675</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26329Innovatsioonifond hoogustab tervishoiu arengut2025-12-22T13:46:52+00:00Kristin Kuuskeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):671–672</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26328Hüpoglossaalnärvi stimulaator obstruktiivse uneapnoe ravis*2025-12-22T13:45:21+00:00Joosep-Henrich Sooneeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):670</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26325Immuunglobuliin A nefropaatia – maailmas kõige sagedasema glomerulonefriidi – uuendatud rahvusvaheline ravijuhend2025-12-22T13:42:09+00:00Mai Rosenbergeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):661–665</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26326SGLT2 inhibiitorid – uus mitmetoimeliste ravimite klass2025-12-22T13:43:52+00:00Väino Sinisalueestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):667–668</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26324Ägedad polüneuropaatiad – Guillaini-Barré sündroom ja kuiv beriberi. Haigusjuhu kirjeldus2025-12-22T13:39:47+00:00Grete Lisette Nõmmisteeestiarst@eestiarst.eeKatrin Sikkeestiarst@eestiarst.ee<p>Polüneuropaatia on sagedasti esinev haigus, mille diagnoosimine võib mõningatel juhtudel osutuda ka keerukaks. Diagnoosi aluseks on kliiniline leid, laboratoorsed analüüsid ning elektroneuromüograafiline uuring. Viimase põhjal saab määrata kahjustuse iseloomu (demüeliniseeriv vs. aksonaalne kahjustus), perifeersete närvide haaratuse raskust ning hinnata haiguse prognoosi. Artiklis on kirjeldatud kahte haigusjuhtu, mis iseloomustavad polüneuropaatiate võimalikku kiiret ja tõsist kulgu. Esimese haigusjuhu puhul on tutvustatud Guillaini-Barré sündroomi ning teise haigusjuhu näitel saab väita, et ka üldlevinult krooniliseks polüneuropaatiaks tituleeritud beriberi ehk B1-vitamiini (tiamiin) vaegusest tingitud polüneuropaatia kulg võib väljenduda ägeda haigusena.</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26323Haruldased vaagnaluude väsimusmurrud spordis – konservatiivse ravi alused ühe haigusjuhu näitel2025-12-22T13:37:05+00:00Anette Joandieestiarst@eestiarst.eeMihkel Mardnaeestiarst@eestiarst.ee<p>Vaagnaluude väsimusmurrud on haruldased, moodustades 1,6 kuni 7,1% kõikidest väsimusmurdudest. Nende peamised paikmed on häbemeluu ja ristluu. Näitena toodud haigusjuht kirjeldab haruldast istmikuluu väsimusmurdu, mis tekkis istmikuköbrust vahetult proksimaalsemal. Vaagnaluude väsimusmurrud avalduvad sportlastel enamasti ebamäärase valuna puusa-, tuhara- või kubemepiirkonnas, mistõttu on neid raske eristada teistest selle piirkonna vigastustest. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse magnetresonantstomograafiat, mis on väsimusmurdude tuvastamiseks kõige tundlikum meetod. Kuigi vaagnaluude väsimusmurrud arvatakse madala riskiga vigastuste hulka, mis alluvad enamasti hästi konservatiivsele ravile, võib sportlase rehabilitatsioon kujuneda keerukaks. Vajalik on adekvaatne taastusravi võimalikult kiireks sporti naasmiseks. Taastusperioodil on tähtis säilitada kardiovaskulaarne treenitus spordialaspetsiifilise mitmekülgse alternatiivse treeninguga. Parima keskkonna loob vaagnaluude väsimusmurrust taastuvale jooksjale antigravitatsiooni liikumisrada, mis vähendab vertikaalse kompressiooni mõju kahjustatud luusegmendile.</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26322Intratekaalse baklofeenpumba kasutamine Eestis2025-12-22T13:32:04+00:00Marie Elise Soomreeestiarst@eestiarst.eeMarika Tammarueestiarst@eestiarst.eeLiis Kadastik-Eermeeestiarst@eestiarst.ee<p><strong>Taust ja eesmärgid.</strong> Intratekaalne baklofeenravi (ITB) on mitmete närvisüsteemi haigusseisundite korral kasutatav ravimeetod, mis vähendab efektiivselt spastilisust. Eestis paigaldati esimene ITB-pump 2012. aasta lõpus. Artikli eesmärk on anda ülevaade senisest ITB kasutuspraktikast ja ravitüsistusest Eestis.<br><strong>Metoodika.</strong> Raviasutuste infosüsteemide andmetel põhinev uuring kirjeldab ITB-pumba saanud patsientide demograafilisi ja kliinilisi näitajaid ning raviga seotud tüsistusi.<br><strong>Tulemused.</strong> 2024. aasta juuli seisuga oli Eestis ITB-pump paigaldatud 43 patsiendile. Mediaanvanus esmasel implantatsioonil oli 18 (vahemik 5–63) aastat. ITB-pumba saanud patsientidest 60% (n = 26) olid madala ja 40% (n = 17) kõrge funktsionaalsusega. Sagedasim kliiniline sündroom oli spastiline tetraparees (n = 24) ja sagedasim diagnoos tserebraalparalüüs (n = 19). Tüsistusi esines kõigist ITB-pumbaga patsientidest 16%-l (n = 7, 95% usaldusvahemik (uv) 5%, 27%), kõige sagedamini täheldati liikvori leket.<br><strong>Järeldused.</strong> Kuigi ITB on olnud Eestis kättesaadav juba üle 10 aasta ning tüsistuste esinemissagedus<br>on madal, on ITBd rakendatud ainult vähestele spastilisuse sündroomiga patsientidele. Esitatud ülevaade võimaldab suurendada arstkonna ja patsientide teadlikkust ITBst kui spastilisust leevendavast ravivõimalusest.</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26320Arkadi Popov: me ei taha Tartuga kuidagi sõdida2025-12-22T13:29:08+00:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):630–633</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26321CPME üldkogu arutas Ateenas Euroopa tervishoiupoliitika väljakutseid2025-12-22T13:30:38+00:00Indrek Oroeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):635–637</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26319Arstide liidu üldkogu koosolek2025-12-22T13:27:15+00:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):629</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26317Arstid versus ametnikud2025-12-22T13:23:29+00:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2025; 104(12):627</p>2025-12-22T00:00:00+00:00Copyright (c) 2025