https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2019-01-03T15:14:21+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14617 Miks pöörduvad mitteerakorralised patsiendid EMOsse? Kas perearstide tegemata töö? 2019-01-03T15:14:21+02:00 Ruth Kalda eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):587–588</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14619 Riina Sikkut: erahaiglate rolli kohta oleks vaja kokkulepet 2018-12-27T08:54:28+02:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):589–591</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14620 Erakorraline meditsiin – ligipääsetav iga haigusseisundiga 2018-12-27T08:57:14+02:00 Pille Kuusepalu eestiarst@eestiarst.ee Mart Vain eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):592–597</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14621 Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek 2018-12-27T08:59:14+02:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):598–599</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14622 Kollektiivleping aastateks 2019–2020 sai allkirjad 2018-12-27T09:01:19+02:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):600</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14623 Eesti Arstide Liit ostab ligipääsu suurele täienduskoolituse veebikeskkonnale 2018-12-27T09:04:04+02:00 Vallo Volke eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):601</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14624 Noored arstid korraldasid Tartus rahvusvahelise konverentsi Eesti eriarstiõppe parandamiseks 2018-12-27T09:06:13+02:00 Eva Antsov eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):602–605</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14625 Nobeli füsioloogia ja meditsiini auhinna laureaadid 2018. aastal 2018-12-27T09:08:28+02:00 Raivo Uibo eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):607–608</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14626 Kasulikud valgud tõid Nobeli keemiapreemia 2018-12-27T09:10:40+02:00 Toivo Maimets eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):609–611</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14627 Pärilike haiguste sünnieelne diagnoosimine Eestis aastatel 1990–2016 2019-01-03T15:14:20+02:00 Mari Sitska eestiarst@eestiarst.ee <p>Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika on Eestis kasutusel 1990. aastast. Diagnostika põhineb otsesel lootematerjali uuringul, materjali kättesaamiseks kasutatakse invasiivseid protseduure: amniotsenteesi, koorionibiopsiat ja kordotsenteesi. Aastatel 1990–2016 on tehtud ühtekokku 22 342 invasiivset sünnieelse diagnostika protseduuri: 21 150 amniotsenteesi, 1139 koorionibiopsiat ja 53 kordotsenteesi. Kromosoomianomaalia on leitud 1026 (4,6%) juhul, neist 74% moodustasid arvuanomaaliad. Kõige sagedasem anomaalia (n = 435) oli trisoomia 21 (Downi sündroom, DS). Geenihaigusi on diagnoositud 35 juhul. Põhiline sünnieelse diagnostika näidustus on praegu positiivne sõeltest, järgmisena ultraheliuuringul leitud looteanomaalia. Loote kromosoomihaiguste (eelkõige DS) sõeluuring käivitus Eestis 1995. aastal vanuseriski tõttu (vanemad kui 35/37 a). Nooremas vanuserühmas (alla 35 a) alustati II trimestri vereseerumi sõeltesti tegemist 1998. aasta sügisel. 2013. aastal oli skriininguga Eestis hõlmatud 98% rasedatest. Kogu perioodil (1995–2016) diagnoositi sünnieelselt 64% kõikidest DSi&shy;juhtudest. Sünnieelse skriiningu tulemusel on Downi sündoomi sünnisagedus Eestis vähenenud.</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14628 Raskete vigastuste käsitlemine Eestis 2018-12-27T09:20:40+02:00 Sten Saar eestiarst@eestiarst.ee Jaak Lepp eestiarst@eestiarst.ee Arkadi Popov eestiarst@eestiarst.ee Vassili Novak eestiarst@eestiarst.ee Kuido Nõmm eestiarst@eestiarst.ee Urmas Lepner eestiarst@eestiarst.ee Toomas Asser eestiarst@eestiarst.ee Indrek Rätsep eestiarst@eestiarst.ee Marika Väli eestiarst@eestiarst.ee Joel Starkopf eestiarst@eestiarst.ee Peep Talving eestiarst@eestiarst.ee <p>Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui südamehaiguste ja kasvajate tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku. Traumast põhjustatud surmade osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks suuremaid. Artiklis on antud ülevaade raskete vigastuste praegusest käsitlusest Eestis ja valdkonna arengusuundumustest.</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14629 Lokaalanesteetikumide süsteemne toksilisus 2019-01-03T15:14:19+02:00 Dmitri Stepanov eestiarst@eestiarst.ee Juri Karjagin eestiarst@eestiarst.ee <p>Süsteemne toksilisus on lokaalanesteetikumide kasutamisega seotud raske, potentsiaalselt letaalne kõrvaltoime. Toksilisuse ärahoidmiseks tuleb kasutada vähem toksilisi ravimeid ja minimaalses efektiivses annuses, manustada neid pideva neuroloogilise ja kardiovaskulaarse jälgimise käigus. Süstimisel tuleb rakendada ultraheli kontrolli ja sagedasti süstla kolbi tagasi tõmmates peab veenduma, et nõel ei paikne veresoones. Kõrvaltoimete tekkimisel peab lokaalanesteetikumi manustamise kohe katkestama, nende ravi on sümptomaatiline. Potentsiaalselt eluohtlike sümptomite ja kliinilise surma tekkimisel tuleb vereringesse manustada rasvemulsiooni, et vähendada anesteetikumi kontsentratsiooni kudedes.</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14630 PRNP geeni mutatsiooniga perekondliku Creutzfeldti-Jakobi tõve haigusjuht 2019-01-03T15:14:18+02:00 Janek Vilisaar eestiarst@eestiarst.ee Sander Pajusalu eestiarst@eestiarst.ee Ülle Murumets eestiarst@eestiarst.ee Jüri Hirmo eestiarst@eestiarst.ee Ülla Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee <p>Creutzfeldti&shy;Jakobi tõvesse (CJT) haigestumus on keskmiselt üks juht miljoni inimese kohta aastas. Inimestel esineva CJT põhiliste vormidena eristatakse sporaadilist (85%), pärilikku (15%) ja variantset CJTd (&lt; 1%). Hiljuti avaldati ajakirjas Eesti Arst artikkel sporaadilise CJT juhu kohta, käesolevas artiklis on keskendutud päriliku CJT geneetikale TÜ Kliinikumis diagnoositud haigusjuhu näitel. Artiklis on käsitletud 28 aasta vanuse naise haigusjuhtu progresseeruva kognitiivse häire ja ekstrapüramidaalse sündroomiga. Patsiendile tehtud mitmed CJT&shy;le viitavad diagnostilised uuringud olid negatiivsed. Päriliku CJT korral võib haigus kesta aastaid, magnetresonantstomograafiline, elektroentsefalograafiline ega liikvori leid ei pruugi haigusele viidata. Geneetiliselt kinnitati haigusseoseline muutus prioonvalku kodeerivas PRNP geenis inserteerunud 6 oktapeptiidse järjestusega ja modifitseeriva tegurina 129. koodonis Met/Met homosügootsus, mis iseloomustab haiguse varast avaldumist.</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14631 Ühe kaksiku supraventrikulaarse tahhükardia üsasisene ravi 2019-01-03T15:14:17+02:00 Mariann Rugo eestiarst@eestiarst.ee Ferenc Szirko eestiarst@eestiarst.ee <p>Loote tahhüarütmia on harva esinev raseduse komplikatsioon, mis enamasti sekkumist ei vaja ja möödub spontaanselt. Juhtudel, kus rütmihäire on püsiv ja selle kestus pikem, võib see kaasa tuua loote südamepuudulikkuse ja hüdropsi tekke, mis suurendavad loote perinataalse haigestumuse ja surma riski. Loote tahhüarütmia ravi esmavalik on emale manustatavad antiarütmikud monoteraapiana või kombinatsioonravi, mis on enamikul juhtudel efektiivne. Ravi alustamisel tuleb arvesse võtta loote gestatsioonivanust ning loote ja ema tervislikku seisundit. Mõlemat patsienti tuleb ravi ajal jälgida. Artiklis on kirjeldatud kaksikrasedusega patsiendi ühe loote supraventrikulaarse tahhükardia üsasisest jälgimist ja ravi.</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14632 Maksa alveolaarne ehhinokokoos 2019-01-03T15:14:16+02:00 Jevgeni Kulikov eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):648–649</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14633 Kardioloogia. Kas aspiriini peaks ordineerima kardiovaskulaarsete tüsistuste primaarseks preventsiooniks? 2019-01-03T15:14:15+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):650</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14634 Uus teadusdoktor Janne Tiigimäe-Saar 2018-12-27T09:37:19+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):651</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14635 Uus teadusdoktor Veiko Vengerfeldt 2018-12-27T09:38:47+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):652</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14636 Uus teadusdoktor Rudolf Bichele 2018-12-27T09:40:57+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):653</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14637 Uus teadusdoktor Olga Tšuiko 2018-12-27T09:42:57+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):654</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14638 In memoriam emeriitprofessor Arne Lepp 2018-12-27T09:45:02+02:00 Liina Pärnsalu eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):655</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14639 Kroonika. November 2018 2018-12-27T09:47:07+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2018; 97(11):656</p> 2018-12-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##