https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2019-11-28T10:39:48+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16159 Eesti teaduskeele arendamine olgu järjepidev töö 2019-11-27T08:16:20+02:00 Toomas Asser eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):547</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16160 Margus Lember: arstiteadust tuleks käsitleda rahvusteadusena 2019-11-28T10:39:48+02:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):549–550</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16161 Kui hapnikku on vähe Nobeli preemia meditsiinis ja füsioloogias aastal 2019 2019-11-28T10:39:47+02:00 Ülla Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):551–552</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16162 Reumatoidartriidi patsientide haigestumus tuberkuloosi enne ja pärast bioloogilise ravi kasutuselevõttu Eestis: kahe perioodi võrdlus 2019-11-28T10:39:46+02:00 Karin Laas eestiarst@eestiarst.ee Carmen Marianne Teär eestiarst@eestiarst.ee Lea Pehme eestiarst@eestiarst.ee Piret Viiklepp eestiarst@eestiarst.ee Krista Fischer eestiarst@eestiarst.ee Marika Tammaru eestiarst@eestiarst.ee <p><strong>Taust.</strong> Bioloogilise ravi (BR) kasutuselevõtt reumaatiliste haiguste korral on võimaldanud saavutada oluliselt paremaid ravitulemusi. BRi probleemiks on patsientide suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele ja sagenenud haigestumine tuberkuloosi (TB). Eesmärgid. Võrrelda TB-haigestumust reumatoidartriidi (RA) haigetel enne ja pärast BRi kasutuselevõttu Eestis; kirjeldada TB esinemist BRi saavatel RA-patsientidel.</p> <p><strong>Meetodid.</strong> Eesti Haigekassa andmete alusel koostati valim isikutest, kellel aastatel 2004–2017 oli diagnoositud RA koodidega M05 ja M06.0. RA-patsientidel registreeritud TB-juhud leiti linkimisel tuberkuloosiregistriga. Üldrahvastiku TB-haigestumuse hindamiseks kasutati tuberkuloosiregistrit ja Eesti Statistikaameti andmebaasi. Leiti RA-patsientide TB-haigestumus ajavahemikul 2000–2007 ja 2008–2016. Arvutati RA-patsientide vanuse ja soo järgi standarditud TB-haigestumusmäär võrreldavatel perioodidel. Bioloogilise ravi registrist saadi teave TBsse haigestunud RA-patsientide BRi kohta.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> RA-patsientide üldarv haigekassa andmebaasis oli 5040. Ühe aasta keskmine TB-haigestumus 100 000 RA-patsiendi kohta oli 24,8 perioodil 2000–2007 ja 30,9 perioodil 2008–2016. RA-patsientide standarditud haigestumusmäär (võrreldes üldrahvastikuga) oli 77% (95% usaldusvahemik 41–143) perioodil 2000–2007 ja 200% (95% usaldusvahemik 118–338) perioodil 2008–2016. Bioloogilist ravi sai kolm TBsse haigestunud RA-patsienti.</p> <p><strong> Järeldused.</strong> Üldrahvastiku TB-haigestumuse vähenemise foonil on TB-haigestumus RA-patsientidel perioodide 2000–2007 ja 2008–2016 võrdluses suurenenud. Perioodil 2008–2016 oli RA-patsientide TB-haigestumus suurem üldrahvastiku TB-haigestumusest. RA-patsientide TB-haigestumuse suurenemine võib olla seotud BRi kasutuselevõtuga.</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16163 B-hepatiidi viiruse reaktivatsioon immuunsupressioonravi vajaval patsiendil 2019-11-28T10:39:44+02:00 Veronica Rähesoo eestiarst@eestiarst.ee Matti Maimets eestiarst@eestiarst.ee Kadri Kõivumägi eestiarst@eestiarst.ee <p>Kogu maailmas leidub hinnanguliselt kuni kaks miljardit inimest, kes on kunagi nakatunud B-hepatiidi viirusega (HBV) ja kellel on üks või teine HBV marker seerumis määratav. Kõikidel nendel isikutel võib olla krooniline HBV-infektsioon, mis immuunsupressiooni foonil võib reaktiveeruda. Seetõttu on oluline immuunsupressiivse ravi eel sõeluurida kõiki patsiente HBV-infektsiooni suhtes. Analüüside tulemuste, kasutatavate ravimpreparaatide ning immuunsupressiivse ravi kestuse põhjal tuleb vajaduse korral alustada ravimiprofülaktikat või patsienti ravi vältel regulaarselt jälgida HBV reaktivatsiooni suhtes. Oluline on meeles pidada, et HBV-infektsioon on alati ohtlik, eriti immuunsupresseeritud patsiendile, kuid õige ennetustegevusega on võimalik HBV reaktivatsiooni vältida.</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16164 Külmumuse esmase ravi võimalused ja ravisoovitused 2019-11-28T10:39:43+02:00 Tiiu Kaha eestiarst@eestiarst.ee <p>Külmumus on lokaalne kudede kahjustus, mis on tekkinud pikaaegsel viibimisel madalate temperatuuride käes. Külmumuse patogeneesis etendavad olulist osa rakkude otsene külmumine ning kudede isheemia, mis süveneb pärast kahjustunud kudede ülessoojendamist. Külmumuse etiopatogeneesi tundmine ja kliiniline uurimine võimaldavad hinnata ja prognoosida kudede kahjustuse ulatust. Külmumuse esmase ravi kuldstandard on kudede kiire ülessoojendamine koos adekvaatse valutustamisega. Varane trombolüüs aitab lõhustada trombe väikestes veresoontes, parandades perfusiooni kahjustunud kudedes. Vasodilataatorid aitavad vältida mikrotrombide teket ja vältida mikroveresoonte tromboseerumist. Artiklis on käsitletud uusi diagnostika- ja ravivõtteid, mis võimaldavad parandada ravitulemusi ning vältida amputatsioone. Kuna Eestis puudub külmumuse ravijuhis ning ühtsed seisukohad külmumuse käsitlusel, võiks artikkel olla tõenduspõhiseks ravisoovituseks.</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16165 Lapseea arteriaalne isheemiline insult 2019-11-28T10:39:42+02:00 Kärt Pajula eestiarst@eestiarst.ee <p>Lapseea arteriaalset isheemilist insulti iseloomustab äkki tekkinud neuroloogiline defitsiit mingi kindla ajuarteri varustusalal, seda lastel alates 29. elupäevast kuni 18 aasta vanuseni. See haigus erineb oluliselt täiskasvanute ajuinfarktist, see on harva esinev haigus, mille ilmingud on varieeruvad, ning seetõttu võib diagnoos hilineda. Lapseea arteriaalse insheemilise insuldi haigestumus on 2–6 juhtu 100 000 elussünni kohta. Kaugtagajärjena kujuneb peaaegu pooltel juhtudel püsiv neuroloogiline kahjustus. Vaatamata edusammudele lapseea arteriaalse isheemilise insuldi ravis on siiani vastukäivaid seisukohti, milline peaks olema õigeim ravitaktika. Praeguseni põhinevad ravisoovitused täiskasvanute ravijuhendite ekstrapoleerimisel lastele. Artiklis on antud ülevaade lapseea arteriaalse isheemilise insuldi levimusest, sümptomitest, riskiteguritest ja ravist.</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16166 Febriilsed krambid 2019-11-28T10:39:41+02:00 Karolin Riips eestiarst@eestiarst.ee <p>Febriilsed krambid on sage neuroloogiline häire 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel. Enamasti vallandub hoog haigestumise esimese palavikusaki foonil. Febriilsed krambid jagatakse kliinilise pildi järgi lihtsateks, mis moodustavad enamiku, ja kompleksseteks. Enamasti piisab febriilsete krampide diagnoosimisel anamneesist ja kliinilisest leiust ning uuringud, näiteks analüüsid, piltdiagnostika ja elektroentsefalograafiline uuring ei ole rutiinselt näidustatud. Febriilsete krampidega lapse ravi on suunatud palavikku põhjustava nakkuse ravimisele. Ennetav ravi antikonvulsantidega ei ole tänapäevaste teadmiste põhjal näidustatud. Tavaliselt on febriilsed krambid isemööduv lapseea iseärasus, kuigi korduvaid hoogusid esineb kuni kolmandikul häire all kannatavatest lastest.</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16167 Pemphigus foliaceus ehk lehtketendav villtõbi. Haigusjuhu kirjeldus ja ülevaade 2019-11-28T10:39:39+02:00 Liis Pohla eestiarst@eestiarst.ee Maire Karelson eestiarst@eestiarst.ee <p><em>Pemphigus foliaceus</em> on pemfiguse rühma haiguste alla kuuluv, peamiselt täiskasvanueas harva esinev villiline dermatoos. Haigusele on iseloomulik desmogleiin 1 vastaste autoantikehade teke, millest tingituna katkevad keratinotsüütidevahelised sidemed ja tekivad intraepidermaalsed villid. Ravis kasutatakse esmavalikuna kortikosteroide, mida vajaduse korral kombineeritakse teiste immuunsupressantidega. Artiklis on kirjeldatud 14aastase ülekaalulise noormehe raskekululist haigusjuhtu ning antud ülevaade <em>pemphigus foliaceus’</em>est.</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16168 Kardioloogia. 2019. aasta Euroopa düslipideemiaJuhendis on rõhk agressiivsel ravil 2019-11-28T10:39:38+02:00 Margus Viigimaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):597–600</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16169 RAAMATU TUTVUSTUS. Mälestusteraamat professor Heinart Sillastult 2019-11-28T10:39:37+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):604</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16170 70 aastat Tallinna keskhaigla traumatoloogiaortopeedia osakonna avamisest 2019-11-28T10:39:35+02:00 Arne-Lembit Kööp eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):607–609</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16171 Uus teadusdoktor Pilleriin Soodla 2019-11-27T08:54:33+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):611</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16172 Professor Arvo Tiku 71 aastat meditsiinis. Viis olulisemat tähist pikal teekonnal 2019-11-27T08:56:36+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):612–613</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16173 100 aastat professor Jaan Riivi sünnist 2019-11-27T08:58:18+02:00 Jaan Eha eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):614–615</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16174 Kroonika. Oktoober 2019 2019-11-27T09:00:18+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(10):616</p> 2019-11-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##