https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2021-11-25T08:34:35+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18417 Üksteist toetades liigume edasi 2021-11-25T07:44:04+02:00 Heidi Alasepp eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):595–596</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18418 Ralf Allikvee suundus arstina eratervishoidu 2021-11-25T07:53:04+02:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):598–600</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18419 2021. aasta Nobeli füsioloogia või meditsiini preemia anti kehameelte molekulaarse sisendi selgitamise eest 2021-11-25T07:55:31+02:00 Eero Vasar eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):600–602</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18420 Arstiteaduskonna päeval jagati tunnustusi 2021-11-25T07:57:17+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):603</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18421 Anaeroobsete bakterite spekter ja antibiootikumitundlikkus 2016. ja 2020. aastal TÜ Kliinikumi ühendlabori kliinilise mikrobioloogia osakonna andmetel 2021-11-25T08:02:33+02:00 Krista Lõivukene eestiarst@eestiarst.ee Siiri Kõljalg eestiarst@eestiarst.ee Kadri Kermes eestiarst@eestiarst.ee Epp Sepp eestiarst@eestiarst.ee Paul Naaber eestiarst@eestiarst.ee <p><strong>Eesmärk.</strong> Kirjeldada TÜ Kliinikumi ühendlabori mikrobioloogia osakonnas isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist jaotust ja ravimitundlikkust, et hinnata ajas toimunud muutusi ning vajadust empiirilise ravi ja tundlikkuse suhtes testitavate antibiootikumide valiku korrigeerimiseks.<br><strong>Metoodika.</strong> Analüüsiti 2016. ja 2020. aastal ühendlabori mikrobioloogialaboris isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist kooslust ja antibiootikumitundlikkust. Bakterid samastati MALDI-TOF-seadmega. Antibiootikumitundlikkuse määramiseks kasutati gradientteste, tulemusi hinnati mikroobivastase tundlikkuse testimise Euroopa komitee (EUCAST; The European Commitee on Antimcrobial Susceptibility Testing) kriteeriumite alusel.<br><strong>Tulemused.</strong> Anaeroobsete külvide tegemine suurenes nelja aasta jooksul 29%, kuid positiivsete külvide protsent oli sarnane, vastavalt 9,1% ja 10,4%. Sagedasemad isoleeritud anaeroobid olid Gram-negatiivsed anaeroobsed pulkbakterid (B. fragilis, Bacteroides spp. ja Prevotella spp.). Gram-positiivsete anaeroobide esinemine oli aastate jooksul ühtlaselt madal, suurenenud oli Clostridium spp. esinemissagedus ja erinevate Gram-positiivsete kokkide liigiline mitmekesisus. Tundlike anaeroobsete bakterite osakaal kahel uuritud aastal oli sarnane, erinevused ilmnesid vaid antibiootikumide minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) väärtuste võrdlemisel. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes Gram-negatiivsete pulkbakterite ampitsilliini-sulbaktaami, imipeneemi ja klindamütsiini MIKi väärtustes (p &lt; 0,05), mis 2020. aastal olid suuremad kui 2016. aastal.<br><strong>Kokkuvõte ja järeldused.</strong> Anaeroobsete infektsioonide diagnostika ja külvide tegemine on aastatega paranenud ja bakterite struktuur rühma tasemel on olnud püsiv, kuid suurenenud on erinevate tuvastatud liikide arv. Anaeroobide tundlikkuse muster on olnud stabiilne, kuid muutused MIKi väärtustes võivad viidata resistentsuse edasisele kasvule. Seega tuleks anaeroobide resistentsuse muutusi jälgida pikemas perspektiivis, sest see võimaldaks korrigeerida empiirilist ravi ja kasutatavaid antibiootikumiridu.</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18422 Reetina periflebiit ja selle patogeneetilised seosed hulgiskleroosiga 2021-11-25T08:09:19+02:00 Kaarel Kree eestiarst@eestiarst.ee Reili Rebane eestiarst@eestiarst.ee Kalev Nõupuu eestiarst@eestiarst.ee Kuldar Kaljurand eestiarst@eestiarst.ee Helene Kohv eestiarst@eestiarst.ee Kadi Lukats eestiarst@eestiarst.ee Jüri Hirmo eestiarst@eestiarst.ee Malle Alilender eestiarst@eestiarst.ee Janek Vilisaar eestiarst@eestiarst.ee <p>Artiklis on antud ülevaade reetina periflebiidist (RP) hulgiskleroosi ehk multiipelskleroosi (MS) korral. Kuigi RP esinemist osal MSi-haigetel on täheldatud aastakümneid, on nende seisundite patogeneetiline seos kirjanduses vähe kajastamist leidnud. Siiani ei ole suuresti teada, millised põletikulised mehhanismid põhjustavad RPd. MS on heterogeense immuunmehhanismiga kesknärvisüsteemi demüeliniseeriv haigus, mille kolded arenevad tüüpiliselt veenide ümber. MSi korral esinev põletikuline protsess on vahendatud nii rakulise kui ka humoraalse immuunsuse poolt, mis erinevatel haigetel võivad olla erineva osakaaluga. Arvestades uuemaid teadmisi, võib RP osutuda kliiniliseks markeriks, mis kirjeldab MSi-patsientide ühe alarühma immuunpatoloogilist fenotüüpi ning võib tulevikus abistada ravivalikute tegemisel.</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18423 Põhja-Eesti Regionaalhaigla rindkerekasvajate andmekogu: rindkerekasvajate diagnostika ja ravi arengusuundumused 2015.–2019. aastal 2021-11-25T08:15:14+02:00 Ann Valter eestiarst@eestiarst.ee Karin Ojala eestiarst@eestiarst.ee Diana Saranova eestiarst@eestiarst.ee Darja Altuhhova eestiarst@eestiarst.ee Regina Rooneem eestiarst@eestiarst.ee Tõnu Vanakesa eestiarst@eestiarst.ee Kersti Oselin eestiarst@eestiarst.ee <p>2017. aastal diagnoositi Eestis 827 kopsu ning 7 tüümuse, südame, mediastiinumi või pleura pahaloomulist kasvajat. Kopsuvähk on sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning peamine kasvajaga seotud surmapõhjus. 60–65% Eestis diagnoositud kopsuvähi juhtudest ravitakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH). 2015. aastast alates sisestatakse kõik PERHi torakaalonkoloogia konsiiliumis käsitletud juhud rindkerekasvajate andmekogusse, et saada täpsemaid kliinilisi andmeid nii diagnostika kui ka ravi kohta. Viie aasta jooksul on toimunud olulisi uuendusi rindkerekasvajate diagnostikas ja ravis, mida on artiklis täpsemalt kirjeldatud.</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18424 Nägemismuutused preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroomi korral. Kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus 2021-11-25T08:18:50+02:00 Andri Teesalu eestiarst@eestiarst.ee Maris Oll eestiarst@eestiarst.ee <p>Preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroom (<em>hemolysis, elevated liver enzymes, low platelets syndrome</em> – hemolüüsi, maksaensüümide aktiivsuse suurenemise ja trombotsütopeenia sündroom) on rasedusega kaasneda võivad tüsistused, mis avalduvad enne sünnitust, sünnitusel või selle järel ning võivad osutuda ohtlikuks nii emale kui ka lootele. Preeklampsia ja eklampsia peamiseks diagnoosikriteeriumiks on hüpertensiooni esinemine ning lisanduvalt hüpertensioonist ja veresoonte autoregulatsiooni häirest põhjustatud elundi või elundite funktsiooni puudulikkus. Haiguslikud muutused võivad avalduda erinevas raskusastmes ja mitmes elundis, sealhulgas ka silmades ja ajus. Muutused nägemisorganites võivad olla preeklampsia korral ka patsiendi esimeseks ning ainsaks kaebuseks.<br>Peamiseks nägemisorgani puudulikkuse sümptomiks on nägemisteravuse halvenemine ja valdaval osal patsientidest taanduvad kaebused iseeneslikult ning nägemisteravus taastub. Kahjuks võib mõnedel juhtudel haigus lõppeda ka pimesusega. Kuna preeklampsia võib olla kiire kuluga, avaldudes tundide jooksul, on silmapoolsete tüsistuste õigeaegne diagnostika oluline, et tagada patsiendi korrektne käsitlus.<br>Artiklis on antud ülevaade preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroomiga kaasnevast kolmest sagedasemast silmade ning nägemisega seotud tüsistusest, nende omavahelistest seostest, diagnostikast ja käsitlusest. Lisaks on esitatud haigusjuhu kirjeldus, mis iseloomustab preeklampsia korral silmades väljendunud tüsistuste kulgu, käsitlust ja ravi.</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18425 Äge söögitoru nekroos ehk Gurvitsi sündroom 2021-11-25T08:21:38+02:00 Liisa Loigu eestiarst@eestiarst.ee Ingemar Almre eestiarst@eestiarst.ee Mariliis Rauk eestiarst@eestiarst.ee <p>Gurvitsi sündroom on harva esinev söögitoru limaskesta haarav nekroos. Sellele on iseloomulik gastroskoopial nähtav tsirkulaarne mustjas ala söögitoru limaskestal. Diagnoosi püstitamiseks piisab tüüpilisest gastroskoopialeiust. Artiklis on esitatud patsiendi haigusjuhu kirjeldus koos illustreerivate piltidega.</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18426 Pilotsütaarne astrotsütoom 2021-11-25T08:24:06+02:00 Julia Priimäe eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):644–645</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18427 COVID-19-pandeemia mõju elundisiirdamistele 2021-11-25T08:26:09+02:00 Virge Pall eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):646–647</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18428 Mida on uut 2021. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi preventsioonijuhendis? 2021-11-25T08:28:01+02:00 Margus Viigimaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):649–653</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18429 Uus teadusdoktor Pärt Prommik 2021-11-25T08:29:37+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):654</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18430 In memoriam Margit Närska 2021-11-25T08:31:16+02:00 Eesti Arstide Liit eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):655</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18431 Kroonika. Oktoober 2021 2021-11-25T08:32:58+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(11):656</p> 2021-11-25T00:00:00+02:00 Copyright (c)