https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2026-02-19T10:17:09+00:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26537Eesti Arstide Päevad 20262026-02-19T09:27:27+00:00Eesti Arstide Liiteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26550100 aastat Mildred Blaxteri sünnist ehk mida tähendab terve olla2026-02-19T10:03:18+00:00Pille Petersooeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):107–108</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26551Uus teadusdoktor Kadri Klaos2026-02-19T10:04:50+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):109</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26552In memoriam emeriitprofessor Anne Agur2026-02-19T10:07:08+00:00Kolleegid Tartu Ülikooli anatoomia osakonnasteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):110</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26553In memoriam Ain-Elmar Kaasik2026-02-19T10:08:40+00:00Eesti Arstide Liit, Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):111</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26554Kroonika. Jaanuar 20262026-02-19T10:10:13+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):112</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26547Sünteetiline biolagunev maatriks kui infektsioonikindel haava sulgemise võimalus – ülevaade haigusjuhtudest2026-02-19T09:56:33+00:00Martin Kiviloeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):104</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26548Erakorralise laparotoomia eel manustatud suures annuses deksametasoon – juhuslikustatud kliiniline uuring2026-02-19T09:59:16+00:00Peeter Paul Kollisteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):105</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26549Negatiivse rõhuga haavaravi võrreldes tavaraviga sekundaarselt paranevate kirurgiliste haavadega patsientidel Suurbritannias: avatud mitmekeskuseline paralleelrühmadega juhuslikustatud kontrolluuring SWHSI-22026-02-19T10:01:45+00:00Olga Mironenkoeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):105</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26546Diabeedi jalatüsistuste ennetamine ja käsitlus Eesti uue ravijuhendi valguses2026-02-19T09:54:15+00:00Vahur Metsnaeestiarst@eestiarst.eeMarju Raukaseestiarst@eestiarst.eeTuuli Ruuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):99–103</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26545Äge genitaalhaavand Epsteini-Barri viiruse infektsiooni foonil: haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade2026-02-19T09:52:03+00:00Doris Poolametseestiarst@eestiarst.eeKai Parteestiarst@eestiarst.ee<p>Äge genitaalhaavand (ingl acute genital ulcer, AGU), varasema nimetusega Lipschützi haavand, on harva esinev genitaalidel paiknev äge haavand, mis tekib peamiselt puberteediealistel tütarlastel või noortel naistel sageli esmase viirusinfektsiooni, eriti Epsteini-Barri viirusesse (EBV) haigestumise foonil. Haavandid on väga valulikud ning võivad kaasneda süsteemsed nähud nagu palavik, väsimus ja lümfadenopaatia (1, 2).</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26543Perioperatiivne hüpotermia: riskitegurid ja ravikäsitlus2026-02-19T09:40:56+00:00Valerija Grinvaldeestiarst@eestiarst.eeDaria Dobrina eestiarst@eestiarst.eeKaie Strooeestiarst@eestiarst.eePärt Prommikeestiarst@eestiarst.eeÜlo Maivälieestiarst@eestiarst.eeAlar Sõrmuseestiarst@eestiarst.ee<p>Inimese kehatemperatuur on täpselt reguleeritud, püsides füsioloogilistes tingimustes stabiilsena mõne kümnendiku kraadi piires. Perioperatiivne hüpotermia, mis on määratletud kui kehatemperatuur alla 36 °C, on kirurgilistel patsientidel sage ning võib põhjustada ainevahetuse, närvisüsteemi ja termoregulatsiooni häireid. Anesteesia, mis mõjutab termoregulatsiooni mehhanisme, suurendab hüpotermia riski. Isegi kerge hüpotermia võib oluliselt suurendada tüsistuste, näiteks südamekahjustuse, infektsioonide ja aeglase taastumise riski. Artikli eesmärk on süstemaatiliselt ja kriitiliselt analüüsida perioperatiivse hüpotermia tekkemehhanisme, riskitegureid ning rahvusvahelisi ja riiklikke ravijuhendeid, samuti standardiseeritud raviprotokolle.</p> <p>Normotermia (36–37,5 °C) säilitamine operatsiooni ajal vähendab oluliselt operatsioonijärgseid tüsistusi, nagu infektsioonid, kardiovaskulaarsed isheemilised episoodid ja verejooksud. Tõhusate soojendusmeetodite hulka kuuluvad sundõhkkütte süsteemid, veeringlusmadratsid ja isereguleeruvad soojendusega rõivad. Aktiivsed soojendusstrateegiad, näiteks soojendatud vedelike veenisisesi manustamine, on olulised soojuskao vältimiseks ja temperatuuri stabiilsuse säilitamiseks. Hüpotermia riskitegurid on vanem iga, madal kehamassiindeks, kõrge riskiga operatsioon ja teatud ravimite kasutamine. Soojendustehnoloogiate sihipärane kasutamine on oluline patsientide ohutuse ja ravi tulemuste parandamiseks.</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26544Terviseandmete taaskasutuse tõhustamine Eestis2026-02-19T09:45:34+00:00Kerli Mooseseestiarst@eestiarst.eeMaarja Pajusalueestiarst@eestiarst.eeSulev Reisbergeestiarst@eestiarst.eeRaivo Koldeeestiarst@eestiarst.eeMarek Ojaeestiarst@eestiarst.eeRiina Raudneeestiarst@eestiarst.eeRaili Sillarteestiarst@eestiarst.eeAlar Irseestiarst@eestiarst.eeSilver Heinsareestiarst@eestiarst.eePriit Pauklineestiarst@eestiarst.eePriit Kampuseestiarst@eestiarst.eeJaak Viloeestiarst@eestiarst.ee<p>Eestis koguneb igapäevase tervishoiuteenuse osutamise käigus suures mahus andmeid, mis sisaldavad väärtuslikku infot inimeste terviseseisundi, käitumise, ravi ja selle tulemuslikkuse kohta. Seoses tehniliste, õiguslike ja korralduslike probleemidega on andmete kasutus nii ravipraktika hindamisel, tervishoiupoliitika kujundamisel kui ka teadusuuringutes liiga tagasihoidlik.<br>Artiklis on kirjeldatud, kuidas tõhustada olemasolevate terviseandmete taaskasutust esindusliku ning lingitud andmestiku abil, mis koondab mitme riikliku terviseregistri andmed ühtseks tervikuks. Kvaliteetsed, standardiseeritud ja analüüsiks ette valmistatud andmed võimaldavad teha teadus- ja rakendusuuringuid ressursisäästlikult, kiiresti ja patsientide privaatsust austavalt. Varem loodud andmestike ja analüüsikoodide taaskasutamine aitab kiirendada uuringute läbiviimist ning edendab nii tõenduspõhist meditsiini kui ka Euroopa terviseandmeruumi põhimõtteid senisest ulatuslikumalt ja kvaliteetsemalt.</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26542Alates 2015. aastast on Eestis laste taastusravi ambulatoorsete vastuvõttude hulk märkimisväärselt ja järjepidevalt vähenenud2026-02-19T09:35:58+00:00Denis Tokareestiarst@eestiarst.eeÜlo Maivälieestiarst@eestiarst.eeAare Märtsoneestiarst@eestiarst.eePärt Prommikeestiarst@eestiarst.ee<p><strong>Taust.</strong> Hinnanguliselt võib taastusravi vajada iga kolmas inimene maailmas. Eestis ei ole varem uuritud laste ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi osutamist ega selle kasutajate haiguslikku ja vanuselist profiili.<br><strong>Eesmärk.</strong> Uuringu eesmärk oli kirjeldada laste taastusravi teenuste (ambulatoorsed vastuvõtud ja statsionaarsed voodipäevad) osutamist Eesti tervishoiusüsteemis aastatel 2010–2023, sealhulgas teenuste piirkondlikku kättesaadavust ning jaotust patsientide vanuse ja diagnoosi järgi.<br><strong>Metoodika. </strong>Analüüsis kasutati Tervisekassa, Maa- ja Ruumiameti, Statistikaameti ning rahvastikuregistri andmeid. Uuringusse kaasati kõik Eesti Tervisekassa rahastatud alla 18aastastele osutatud ambulatoorsed ja statsionaarsed taastusravi teenused aastatel 2010–2023.<br><strong>Tulemused.</strong> Aastas oli keskmiselt 11 007 ambulatoorset vastuvõttu ja 5635 statsionaarset voodipäeva. Võrreldes 2015. aastaga, mil ambulatoorseid vastuvõtte tehti enim, oli 2023. aastaks nende maht vähenenud 2,3 korda ning seda eelkõige Harju ja Ida-Viru maakonna arvelt. 98% laste statsionaarsest taastusravist Eestis osutatakse Lääne maakonnas, ambulatoorsete vastuvõttude osutamine on piirkonniti ebaühtlane. Kaks laste vanuserühma (0–9aastased ja 10–17aastased) erinesid nii taastusravi mahu kui ka sellega seotud diagnoosi poolest.<br><strong>Järeldused.</strong> Käesolev uuring on esimene detailne ülevaade laste ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi osutamisest Eesti tervishoiusüsteemis. Uuring näitas, et laste taastusravi ambulatoorsete vastuvõttude arv on märkimisväärselt ja järjepidevalt vähenenud ning teenuste kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane.</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26539Joel Starkopf: solidaarsest tervishoiust tekkivad andmed võiksid olla teadus- ja arendustööks vaikimisi kasutatavad2026-02-19T09:31:39+00:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):63–66</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26540Riiklike autasude saajad 2026. aastal2026-02-19T09:33:10+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):67</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26541Tallinna uuest haiglahoonest2026-02-19T09:34:27+00:00Märt Põlluveereestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):68–70</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26538Eesti Arstide Liit 1052026-02-19T09:30:08+00:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):62</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26536Kui me ei näe tervikut, ei saa me parandada osi2026-02-19T09:25:37+00:00Jaak Viloeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(2):59</p>2026-02-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026