https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2026-04-20T05:55:34+00:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26717 2026-04-20T05:22:52+00:00 Eesti Arstide Liit eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):173</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26729 2026-04-20T05:49:14+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):220–221</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26730 2026-04-20T05:50:37+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):222</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26731 2026-04-20T05:51:58+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):223</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26732 2026-04-20T05:53:12+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):224</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26728 2026-04-20T05:47:15+00:00 Katrin Kurvits eestiarst@eestiarst.ee Maia Uusküla eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):215–219</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26727 2026-04-20T05:44:25+00:00 Eva Juus eestiarst@eestiarst.ee Karit Reinson eestiarst@eestiarst.ee Katrin Koiduaru eestiarst@eestiarst.ee Tiina Kahre eestiarst@eestiarst.ee Mikk Jürisson eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):211–214</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26724 2026-04-20T05:39:43+00:00 Taur Lillestik eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):208</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26725 2026-04-20T05:41:15+00:00 Kadri Käver-Lomp eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):209</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26726 2026-04-20T05:42:49+00:00 Klaus Vändre eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):210</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26723 2026-04-20T05:36:57+00:00 Kristo Klaus eestiarst@eestiarst.ee Silvi Plado eestiarst@eestiarst.ee Kristel Päro eestiarst@eestiarst.ee

<p>Palavik on lapseeas üks peamisi erakorralise meditsiini osakonda pöördumise põhjuseid, kuid selle põhjuse tuvastamine võib olla keeruline, kuna tegu on mittespetsiifilise sümptomiga (1). Suuremal osal juhtudest on palaviku põhjuseks iselimiteeruv viirusinfektsioon. Pikemalt kestnud palaviku puhul on arsti jaoks tegu keerulise diagnostilise väljakutsega, sest kliiniliselt võib olla raske eristada healoomulisi ja potentsiaalselt eluohtlikke põhjuseid (2). Allpool kirjeldatud haigusjuhu korral diagnoositi palavikuga lapsel harva esinev infektsioonhaigus – tulareemia.</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26721 2026-04-20T05:31:53+00:00 Riin Kullaste eestiarst@eestiarst.ee

<p>Kliiniline audit korraldati eesmärgiga teada saada, kas Eesti üld-, kohalikes ja keskhaiglates oli 2023. aastal surnud patsiente, keda oleks võinud käsitleda potentsiaalsete doonoritena. Vaadeldi, milline on raviasutuste valmidus potentsiaalsete doonoritega tegeleda, kuidas haigeid käsitleti ning mis võis tingida, et info nende patsientide kohta ei jõudnud Eestis elundidoonorlust koordineerivate isikuteni. Auditeerijad leidsid, et 148-st valimisse sobinud patsiendist jäi potentsiaalse doonorina käsitlemata keskhaiglates 27 ja madalama astme haiglates 8 patsienti. Arvatavate põhjustena toodi välja, et elundidoonorlust ei kaaluta või ei peeta patsiente selleks sobivaks. Valdavalt puuduvad raviasutustes ka juhendmaterjalid, millele otsustamisel toetuda, ning spetsiaalse väljaõppe saanud personal. Auditis toodi välja vajadus üldise teadlikkuse suurendamise, üleriigiliste juhendite ning süsteemse koolituse järele.</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26722 2026-04-20T05:34:25+00:00 Kertti Merimaa eestiarst@eestiarst.ee Eveli Saue eestiarst@eestiarst.ee

<p>Digirakenduste ulatuslik ja kiire levik tervishoius on muutnud kliiniliste infosüsteemide positiivse ja toetava kasutajakogemuse üha olulisemaks kvaliteedi ja patsiendiohutuse teguriks. Artiklis on käsitletud kasutajakogemuse hindamise metoodikaid meditsiinitarkvara puhul ning rahvusvahelisi instrumente (SUS, UMUX-Lite, NuHISS), mis võimaldavad tarkvarade kasutatavust süsteemselt ja võrreldavalt mõõta. Eesti näitena on toodud Järvamaa Haiglas aastatel 2024–2025 läbi viidud kasutajakogemuse uuring, milles kasutati kliinilise infosüsteemi kasutamise kogemuse kvantitatiivseks hindamiseks UMUX-Lite’i instrumenti. Uuring kinnitas metoodilise mõõtmise praktilist väärtust ja näitas, et süstemaatiline andmete kogumine kasutajakogemuse kohta toetab tervisetarkvara järjepidevat täiustamist ja organisatsiooniliste otsuste langetamist. Eesti kontekstis võiks süstemaatilise hindamise laiendamine oluliselt parandada meditsiinipersonali tööga rahulolu ning vähendada ohujuhtumite esinemist raviteekondadel.</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26720 2026-04-20T05:27:40+00:00 Laura Jõgeda eestiarst@eestiarst.ee Paul Naaber eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Viimastel aastatel on Euroopas täheldatud seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) sagenemist. Eestis on alates 2000. aastate algusest STLI-de esinemissagedus vähenenud ning viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Selle aja jooksul on<br>laboridiagnostikas toimunud olulised muutused nii kasutatavate meetodite kui ka laborivõrgustiku struktuuri osas.<br><strong>Uuringu eesmärk</strong> oli 1) hinnata Eestis STLI-de laboratoorse diagnostika hetkeseisu ja muutusi viimase kahekümne aasta jooksul; 2) võrrelda testimise praktikat ning positiivsete tulemuste osakaale meestel ja naistel; 3) võrrelda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Terviseameti ja Tervisekassa andmetel põhinevat STLI-de statistikat.<br><strong>Metoodika.</strong> Tegemist on retrospektiivse kirjeldava uuringuga, mis põhineb 2001. aastal Eestis läbi viidud üleriigilise laboriküsitluse andmestikul ning 2024. aasta TEHIKu, Terviseameti ja Tervisekassa andmetel. Analüüs hõlmas viie seksuaalsel teel leviva infektsioonitekitaja (Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Treponema pallidum, Trichomonas vaginalis ja Mycoplasma genitalium) testimise mahtu, kasutatud diagnostikameetodeid, tulemusi. Testimismahtude ja tulemuste osas võrreldi soolist jaotumust.<br><strong>Tulemused.</strong> STLI-de laboridiagnostikat tegevate asutuste arv on 23 aasta jooksul vähenenud 62-lt 20-ni ning analüüsimeetodid on muutunud valdavalt molekulaarseks. Testimismahud on langenud 9–34%, välja arvatud klamüdioosi puhul, mille uuringute arv on suurenenud 32%. Võrreldes meestega testitakse naisi oluliselt sagedamini (71–84% testitutest olid naised), samas on meeste seas positiivsete C. trachomatis’e, N. gonorrhoeae, T. pallidum’i ja M. genitalium’i testide osakaal 2–18 korda kõrgem. Kuni kolmandik laboratoorselt kinnitatud STLI-de juhtudest ei kajastu Terviseameti ametlikus statistikas.<br><strong>Järeldused.</strong> Eestis on seksuaalsel teel levivate infektsioonide laboridiagnostika viimase paarikümne aasta jooksul muutunud oluliselt täpsemaks ja vastab rahvusvahelistele ravijuhenditele. Uuring tõi esile märgatava soolise erinevuse STLI-de testimises – mehi testitakse oluliselt vähem kui naisi ning see võib viidata STLI-de aladiagnoosimisele selles rühmas. Epidemioloogilise seire täpsuse parandamiseks on soovitatav rakendada elektroonilist, tervise infosüsteemi laboriandmetel põhinevat automatiseeritud seiresüsteemi.</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26718 2026-04-20T05:24:29+00:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):174–178</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26719 2026-04-20T05:25:45+00:00 Reet Mändar eestiarst@eestiarst.ee Miriam A. Hickey eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):179–182</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26716 2026-04-20T05:20:23+00:00 Virge Pall eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(4):171</p>

2026-04-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026