https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2019-06-14T14:47:09+03:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14763 Võimalus sõna sekka öelda 2019-05-27T09:56:00+03:00 Elinor Õunap eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):251</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14764 Euroopa Arstide Liit tuli kokku Maltal 2019-05-27T09:58:28+03:00 Indrek Oro eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):251–252</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14765 Tulevikuresidentuur 2019-05-27T10:31:11+03:00 Joel Lumpre eestiarst@eestiarst.ee Helen Reim eestiarst@eestiarst.ee Saara Arulaane eestiarst@eestiarst.ee Marta Velgan eestiarst@eestiarst.ee Eva Antsov eestiarst@eestiarst.ee Kristjan-Martin Kasterpalu eestiarst@eestiarst.ee Elinor Õunap eestiarst@eestiarst.ee Mann Randaru eestiarst@eestiarst.ee Jaarika Järviste eestiarst@eestiarst.ee Rille Pihlak eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):255–260</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14766 Vitamiinide ja mineraalainete kasutamine raseduse ajal 2019-06-14T14:47:09+03:00 Iveta Mikeltadze eestiarst@eestiarst.ee Kristiina Rull eestiarst@eestiarst.ee <p>Rasedusaegne toidulisandite ja vitamiinipreparaatide tarvitamine levib kogu maailma arenenud riikides. Lahknevuste tõttu uuringutulemustes puudub ühtne seisukoht, kas vitamiinide ja mineraalainete tarvitamist raseduse ajal peaks laialdaselt soovitama või mitte.</p> <p><strong> Eesmärk.</strong> Leida seos raseduse ajal vitamiinide ja mineraalaineid sisaldavate preparaatide kasutamise ning sagedasemate rasedusaegsete tüsistuste vahel.</p> <p><strong>Meetodid.</strong> Prospektiivse kohortuuringu „Happy Pregnancy” käigus kaasati 2334 rasedat, kes pöördusid rasedusaegseks jälgimiseks TÜ Kliinikumi naistenõuandlasse. Kogutud andmed sisaldasid detailset infot vitamiinide ja toidulisandite kasutamise kohta. Meditsiinilisest dokumentatsioonist saadi andmed rasedusaegsete tüsistuste esinemise ja rasedustulemi kohta.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Raseduse I trimestril kasutas erinevaid vitamiine ja mineraalaineid 56%, II trimestril 66,9% ja III trimestril 65,4%. Toidulisandite ja vitamiinipreparaatide kasutamine ei seondunud rasedusdiabeedi (5,7%), preeklampsia (2,7%), väikesekaalulise vastsündinu (8,4%), rasedusaegse hüpertensiooni (3%) esinemissagedusega ega raseduse lõppemisega keisrilõike teel (17,1%). Rasedate hulgas, kes olid raseduse I ja II trimestril kasutanud multivitamiine, oli vähem enneaegset sünnitust (4,6 ja 3,8%), võrreldes multivitamiine mittetarvitanud rasedatega (6,8 ja 7,1%). I trimestril C-vitamiini tarvitanud rasedatel esines vähem enneaegseid sünnitusi (4,3%) võrreldes nendega, kes ei kasutanud C-vitamiini (7%). Enneaegsuse riskiteguriteta rasedate hulgas multivitamiinide tarvitamine II trimestril vähendas enneaegse sünnituse riski 2 korda (šansside suhe 0,51 (95% usaldusintervall 0,31–0,85), p = 0,01).</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14767 Geneetika kliinilises meditsiinis nüüd ja tulevikus 2019-06-14T14:47:08+03:00 Sander Pajusalu eestiarst@eestiarst.ee Katrin Õunap eestiarst@eestiarst.ee <p>Ülevaate eesmärk on kokku võtta kliinilise geneetika hetkeseis Eestis ning vaadata tulevikku. Viimase kümne aasta jooksul toimunud tehnoloogia kiire areng on muutnud oluliselt kliinilist geneetikat. Geneetilised testid, sh ülegenoomsed uuringud, on kättesaadavad ja laialdaselt kasutatud paljudel arstlikel erialadel. Üha rohkematel patsientidel õnnestub välja selgitada täpne, molekulaarne diagnoos, mis loob võimalusi nii raviks, nõustamiseks kui ka ennetuseks. Esimesed geeniteraapia lahendused on saanud ravimiametitelt müügiloa ja käimas on palju geeniteraapia ravimite uuringuid. Kõik need arengusuundumused esitavad väljakutseid ravikindlustusfondidele, aga ka ühiskonnale laiemalt.</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14768 Kuidas geenivaramu saab toetada rahvastikupõhist terviseedendust, haiguste ennetust ja varast avastamist 2019-06-14T14:47:07+03:00 Marili Palover eestiarst@eestiarst.ee Kristi Krebs eestiarst@eestiarst.ee Lili Milani eestiarst@eestiarst.ee Neeme Tõnisson eestiarst@eestiarst.ee <p>Oleme harjunud haiguste geneetikast rääkima haigete ning suure haigusriskiga perekondade kontekstis. Siinse ülevaate teemaks on Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu potentsiaalsed väljundid terviseedendusel ja haiguste paremal käsitlusel Eestis. Geenivaramu oma suure rahvastikupõhise läbilõikelise regulaarselt täieneva ja teaduskoostööle avatud andmebaasiga püüab aidata mõista geneetika rolli väga erinevate haiguste tekkes, kasutades selleks Eesti geenidoonorite koematerjale, ülegenoomset geneetilist infot ja kättesaadavaid meditsiiniandmebaase. Nende abil püüame luua uusi riskimudeleid, mille abil saaks senisest täpsemalt panustada ennetusse – kas eluviiside suunamise, sõeluuringutesse varase kaasamise, personaalselt sobitatud ravimite või muu varase sekkumise valikul. Loomulikult püüab geenivaramu aidata teha vastava info kättesaadavaks ka geenidoonoritele ja nende arstidele, ehkki selle ülesande realiseerimiseks suuremas mahus tuleb arstide, teadlaste ja riigistruktuuride koostöös lähiaastatel lahendada mitmeid sisulisi ja tehnilisi küsimusi. Esimesed tagasiside pilootprojektid on juba töös ning nende täitmisel on tehtud tõhusat koostööd nii esmatasandi- kui ka teiste eriarstidega.</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14769 Subkliiniline hüpotüreoos 2019-06-14T14:47:06+03:00 Olga Gusseva eestiarst@eestiarst.ee <p>Mõiste subkliiniline hüpotüreoos (SH) tähendab seerumi TSH (kilpnääret stimuleeriva hormooni, thyroid-stimulating hormone) sisalduse suurenemist türoksiini normaalse taseme juures. SH on biokeemiline diagnoos, seda häiret ei ole võimalik kliinilise pildi alusel diagnoosida, kuigi mõnel patsiendil võivad olla mittespetsiifilised kaebused. See on üsna tavaline leid tervete inimeste rahvastiku-uuringutes. SH esinemissagedus on suurem eakatel inimestel, tõenäoliselt on mõistlik kasutada vanusespetsiifilisi TSH norme. SH tavalisem põhjus on kilpnäärme autoimmuunne haigus, aga see võib olla ka kilpnäärmehaiguse ravi tagajärg. On ka teisi võimalikke põhjusi, näiteks mõnede ravimite kasutamine või mitteendokriinsed haigused. SH võib olla transitoorne, seetõttu soovitatakse diagnoosi kinnitamiseks ning ravi vajalikkuse üle otsustamiseks korduvalt kontrollida kilpnäärme talitlust. On teada, et SH võib mõjutada inimese tervise seisundit, kuid ei ole selge, kas asendusravi vähendab võimalikke riske ning parandab ravitulemusi või mitte. Enamikus ravijuhendites on soovitatud kilpnäärme asendusravi, kui TSH sisaldus on üle 10 mU/l.</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14770 Ewingi sarkoom rindkere piirkonnas 2019-06-14T14:47:05+03:00 Kadi Allika eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):291–292</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14771 Pulmonoloogia. Põletikuvastase ravi rakendamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse korral muutub konkreetsemaks 2019-06-14T14:47:04+03:00 Alan Altraja eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):293–297</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14772 Klassikalise galaktoseemia kliiniline ravijuhend: diagnoosimine, ravi ja jälgimine 2019-06-14T14:47:03+03:00 Katrin Õunap eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):298–301</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14773 Reieluukaela murdude ravi Eestis läbi aegade 2019-06-14T14:47:02+03:00 Arne-Lembit Kööp eestiarst@eestiarst.ee <p>Reieluukaela murd on raske vigastus, mille ravimata jätmise või puuduliku arstiabi korral haige invaliidistub või sureb lähiajal. Sajandeid tegeleti nende murdude konservatiivse raviga, kuid murru kokkukasvamiseni viis see harva. Operatiivse raviga alustati XIX sajandi keskpaiku ja tulemused olid siis tagasihoidlikud. Operatiivne ravi muutus tulemuslikumaks Marius Nygaard Smith-Peterseni kolmelamellilise naela kasutuselevõtu järel 1931. aastal. Esimesena Eestis hakkas selle naelaga üksikuid operatsioone tegema Ulrih Karell 1934. aastal. XX sajandi 60.–70. aastatel sai tänu parematele naela juhtsüsteemidele võimalikuks enamiku haigete opereerimine. Praegu on tänu implantaatide ja operatsiooni abivahendite täiustamisele ja endoproteeside kasutamisele võimalik üle 90% haigetest opereerida, paljudele neist saab tagada liikumisvõime ja osale neist ka võimaluse pöörduda tagasi endisesse ellu.</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14774 Uus teadusdoktor Mari-Anne Vals 2019-05-27T10:56:08+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):306</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14775 Uus teadusdoktor Liis Kadastik-Eerme 2019-05-27T10:57:53+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):307</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14776 Uus teadusdoktor Hedi Hunt 2019-05-27T10:59:42+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):308</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14777 Inga Freiberg 95 2019-05-27T11:01:24+03:00 Mari Majass eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):309</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14778 Kroonika. Aprill 2019 2019-05-27T11:03:09+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2019; 98(5):312</p> 2019-05-27T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement##