https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2024-06-20T07:07:05+00:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24279Patsiendikindlustuse lõputa tee2024-06-20T06:30:39+00:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):280–281</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24294Eesti lastekirurgia grand old lady Inga Freiberg 1002024-06-20T07:00:32+00:00Tiiu Kahaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):337</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24295Uus teadusdoktor Fangling Xuan2024-06-20T07:02:03+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):338</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24296Uus teadusdoktor Celia Teresa Pozo Ramos2024-06-20T07:03:16+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):339</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24297Kroonika. Mai 20242024-06-20T07:04:31+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):340</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24293Eesti ravijuhend „Aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimise ning ravi põhimõtted“2024-06-20T06:58:45+00:00Lille Uiboeestiarst@eestiarst.eeKadi Kallavuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):332–336</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24292Traumapatsientidele tehtud elustavate ja erakorraliste torakotoomiate järgsed tulemid Eesti suurimas traumakeskuses2024-06-20T06:54:41+00:00Sten Saareestiarst@eestiarst.eeEdgar Lippingeestiarst@eestiarst.eeArtjom Bahhireestiarst@eestiarst.eeMaarja Talvisteeestiarst@eestiarst.eeJaak Leppeestiarst@eestiarst.eeMarika Välieestiarst@eestiarst.eePeep Talvingeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):331</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24291Aspiriin ja vähk2024-06-20T06:53:13+00:00Väino Sinisalueestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):329–330</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24290CADASIL – autosoom-dominantne tserebraalne arteriopaatia subkortikaalsete infarktide ja leukoentsefalopaatiaga2024-06-20T06:51:50+00:00Mirjam Viirelaideestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):326–328</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24288Statiinidest põhjustatud rabdomüolüüs atorvastatiini näitel – haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade2024-06-20T06:46:22+00:00Greete Jakobsoneestiarst@eestiarst.eeMadli Pintsoneestiarst@eestiarst.ee<p>Statiinidest põhjustatud rabdomüolüüs on statiinidest põhjustatud müopaatia raske vorm, mille korral esineb kreatiinkinaasi taseme tõus üle 40 korra üle normi ülemise piiri ning patsient võib vajada haiglaravi lihaskiudude nekroosist tekkinud ägeda neerupuudulikkuse tõttu. Artiklis on esitatud 72aastase naispatsiendi haigusjuhu kirjeldus. Patsient oli erinevate haiguste tõttu saanud ravi nii piirkondlikus kui üldhaiglas ning mitmete ravimite manustamise koostoimel tekkis tal statiinidest põhjustatud rabdomüolüüs.</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24289Intravaskulaarne litotripsia alajäseme perifeersete arterite haiguse revaskulariseerivas ravis. Haigusjuhu kirjeldus2024-06-20T06:48:30+00:00Markus-Louis Mühlbergeestiarst@eestiarst.eeKristina Lotamõiseestiarst@eestiarst.ee<p>Alajäseme arterite haigus, mille all kannatab maailmas üle 200 miljoni inimese, hõlmab jala arterite aterosklerootilist kahjustumist ning jäseme verevarustuse järkjärgulist halvenemist. Haiguse lõppstaadium kulmineerub sageli amputatsiooniga ning on mitmete tüsistuste tõttu seotud suure kardiovaskulaarse suremusega (1). Alajäseme arterite haiguse ravimeetodid on aastatega läbinud mitmeid tehnoloogilisi arenguid ning tänaseks on endovaskulaarsed protseduurid, väheinvasiivsed sekkumised kahjustunud soone ravimiseks, muutunud eelistatumaks valikuks jäseme verevarustuse taastamiseks. Siiski on endovaskulaarne ravi seotud teatud raskustega. Arteri seina ulatuslik kaltsifikatsioon, mis PARC (<em>Peripheral Academic Research Consortium</em>) kriteeriumite järgi hinnatult esineb kuni pooltel patsientidest, suurendab soone jäikust ja on seotud revaskularisatsiooni halvemate tulemustega ning siiani välja töötatud viisid kaltsifikatsiooni mõjutamiseks ei ole osutunud piisavalt tõhusaks (2). Intravaskulaarne litotripsia (IVL), üks uuemaid meetodeid raviarsenalis, põhineb helilainete abil lubjastuste purustamises. IVLi korral kasutatavad lained läbivad vabalt pehmeid kudesid ning mõjutavad üksnes suure tihedusega struktuure, mistõttu saab seda tehnoloogiat sihtmärgipäraselt kasutada kaltsifikaatide purustamiseks. IVL on nüüdseks saanud kasutusloa nii Euroopa Liidus kui ka Ameerika Ühendriikides ning praeguseks avaldatud juhuslikustatud uuringute põhjal on tegemist efektiivse ravimeetodiga (3). Haigusjuhu kirjelduses on kajastatud IVLi kasutamist verevoolu taastamiseks ulatuslikult kaltsifitseerunud reiearteri femoropopliteaalsegmendi alal.</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24285Naha ja soolestiku mikrobioota roll akne kujunemises2024-06-20T06:39:19+00:00Henri Maalmanneestiarst@eestiarst.ee<p>Akne on üks sagedasemaid nahahaigusi, mis põhjustab rasurikaste nahapiirkondade põletikku. Aknet põhjustav<em> Cutibacterium acnes</em> esineb rohkelt nii haigete kui ka tervete nahal, kuid aknest haaratud nahal on bakteri alatüvede mitmekesisus vähenenud ning virulentsus suurenenud. Need muutused põhjustavad nihkeid mikroflooras ja põletikulise aknelööbe teket. Nahal elavatel bakteritel on oluline roll kaitsta nahka patogeenide eest ning need bakterid toodavad ka kaitsvaid antioksüdante, mis seovad vabu radikaale. Mikrobioota muutuste tagajärjel kaob teiste bakterite kaitsev mõju <em>C. acnes</em>’e vohamise eest ning tekib soodne keskkond akne tekkeks. C. acnes’e alatüüpidest mõjutab enim akne teket alatüüp IA1 proinflammatoorsete ainete sünteesi kaudu.</p> <p>Uuringutes on leitud ka soolestiku ja naha mikrobioomi omavahelisi seoseid. Sooleepiteeli barjääri häirumisel satuvad bakterid koos metaboliitidega vereringesse ning võivad nahka ladestudes põhjustada põletikulisi reaktsioone. Täheldatud on, et aknega patsientidel esineb sagedamini soolestiku mikrobioota düsbioosi ja sooletegevuse häireid, seetõttu võib suukaudne probiootikumravi omada akne ravis efekti ning seda on ka väikesemahulised uuringud tõestanud.<br>Artikli eesmärk on anda ülevaade viimastel aastatel tehtud uuringutest, milles on käsitletud akne ja mikrobioota vaheliste seoste teemat, ning luua uus raviperspektiiv mikrofloora mõjutamise kaudu.</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24286Keskjoone armisongade tänapäevane käsitlus ja uued ravimeetodid 2024-06-20T06:42:20+00:00Allan Aimeestiarst@eestiarst.eeOtt Lauereestiarst@eestiarst.ee<p>Artiklis on antud ülevaade tänapäevase songakirurgia olulisematest põhimõtetest keskjoone armisongaga patsiendi käsitluses ja nende põhimõtete rakendamisest kliinilises<br>praktikas kolme haigusjuhu näitel. Lisaks on toodud adjuvantsete tehnikate ülevaade<br>keerulisemate songade raviks. Samuti on esitatud preoperatiivse pneumoperitoneumi<br>ja laiendatud laparoskoopilise ekstraperitoneaalse tehnika esmakirjeldused Eestis.</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24287Kodade virvendusarütmiaga patsiendi trombemboolilise ajuinfarkti riski vähendamine vasaku koja kõrvakese perkutaanse sulgemise teel – ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus2024-06-20T06:44:06+00:00Emilia Rozenkroneestiarst@eestiarst.eeHeli Kaljusaareestiarst@eestiarst.ee<p>Kodade virvendusarütmiaga (KVA) seotud trombembooliliste tüsistuste ennetamise kuldstandard on tänapäeval suukaudne antikoagulantravi otsese toimega suukaudsete antikoagulantidega (OSAK) või erijuhtudel varfariiniga. Paraku esineb patsiendirühmi, kel antikoagulantravi on vastunäidustatud või ei ole see osutunud efektiivseks. Neil patsientidel on trombembooliariski vähendamiseks võimalik kasutada vasaku koja kõrvakese perkutaanset sulgemist (LAAO, ingl left atrial appendage occlusion). Artiklis on näitena kirjeldatud haigusjuhtu, kus suure trombembooliariskiga KVA-patsiendil tekkis suukaudse antikoagulantravi foonil oluline aneemia, mille põhjuseks oli verejooks jämesoole angiodüsplaasiatest. Antikoagulantravi ei olnud võimalik jätkata ning patsiendile paigaldati vasaku koja kõrvakese sulgur.</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24280Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna lõpetajad 2024. aastal 2024-06-20T06:32:10+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):282</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24281Tanel Tammet: tehisintellekti osas on palju ülemäärast optimismi2024-06-20T06:33:34+00:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):283–285</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24282Tartu Ülikooli Kliinikumi tunnustused 2024. aastal2024-06-20T06:35:04+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):286–287</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24283Kuidas läheb Tervisekassal haiguste ennetusega?2024-06-20T06:36:25+00:00Liis Kruuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):288–289</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24284Rahva tervis ja tervishoid2024-06-20T06:37:56+00:00Jaak Uibueestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):290–294</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24278Poolaasta vaade2024-06-20T06:29:04+00:00Urmas Siigureestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):279</p>2024-06-20T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024