https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2026-09-19T06:00:36+00:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29810Eesti vähitõrje tulevik sünnib koostöös2026-09-19T05:26:44+00:00Rille Pihlakeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):411</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29811Tervisekassa puudujääk kaetakse arstide palkadest2026-09-19T05:29:03+00:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):412</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29812Arstide täienduskoolituse fond 252026-09-19T05:30:22+00:00Katrin Rehemaaeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):413</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29813Tuuli Paju: suuri kiirabimuudatusi ei tohi rajada eeldustele, vaid lähtuda tuleb andmetest2026-09-19T05:32:01+00:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):414–416</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29814Oluline samm tänapäevase arstiõppe arendamisel2026-09-19T05:33:22+00:00Külli Kingoeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):417–419</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29815Radioloogiliste meetoditega ja hammaskonna abil vanuse määramine lastel ja noortel2026-09-19T05:34:39+00:00Linda Kaselaeestiarst@eestiarst.eePiret Vilborneestiarst@eestiarst.ee<p>Ülevaateartikkel käsitleb laste ja noorukite vanuse kindlakstegemist hammaskonna alusel radioloogiliste meetoditega olukordades, kus dokumendid või biomeetrilise isikutuvastuse andmekogu kasutamise võimalus puuduvad. Hambad on vanuse hindamisel eelistatud, kuna nende areng on geneetiline ja vähem mõjutatud keskkonnast. Kõige sagedamini kasutatakse panoraamröntgenit ning kahte lähenemist: atlasepõhiseid (nt AlQahtani atlas) ja etapiviisilisi meetodeid (nt Demirjiani, Willemsi, Cameriere’i meetod).<br>Erinevatel meetoditel on rahvastikupõhised eripärad, mistõttu tuleb valida lapse etnilisele taustale sobivaim lähenemine. Eesti europiidse rahvastiku puhul peetakse kõige sobivamateks Cameriere’i, Willemsi ja Minceri meetodeid, kuid valdkond on Eestis vähe uuritud ning vajab kohalikke võrdlevaid uuringuid (nt Demirjiani meetodi hindamist Eesti lastel).<br>Artiklis käsitletakse ka kiirguskaitse ja eetika olulisust: vanuse määramiseks tehtavad röntgenuuringud on mittemeditsiinilised ning lubatud vaid siis, kui väidetud ja oletatav vanus oluliselt erinevad ning meetod on rahvastikupõhiselt põhjendatud. Teadustöös soovitatakse kasutada retrospektiivseid, juba olemasolevaid röntgeniülesvõtteid.</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29816Rasedusaegne pulmonaalhüpertensioon – kirjanduse ülevaade2026-09-19T05:37:12+00:00Annabel Voitkaeestiarst@eestiarst.eeMiina Heineestiarst@eestiarst.ee<p>Pulmonaalhüpertensioon on harva esinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik kardiopulmonaalne haigus, mille korral võivad rasedusega kaasnevad füsioloogilised hemodünaamilised muutused oluliselt süvendada ema kardiovaskulaarset koormust. Kuigi haiguse spetsiifilise ravi ja multidistsiplinaarse käsitluse areng on vähendanud varasemalt väga kõrget rasedusaegset emasuremust, on pulmonaalhüpertensiooniga rasedus endiselt seotud märkimisväärse riskiga emale ja lootele. Haiguse kliinilise kulu, diagnostika ja ravivõimaluste mõistmine on seetõttu oluline nii raseduse planeerimisel kui ka raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi käsitluses.</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29817Epileptiline staatus – ülevaade diagnoosimise ja ravi arengusuundumustest2026-09-19T05:39:09+00:00Kristiina Juhkamieestiarst@eestiarst.eeMadis Saluseestiarst@eestiarst.eeKateriine Oraveestiarst@eestiarst.ee<p>Epileptiline staatus ehk status epilepticus (SE) on neuroloogiline erakorraline seisund, mille puhul on häirunud epileptilist hoogu lõpetavad mehhanismid või on käivitunud mehhanismid, mis viivad ebatavaliselt pika epileptilise hoo kujunemiseni. Pika SE kestuse korral võivad esineda kaugtagajärjed. SE käsitlus hõlmab seisundi kiiret äratundmist, varajast ravi epileptilise aktiivsuse katkestamiseks ja põhjuse selgitamist, sest see põhjus võib vajada iseseisvalt erakorralist ravi. Mittekonvulsiivse SE esinemine kriitiliselt haigetel patsientidel vajab kõrgendatud tähelepanu, kuna võivad puududa epileptilise hoo kliinilised ilmingud peale teadvushäire ning diagnoosi püstitamiseks ja ravi juhtimiseks on vajalik elektroentsefalograafiline uuring. Ülevaateartiklis on kirjeldatud tänapäevaseid arusaamasid SE olemusest ning SE diagnoosimise ja ravi võimaluste arengut.</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29818Tilkpsoriaas: kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus2026-09-19T05:42:20+00:00Regina Luikeestiarst@eestiarst.eeEmma Maria Metsandieestiarst@eestiarst.eeLiisi Raameestiarst@eestiarst.eeKülli Kingoeestiarst@eestiarst.ee<p>Tilkpsoriaas ehk -soomussammaspool on vähetuntud ägeda kuluga naastulise ehk hariliku psoriaasi alavorm, mis moodustab ligikaudu 2% kõigist psoriaasijuhtudest (1). Haigus esineb sagedamini lastel ja noortel täiskasvanutel. Kliiniliselt avaldub see arvukate väikeste (läbimõõduga ligikaudu 2–10 mm) tilgakujuliste punetavate paapulitena, mis on kaetud valge peenehelbelise ketuga. Lööve haarab enamasti kere ning jäsemete proksimaalseid osi. Haigestumine on sageli seotud eelnevate vallandavate teguritega, eeskätt hiljuti põetud ülemiste hingamisteede streptokokkinfektsiooniga (1, 2).<br>Artikli eesmärk on anda ülevaade tilkpsoriaasi tekkemehhanismidest, kliinilistest ilmingutest, eristusdiagnostikast ja ravivõimalustest. Tegemist on peamiselt lastel esineva ägeda psoriaasi vormiga, mis võib kliiniliselt sarnaneda mitmete teiste ägedate dermatoosidega ning selle korrektne äratundmine on oluline sobiva ravistrateegia valimiseks ja haiguse prognoosi hindamiseks.</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29819Silmaläätse isoleeritud totaalne traumajärgne luksatsioon kompuutertomograafilisel uuringul – ectopia lentis2026-09-19T05:45:28+00:00Rimmas Šalkauskaseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):454–456</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29820Enneaegse sünnituse ja enneaegse vastsündinu perinataalperioodi ajakohastatud ravijuhend 2026: peamised muudatused ja kliinilised rõhuasetused2026-09-19T05:47:24+00:00Liina Süvarieestiarst@eestiarst.eePille Andressoneestiarst@eestiarst.eeKadi Ploomeestiarst@eestiarst.eeTuuli Metsvahteestiarst@eestiarst.eeKadi Räimeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):458–464</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29821Hilli kaalutlused ei ole põhjuslikkuse kriteeriumid2026-09-19T05:50:19+00:00David A. Savitzeestiarst@eestiarst.eeNeil Pearceeestiarst@eestiarst.eeKenneth J. Rothmaneestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):465–469</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29822Tõlkija järelsõna2026-09-19T05:52:57+00:00Mati Rahueestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):465–469</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29823Ajakirja Eesti Arst ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi artiklikonkurss „Minu esimene publikatsioon“ 2026/2027. õppeaastal2026-09-19T05:54:39+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):470</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29824Uus teadusdoktor Airi Treiman-Kiveste2026-09-19T05:55:54+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):471</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29825Kroonika. August 20262026-09-19T05:57:08+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2026; 105(9):472</p>2026-09-19T00:00:00+00:00Copyright (c) 2026