https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2020-01-27T11:55:46+02:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16356 Quo vadis, Eesti Arst? 2020-01-27T11:04:27+02:00 Urmas Siigur eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):3</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16357 Patsiendikindlustuse seadusest 2020-01-27T11:06:18+02:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):5</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16358 Ajakirja Eesti Arst retsensendid 2019. aastal 2020-01-27T11:07:40+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):5</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16359 Eesti eelkooliealiste laste hõlmatus immuniseerimiskava vaktsiinidega 2010. aasta sünnikohordi põhjal Eesti Haigekassa raviarvete alusel 2020-01-27T11:12:17+02:00 Sirli Tamm eestiarst@eestiarst.ee Evelin Raie eestiarst@eestiarst.ee Ruth Käär eestiarst@eestiarst.ee Marek Oja eestiarst@eestiarst.ee Sulev Reisberg eestiarst@eestiarst.ee <p><strong>Taust, eesmärk.</strong> Eestis puudub seni ülevaade, kui paljude lastega viiakse läbi kõik immuniseerimiskavas ette nähtud plaanilised vaktsineerimised. Uurimuse eesmärk oli anda ülevaade, kui suurel osal eelkooliealistest lastest on Eesti Haigekassa raviarvete alusel kõik immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised tehtud.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Analüüsiti Eesti Haigekassale perearstide ja eriarstide esitatud raviarveid (n = 1 091 275) kõigi 2010. aastal sündinud laste kohta (n = 16 464), kes Eestis perioodil 2010–2018 tervishoiuteenuseid tarbisid. Hinnati immuniseerimiskavas toodud vaktsineerimistega hõlmatust 3- ja 8aastaste laste seas.</p> <p><strong>Tulemused, järeldused.</strong> 3aastaseks saanud lastest läbis raviarvete alusel kõik sellele vanusele immuniseerimiskavas ette nähtud vaktsineerimised 68,9%, osaliselt vaktsineeriti 24,4% ning vaktsineerimata oli 6,7%. 8aastastest olid kõik vaktsiinid manustatud 49,5%-le lastest, osaliselt 43,9%-le ja vaktsineerimata oli 6,5%. Seega on vaktsineerimisega hõlmatus kogu immuniseerimiskava järgi Eestis väiksem, kui üksikute vaktsiinikomponentidega hõlmatuse põhjal võiks arvata. Kõige sagedamini puudusid raviarved DTPa-IPV (DTPa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin, IPV – inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin) teise revaktsineerimise kohta (vaktsineerimine 6–7 aasta vanuses).</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16360 Magnetresonantstomograafiaga seotud riskid ja ohutuse tagamine 2020-01-27T11:15:14+02:00 Hanna-Kristiina Liiva eestiarst@eestiarst.ee Mait Nigul eestiarst@eestiarst.ee Pilvi Ilves eestiarst@eestiarst.ee <p>Magnetresonantstomograafia (MRT) on nüüdisaegne radioloogiline uurimismeetod, mis võimaldab kompuutertomograafiaga (KT) võrreldes paremini hinnata keha eri piirkondade pehmete kudede seisundit. Erinevalt KT- ja röntgenuuringutest ei kasutata MRTs patsienti kahjustavat ioniseerivat röntgenikiirgust. Kujutis patsiendi uuritavast piirkonnast luuakse mitteioniseeriva elektromagnetkiirguse abil. MRT-uuringute arv on aastate jooksul järjest suurenenud, kuna uurigu näidustusi on erialadel aina rohkem. Kui 2009. aastal tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis MRT-uuringuid ca 6000 patsiendile, siis nüüdseks on see arv kasvanud 12 000-ni. Peale uuritavate arvu suurenemise on aja jooksul lisandunud üha keerulisemaid uuringuid (näiteks kardioloogia ja neuroloogia vallas), mida 10 aasta eest peaaegu ei tehtud ning mille tegemiseks kulub rohkem aega. Arvestades järjest suurenevat MRT-uuringute arvu, on oluline tähelepanu pöörata MRT-uuringuga kaasnevatele riskidele.</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16361 Silmakahjustused hiidrakulise arteriidi korral 2020-01-27T11:17:14+02:00 Kristiina Veetõusme eestiarst@eestiarst.ee <p>Hiidrakulisest arteriidist põhjustatud silmakahjustused ilmnevad erinevalt, kulgedes kas kiiresti või aeglaselt. Kaebused võivad olla mittespetsiifilised ning see teeb täpse diagnoosini jõudmise keeruliseks. Kiire kuluga juhtudel pöördutakse erakorralise meditsiini osakonda, aga kuna spetsiifilisi sõelteste selle haiguse diagnoosimiseks ei ole, võib diagnoos jääda püstitamata ja ravi hilineda. Aeglaselt kulgeva hiidrakulise arteriidi juhtudel on oht, et patsiendid loodavad iseeneslikule paranemisele ega otsi arstiabi. Diagnoosimiseks uuritakse fundoskoopial silmapõhja, võimalik on tuvastada nägemisnärvi diski muutusi ja nn vatitupsutaoliste laikude esinemist. Diagnoosimisel on abiks magnetresonantstomograafiline uuring ning optiline koherentne tomograafia ja ka ultraheliuuring. Haiguse standardravina kasutatakse glükokortikosteroide, aga selleks, et oleks võimalik vähendada nende annust, lisatakse ka immuunsupressiivne ravi. Ravis saab kasutada ka interleukiin-6 inhibiitoreid.</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16362 Farmakokineetika alustalad arstilt arstile 2020-01-27T11:21:00+02:00 Riste Kalamees eestiarst@eestiarst.ee Irja Lutsar eestiarst@eestiarst.ee Hiie Soeorg eestiarst@eestiarst.ee Tuuli Metsvaht eestiarst@eestiarst.ee <p>Medikamentoossele ravile võib läheneda kolmest vaatenurgast (vt joonis 1).</p> <p>1.&nbsp; Ravimi eesmärk on avaldada organismile efektiivset toimet, vältides samal ajal toksilisust nii toimekohas kui ka kogu ülejäänud organismis. Toimet, mida ravim organismile avaldab, kirjeldab farmakodünaamika.</p> <p>2.&nbsp; Organismi eesmärk on ravim kui sissetungija võimalikult kiiresti kahjutuks teha ning kehast kõrvaldada. Toimet, mida organism ravimile avaldab, kirjeldab farmakokineetika.</p> <p>3.&nbsp; Arsti eesmärk on aidata ravimil n-ö vaenlase tagalasse tungida ehk arst peaks manustama ravimit viisil, mis tagaks paratamatutest farmakokineetilistest protsessidest hoolimata ravimi jõudmise oma toimekohta (nt raku või patogeeni retseptorile) just õiges kontsentratsioonis.</p> <p>Osal komplitseeritud haiguskuluga patsientidel (nt enneaegsed vastsündinud, mitmete raskete kaasuvate haigustega patsiendid, intensiivravi-, onkoloogilised, põletushaiged jt) võib farmakokineetika olulisel määral keskmisest erineda (s.t et inimeste vahel esineb suur varieeruvus) ja/või sama patsiendi puhul ka ajas kiiresti muutuda. Ravimi kontsentratsiooni pisteline jälgimine annab olulist teavet individuaalse farmakokineetika kohta, kuid tulemuse tõlgendamine ning selle alusel annuse kohandamine osutub ikkagi sageli keeruliseks. Et paremini mõista, mis patsiendi organismis ravimiga toimub ning millest see võiks tingitud olla, on artikli eesmärk õpikute (1–4) toel pakkuda arstile lühikest värskenduskursust farmakokineetika põhiprintsiipidest. Ravimimonitooringuga seotud nüansid ning annuse individuaalse&nbsp; kohandamise tänapäevased tehnoloogilised võimalused jäävad ootama jätkuartiklit. Artikli käsitlusalast jäävad seekord välja ka farmakodünaamilised protsessid (nt pärilikud retseptori ja/või signaaliraja iseärasused, tolerantsuse teke, ravimite koosmõjud retseptoril jms).</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16363 Vasakpoolne paraduodenaalne song: kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus 2020-01-27T11:25:15+02:00 Sten Saar eestiarst@eestiarst.ee Jaak Lepp eestiarst@eestiarst.ee Peep Laar eestiarst@eestiarst.ee Teele Jaanson eestiarst@eestiarst.ee Edgar Lipping eestiarst@eestiarst.ee Peep Talving eestiarst@eestiarst.ee <p>Paraduodenaalsed songad on haruldased, põhjustades alla 1% kõikidest soolesulgustest. Kuldne standard diagnoosimiseks on kompuutertomograafiline uuring. Laparoskoopiline operatsioon on valikmeetod, kuid sagedasti tuleb jätkata operatsiooni avatud meetodil. Artiklis on kirjeldatud üht Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravitud vasakpoolse paraduodenaalse songaga patsiendi haigusjuhtu.</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16364 Kas e-sigaretid on ohutud kasutada? 2020-01-27T11:26:55+02:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):43–44</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16365 Digoksiin – kas vanima südameravimi kasutamisel järgitakse ettenähtud soovitusi? 2020-01-27T11:30:18+02:00 Katrin Kurvits eestiarst@eestiarst.ee Roland Rulli eestiarst@eestiarst.ee Maia Uusküla eestiarst@eestiarst.ee Ott Laius eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):45–50</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16366 Jala veenilaiendite ja kroonilise venoosse puudulikkuse ravijuhend 2019 – diagnoosimine ning ravi 2020-01-27T11:32:46+02:00 Ceith Nikkolo eestiarst@eestiarst.ee Heli Järve eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):51–55</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16367 RAAMATU TUTVUSTUS: Eesti Punase Risti 100 tegevusaastat 2020-01-27T11:34:46+02:00 Aleks Kivinuk eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):56</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16368 RAAMATU TUTVUSTUS: Raamat edukast vananemisest 2020-01-27T11:36:30+02:00 Kai Saks eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):56</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16369 Esmanumbrist tänasesse 2020-01-27T11:38:04+02:00 Urmas Siigur eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):57</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16370 Kommentaar Eesti Arsti esimese teadusartikli – professor Konstantin Koniku artikli „Steinmann’i naelaekstensioon“ – kohta 2020-01-27T11:40:39+02:00 Aare Märtson eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):58–59</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16371 Kliinikumi preemia ajakirja Eesti Arst parimale teadusartiklile 2020-01-27T11:43:20+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):60</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16372 Ida-Tallinna Keskhaigla preemia ajakirja Eesti Arst parimale haigusjuhu kirjeldusele 2020-01-27T11:44:54+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):60</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16373 Põhja-Eesti Regionaalhaigla preemia ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima artikli eest 2020-01-27T11:46:25+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):60</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16374 Dotsent Maido Uusküla 80 2020-01-27T11:48:12+02:00 Jaan Eha eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):61–62</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16375 Uus teadusdoktor Erve Sõõru 2020-01-27T11:50:00+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):61–62</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16376 Uus teadusdoktor Kristiina Ojamaa 2020-01-27T11:51:38+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestirst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):63</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16377 Kroonika. Detsember 2019 2020-01-27T11:53:14+02:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2020; 99(1):64</p> 2020-01-27T00:00:00+02:00 ##submission.copyrightStatement##