https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2024-04-23T12:00:05+00:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23884 2024-04-23T11:29:48+00:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):167–168</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23885 2024-04-23T11:32:45+00:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):169–170</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23886 2024-04-23T11:34:19+00:00 Ülla Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):171–175</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23887 2024-04-23T11:35:55+00:00 Pille Kuusepalu eestiarst@eestiarst.ee Thea Teinemaa eestiarst@eestiarst.ee Rauno Vinni eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):176–179</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23888 2024-04-23T11:38:24+00:00 Eva Juus eestiarst@eestiarst.ee Lili Milani eestiarst@eestiarst.ee Janika Alloja eestiarst@eestiarst.ee Liina Haring eestiarst@eestiarst.ee Mariliis Põld eestiarst@eestiarst.ee Mikk Jürisson eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust.</strong> Depressiooni ravis kasutatavate antidepressantide (AD) tarvitamine on Eestis viimastel aastatel suurenenud, kuid mitmete ADde efektiivsus ja kõrvaltoimete risk sõltub muu hulgas ka geneetilisest variatsioonist. Farmakogeneetika kombineerib teadmisi farmakoloogiast&nbsp; ja geneetikast eesmärgiga muuta medikamentoosne ravi ohutumaks ja efektiivsemaks.<br><strong>Eesmärk.</strong> Hinnata teaduskirjanduse ja Eesti andmete alusel tervishoiu rahastaja perspektiivist farmakogeneetilise analüüsi (FGA) alusel juhitud AD-ravi kulutõhusust ja eelarvemõju Eestis võrreldes tavaraviga.<br><strong>Metoodika.</strong> Kulutõhususe arvutamiseks koostati otsustuspuu mudel, milles arvestati efektiivsuse näitajatena ravivastuse ja remissiooni tekkimisega, elukvaliteedi hinnangutega ning geenitesti hinnaga.<br><strong>Tulemused.</strong> FGA alusel juhitud AD-ravi võimaldab suurendada ravivastuse ja remissiooni tõenäosust ning vähendada kõrvaltoimete riski mõõduka ja raske depressiooniga patsientidel. FGA alusel juhitud AD-ravi ja tavaravi võrdluses oli täiendkulu tõhususe määr 30 700 eurot lisanduva kvaliteetse eluaasta kohta. Kõige enam mõjutas kulutõhususe hinnangut see, kui alates 12. nädalast eeldatakse FGA alusel juhitud AD-ravi ja tavaravi korral võrdset efektiivsust, ning geenitesti hind. Eeldades FGA alusel juhitud AD-ravi järkjärgulist rakendamist, oleks tõenäoline kumulatiivne lisakulu Tervisekassale 5,4 miljonit eurot viie aasta jooksul.<br><strong>Järeldused.</strong> FGA alusel juhitud AD-ravi võib Eesti kontekstis pidada kulutõhusaks, kuid selle rakendamine on ressursimahukas.</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23889 2024-04-23T11:42:38+00:00 Radko Avi eestiarst@eestiarst.ee Arina Šablinskaja eestiarst@eestiarst.ee Pilleriin Soodla eestiarst@eestiarst.ee Kristi Huik eestiarst@eestiarst.ee

<p>Seoses COVID-19-epideemia taandumisega on taas enam vaatevälja tõusnud ka teised viirused. Nende seast on inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV ) ja C-hepatiidi viirus (HCV) kindlasti olulised ka Eesti seisukohalt. Teatava kergendusega võib väita, et HIV-epideemia kõrgaeg maailmas ületati aastatuhande vahetusel. Rekorditeks võib pidada aastas rohkem kui 3 miljonit uut nakatumist 90ndate lõpul ning pea 2 miljonit surma 2000ndate alguses (1).<br>Siiski suureneb HIVga elavate inimeste arv maailmas pidevalt, kuna antiretroviirusravi ei ole võimeline organismi HIVst vabastama. Erinevalt HIVst on HCV-infektsioon viirusevastase raviga praeguste teadmiste kohaselt väljaravitav. Samas erineb ravile ligipääs maailmas piirkonniti ja jätkuvalt nakatub iga päev suur hulk inimesi ning viirusest vabanemine (kas iseeneslik või ravi tulemusel) ei väldi uuesti nakatumist. Nii HIV- kui ka HCV-nakkuse ravis on olulisel kohal ravimiresistentsuse tekkimine ja sellega arvestamine raviotsuste tegemisel. Artiklis on antud ülevaade kahe viirusnakkkuse – HIV ja HCV – ennetamise, ravi ja ravimiresistentsusega seotud suundumustest viimastel aastatel.</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23892 2024-04-23T11:48:16+00:00 Anastassia Butorina eestiarst@eestiarst.ee Kätlin Tiigi eestiarst@eestiarst.ee Mikk Saretok eestiarst@eestiarst.ee

<p>Tänapäeval kasutatakse mitmete vähipaikmete, sh eesnäärmevähi kiiritusravi planeerimisel nii kompuutertomograafia (KT) kui ka magnetresonantstomograafia (MRT) uuringut. MRT-uuringut kasutatakse tänu tema paremale pehmete kudede visualiseerimise võimaldamisele kiirituse sihtmahu hindamiseks ja kiiritatava piirkonna piiritlemiseks ning KT-uuringut kiiritusdoosi planeerimiseks. Kahe uuringu koos kasutamisel võib kaasneda süstemaatilisi vigu. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab kiiritusravi planeerimise töövoost välja jätta KT-uuringu. MRT-põhine kiiritusravi planeerimine võeti maailmas kasutusele 2012. aastal. Praegu kasutatakse seda meetodit peamiselt eesnäärmevähi kiiritusravi planeerimiseks. „Alates 01.01.2024 on Eesti tervisekassa lisanud tervishoiuteenuste loetellu uue kiiritusravi teenuse „Intensiivsusmoduleeritud väliskiiritusravi planeerimine (MRT-põhine)“ tervistaval eesmärgil ravi saavatele eesnäärmevähiga patsientidele“. Artiklis on antud ülevaade MRT rollist eesnäärmevähi kiiritusravi planeerimisel tänapäeval, selle meetodi eelistest KT- ja MRT-uuringu kooskasutamise meetodi ees ning kirjeldatud väljakutseid, mis MRTpõhise kiiritusravi planeerimisega kaasas käivad.</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23890 2024-04-23T11:46:24+00:00 Andres Soosaar eestiarst@eestiarst.ee

<p>Teadustööde avaldamisel tuleb nii autoritel kui ka teadusajakirjade toimetustel silmas pidada mitmesuguseid eetilisi põhimõtteid. Need sisustavad teadusliku publitseerimise eetika, mille tähtsus teaduseetikas näitab ilmset tõusutendentsi. Ülevaateartikli struktuur lähtub arstiteaduslike teadusajakirjade toimetajate rahvusvahelise komitee ICMJE soovitustes esitatud eesmärkidest teadusartiklite avaldamisel (korrektsus, selgus, korratavus ja erapooletus). Teaduspublitseerimise põhimõtete ning autorsusega seonduva ignoreerimine toob sageli kaasa eetilisi probleeme teadustööde avaldamisel. Teadusliku publitseerimise eetika on kujunenud teaduseetika lahutamatuks osaks ning tehisintellekti kasutuselevõtt avaldab lähiajal vältimatut mõju teadustööde avaldamisele.</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23895 2024-04-23T11:53:32+00:00 Ingrid Reppo eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):217</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23897 2024-04-23T11:54:51+00:00 Kolleegid Eesti Töötervishoiuarstide Seltsist eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):218</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23898 2024-04-23T11:56:20+00:00 TÜ Kliinikumi kopsukliinik eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):219</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23900 2024-04-23T11:57:54+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2024; 103(4):220</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23893 2024-04-23T11:51:04+00:00 Heli Tähepõld eestiarst@eestiarst.ee Oleksiy Izhovskyy eestiarst@eestiarst.ee

<p>Artikli eesmärk on näidata mitteinvasiivse uurimismeetodi – digitaalse dermatoskoopia – kasutamise võimalusi perearstipraktikas melanoomi varajaseks avastamiseks ja suure riskiga patsientide jälgimiseks. Artikli teine eesmärk on anda ülevaade patsientide pöördumiste arvust teatud ajaperioodi jooksul ja riskipatsientide dünaamilisele jälgimisele jäävate patsientide arvust. Antud on ka ülevaade digitaalsele dermatoskoopiale kuluvast ajast ja töömahust ning esitatud lühike kirjanduse ülevaade. Artiklis on esitatud ühe patsiendi haigusjuhu kirjeldus varases staadiumis melanoomi diagnoosimisel digitaalse dermatoskoopia abil ja selle diagnoosiga patsiendi käsitlus perearstikeskuses.</p>

2024-04-23T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2024