https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed Eesti Arst 2021-06-21T10:11:10+03:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17734 Koroonast positiivselt 2021-06-21T09:24:47+03:00 Margus Lomp eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):331</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17735 Tartu Ülikooli lõpetajad 2021. aastal meditsiiniteaduste valdkonnas 2021-06-21T09:26:59+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):334</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17745 Eesti Arstide Päevad 2021 2021-06-21T10:00:09+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021;100</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17736 Rait Bessonov: tudengitega tasub dialoogis olla 2021-06-21T09:30:28+03:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):335–337</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17737 Terminoloogiakomisjonist kompetentsikeskuseks 2021-06-21T09:32:38+03:00 Ruth Mägi eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):337–339</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17738 Patsiendiküsimustike ja kaugteenuste kasutamine perearstikeskustes: perearstide ja pereõdede küsitlusuuring 2021-06-21T09:37:32+03:00 Kadri Suija eestiarst@eestiarst.ee Siim Nahkur eestiarst@eestiarst.ee Reet Laidoja eestiarst@eestiarst.ee Ruth Kalda eestiarst@eestiarst.ee <p><strong>Taust.</strong> Õigete raviotsuste tegemiseks on tervishoiutöötajal vaja patsiendi seisundit hinnata ja selle üks võimalusi on kasutada erinevaid patsiendiküsimustikke, mis võivad olla kasutusel osana kaugteenusest.<br><strong>Eesmärk.</strong> Hinnata perearstide ja pereõdede kogemust, ootusi ja võimalikke takistusi patsiendiküsimustike ja kaugteenuste kasutamisel.<br><strong>Metoodika.</strong> Perearstikeskuste töötajatele korraldati veebipõhine ankeetküsitlus. Tervishoiutöötajate erialast ja töökogemusest tulenevate arvamuste analüüsimiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid, hii-ruut-testi ja T-testi.<br><strong>Tulemused.</strong> Küsitlusele vastas 123 perearsti, 75 pereõde ja 7 peremeditsiini arst-residenti. Tervishoiutöötajate hinnangul kulub neil ühel vastuvõtul keskmiselt 11,0 minutit patsiendi küsitlemisele pöördumise põhjuse ja probleemi olemuse mõistmiseks. Vastanutest 65% arvas, et patsiendi poolt enne visiiti täidetud küsimustik muudaks nende töö lihtsamaks. Valdavalt sooviti, et patsient oleks küsimustiku täitnud enne vastuvõttu ja elektroonselt. 83% vastanutest tunnistas, et neil on jäänud ravijuhendites soovitatud küsimustikud kasutamata, selle peamine põhjus on olnud ajapuudus. Tervishoiutöötajad arvasid, et vähemalt kolmandiku vastuvõttudest saaks lahendada kaugvastuvõtu teel. Enim on kasutusel suhtlemine patsiendiga telefoni ja e-kirja vahendusel. Ligi pooltel vastanutest oli esinenud tehnilisi probleeme kaugvastuvõttude tegemisel.<br><strong>Järeldused.</strong> Praeguste patsiendiküsimustike kasutusvõimalused ei vasta tervishoiutöötajate ootustele ja küsimustikud jäävad sageli kasutamata. Perearstid ja pereõed ootavad tööd lihtsustavaid ja kättesaadavaid digilahendusi ning kaugteenuseid.</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17739 Sünnitusjärgse depressiooni sümptomaatika hindamine: sünnitusjärgse depressiooni sõeluuringu skaala EPDSi eestikeelne versioon 2021-06-21T09:42:50+03:00 Kristiina Uriko eestiarst@eestiarst.ee Kadi Liik eestiarst@eestiarst.ee <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Sünnitusjärgne depressioon (SD) on levinud vaimse tervise häire, millega kaasneb vaimse tervise risk nii naisele kui ka tema pereliikmetele. SD esinemine emal on seotud ka lapse sagedasema haigestumise ning haiglaravi vajadusega tema esimesel eluaastal. Seega on nii ennetustöö kui ka varane meeleoluhäire märkamine ja õigeaegne abi kõikide pereliikmete heaolu tagamisel oluline. SD sümptomaatika mõõtmiseks soovitatakse kasutada sünnitusjärgse perioodi spetsiifikat arvestavaid hindamisvahendeid. Edinburghi sünnitusjärgse depressiooni skaala (EPDS) on sõeltest, mida on enim kasutatud SD sõeluurimisel. Kuna Eestis puudub SD spetsiifikale kohandatud tõenduspõhine depressiooni sõeltest, oli uurimuse eesmärk tutvustada sünnitusjärgses perioodis kasutatavat sõeltesti EPDS ning leida selle lõikepunkt.<br><strong>Metoodika.</strong> Valim koosnes 389 naisest, kelle lapse sünnist oli möödas kuni 12 kuud. EPDSi lõikepunkti valideerimiseks kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) depressiooni alaskaalat. Sobivaima lõikepunkti määramisel kasutati spetsiifilisuse ja tundlikkuse hindamisel ROC-kõverat ning Youdeni indeksit.<br><strong>Tulemused.</strong> Läbiviidud analüüs näitab, et EPDS on sõeltestina kasutatav depressiivsete naiste eristamiseks naistest, kes seda ei ole. Optimaalne lõikepunkt saadi EPDSi skoori ≥ 11 juures, kus spetsiifilisuse ja tundlikkuse suhe on kõige parem.<br><strong>Järeldused.</strong> EPDSi eestikeelne versioon võimaldab anda tõenduspõhise sõeltestina esmase hinnangu sünnitusjärgse perioodi vaimsele tervisele ning toetada depressiooni varast diagnoosimist. Lisaks aitab SD-temaatika käsitlemine parandada teadlikkust tõenduspõhistest võimalustest vaimse tervise hindamisel ning nii naise kui ka pere heaolu toetamisel.</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17740 Kas kõhuaordi aneurüsmi sõeluuring on kulutõhus? 2021-06-21T09:46:05+03:00 Eeva-Liisa Rätsep eestiarst@eestiarst.ee Priit Põder eestiarst@eestiarst.ee <p>Kõhuaordi aneurüsm esineb peamiselt üle 65aastastel meestel. Haigus kulgeb tavaliselt sümptomiteta, kuni aneurüsm ruptureerub. Aneurüsmi ruptuuri korral on suremus 80–90%. Kõhuaordi aneurüsmi ravitulemuste parandamiseks on määrava tähendusega aneurüsmi diagnoosimine enne selle ruptureerumist. Kõhuõõne ultraheliuuring on hea tundlikkuse ja spetsiifilisusega kõhuaordi muutuste hindamiseks. Kõhuaordi aneurüsmi varajane diagnoosimine võimaldab selle likvideerimiseks rakendada plaanilises korras operatiivset ravi, mispuhul on ravitulemused ligi kümme korda paremad võrreldes erakorralise operatsiooni tulemustega aneurüsmi ruptuuri korral. Artiklis on esitatud kirjanduse analüüs, et hinnata kõhuaordi sõeluuringu rakendamise kulutõhusust üle 65aastaste meeste hulgas kõhuaordi aneurüsmi varajaseks avastamiseks.</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17741 Südame müksoom 2021-06-21T09:49:31+03:00 Markus Kiili eestiarst@eestiarst.ee Raili Ermel eestiarst@eestiarst.ee <p>Südame müksoom (SM) on kõige sagedasem südame primaarne tuumor. Kuigi histoloogiliselt healoomuline, võib ta oma asukohast tingituna tuua kaasa tõsiseid hemodünaamilisi ja embolitest põhjustatud tagajärgi ning raskematel juhtudel äkksurma. SMi harva esinemise tõttu diagnoos sageli hilineb, sest haigus võib kulgeda asümptomaatiliselt või mittespetsiifilise kliinilise pildiga. Enamasti diagnoositakse SM juhuleiuna või alles embooliliste tüsistuste ilmnemisel. SMi diagnoosimisel on kuldseks standardiks ehhokardiograafia ning ainukeseks tõhusaks ravimeetodiks on tuumori kirurgiline eemaldamine. Patsientide pikaajaline prognoos on kirurgilise ravi järel hea ning sporaadiliste müksoomide retsidiveerumise tõenäosus väike.<br>Artiklis on antud ülevaade südame müksoomi olemusest, epidemioloogiast, kliinilisest pildist, diagnoosimisest, ravist ja prognoosist.</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17742 Kasvajate molekulaarse diagnostika ja molekulaarse kasvajakonsiiliumi lõimimine kliinilisse praktikasse 2021-06-21T09:52:23+03:00 Kristiina Ojamaa eestiarst@eestiarst.ee Gerli Kuusk eestiarst@eestiarst.ee <p>Sihtmärkravi on muutunud pahaloomuliste kasvajate standardravi osaks. Selle eelduseks on olnud geneetika kiire areng ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt kasvajate diagnostikas ja ravivalikutes. Infomahukatele kasvaja geenipaneelide analüüsidele ja tõlgendamisele toetudes on võimalik sihtmärkraviga pikendada kaugelearenenud kasvajaga patsientide elu. Geenianalüüside hindamine nõuab tihedat koostööd arstide ja teadlaste vahel.</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17743 Günekomastia haigusjuhu kirjeldus ja tänapäevane käsitlus 2021-06-21T09:55:54+03:00 Gabor Szirko eestiarst@eestiarst.ee Silver Peeter Siiak eestiarst@eestiarst.ee <p>Rinnanäärmete suurenemist ehk günekomastiat esineb kolmandikust kuni kahe kolmandikuni meestest. Enamasti on see füsioloogiline ning tingitud mehe vanusest ja hormonaalsest seisundist, kuid see võib areneda mitmete ravimite kõrvaltoimena ning võib olla ka teiste haigusseisundite tunnuseks. Günekomastiaga patsiendi uurimisel on oluline eristada ealist muutust haiguslikust protsessist, ning tähtis on ka välistada pahaloomuline kasvaja. Artiklis on kirjeldatud ühepoolse günekomastiaga patsiendi kaebusi, uuringuid ja ravi ning tehtud kokkuvõte haiguse tänapäevasest käsitlusest.</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17744 Peripankreaatiline pseudoaneurüsm 2021-06-21T09:57:50+03:00 Ats Vare eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):386–387</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17746 Uut tüüpi ravim vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks tuli koos olulise eelisega 2021-06-21T10:02:22+03:00 Ana Rebane eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):389–390</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17747 Kaugelearenenud kopsuvähiga patsientide elulõpuravi intensiivsus ja suremus pärast süsteemse ravi lõpetamist 2021-06-21T10:05:17+03:00 Kersti Oselin eestiarst@eestiarst.ee Heti Pisarev eestiarst@eestiarst.ee Keit Ilau eestiarst@eestiarst.ee Raul-Allan Kiivet eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):391</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17748 Uroloogia arengust Eestis kuni 1990. aastateni 2021-06-21T10:07:12+03:00 Ülo Zirel eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):395–399</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17749 Kroonika. Mai 2021 2021-06-21T10:09:03+03:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee <p>Eesti Arst 2021; 100(6):400</p> 2021-06-21T00:00:00+03:00 Copyright (c)