https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2026-06-17T14:57:31+00:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27361 2026-06-17T14:09:31+00:00 Madis Filippov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):284–287</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27362 2026-06-17T14:11:06+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):288</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27363 2026-06-17T14:12:18+00:00 Pille Kuusepalu eestiarst@eestiarst.ee Mariliis Trei-Mäe eestiarst@eestiarst.ee Rauno Vinni eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):289–292</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27364 2026-06-17T14:14:42+00:00 Ruth Kalda eestiarst@eestiarst.ee Joel Lumpre eestiarst@eestiarst.ee Raul Kohava eestiarst@eestiarst.ee Priit Välja eestiarst@eestiarst.ee Kai Part eestiarst@eestiarst.ee Janika Kõrv eestiarst@eestiarst.ee Kersti Pärna eestiarst@eestiarst.ee Jana Kivastik eestiarst@eestiarst.ee Kalle Kilk eestiarst@eestiarst.ee Gerhard Grents eestiarst@eestiarst.ee Heli-Kaja Kübarsepp eestiarst@eestiarst.ee Aleksandr Peet eestiarst@eestiarst.ee Riina Salupere eestiarst@eestiarst.ee Anu Sarv eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):293–298</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27375 2026-06-17T14:50:13+00:00 Madis Rahu eestiarst@eestiarst.ee Aare Märtson eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):342</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27376 2026-06-17T14:52:04+00:00 Kolleegid eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):343</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27377 2026-06-17T14:53:32+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):344</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27374 2026-06-17T14:47:54+00:00 Hanna-Liis Lepp eestiarst@eestiarst.ee Karmen Koppel eestiarst@eestiarst.ee Terje Tollimägi-Raud eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):335–340</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27371 2026-06-17T14:43:12+00:00 Marius Saak eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):332</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27372 2026-06-17T14:44:36+00:00 Elise Keskpaik eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):333 333</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27373 2026-06-17T14:46:24+00:00 Laura Rähni eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):334</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27370 2026-06-17T14:41:19+00:00 Eeva Liisa Linnamägi eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):329–330</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27369 2026-06-17T14:39:20+00:00 Kadi Treial eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):326–328</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27368 2026-06-17T14:35:37+00:00 Kaisa Mallene eestiarst@eestiarst.ee Karin Laas eestiarst@eestiarst.ee Aare Saluste eestiarst@eestiarst.ee Kairit Joost eestiarst@eestiarst.ee

<p>Autosoom-dominantne hüpofosfateemiline rahhiit (ADHR) on harva esinev geneetiline haigus, mida põhjustavad FGF23 (<em>fibroblast growth factor</em> 23) geenis esinevad heterosügootsed mutatsioonid. Haigus tekitab fosfaadivaeguse, mis omakorda viib rahhiidi või osteomalaatsia väljakujunemiseni. Kliiniliseks väljenduseks on enamasti muskuloskeletaalvalud, skeleti deformatsioonid või luumurrud. Artiklis on esitatud 45aastase patsiendi haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade. Patsiendil esinesid hüpofosfateemilisest osteomalaatsiast tingitud stressmurrud ning valusündroom, mis allus hästi suukaudsele ravile fosfaadi ja kolekaltsiferooliga. Haiguse haruldusest olenemata on äärmiselt tähtis varajane diagnoos ja õige ravi, selleks et vältida valu,<br>luumurde ja parandada elukvaliteeti.</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27365 2026-06-17T14:24:46+00:00 Marika Pikta eestiarst@eestiarst.ee Lenna Örd eestiarst@eestiarst.ee Helen Ilumets eestiarst@eestiarst.ee Margus Viigimaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Otseste suukaudsete antikoagulantide (rivaroksabaan, apiksabaan, edoksabaan, dabigatraan) kasutus venoosse trombemboolia ennetuseks ja raviks ning insuldi profülaktikaks mittevalvulaarse kodade virvendusarütmia korral suureneb Eestis aastast aastasse. Samuti on leitud, et harjumuspärased hüübimisanalüüsid (INR, PT, APTT) ei ole usaldusväärsed otseste suukaudsete antikoagulantide kliiniliselt olulise toime hindamiseks. Nende asjaolude tõttu tekib järjest rohkem küsimusi otseste suukaudsete antikoagulantide toime määramise näidustuste, Eestis kättesaadavate laboratoorsete meetodite ja analüüsi vastuste kliinilise tõlgendamise kohta. Ülevaateartikkel on kirjutatud eesmärgiga tuua veidi rohkem selgust sellesse keerulisse teemasse.</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27366 2026-06-17T14:27:38+00:00 Jüri Teras eestiarst@eestiarst.ee Andrus Mägi eestiarst@eestiarst.ee Roland Martin Teras eestiarst@eestiarst.ee

<p>Vedelbiopsia on kiiresti arenev tehnoloogia, mis võimaldab vähi avastamist verest tuvastatavate biomarkeritega, nagu ringlev kasvaja-DNA (ctDNA), ringlevad kasvajarakud (<em>circulating tumor cells</em>, CTC) ja eksosomaalsed RNA- ja valgumolekulid. Erinevalt traditsioonilistest invasiivsetest biopsiatest on vedelbiopsia mitteinvasiivne, hõlpsalt korratav ja sobib vähi dünaamiliseks jälgimiseks. Ülevaates on käsitletud vedelbiopsia bioloogilist alust, tehnoloogilisi lähenemisi ja kliinilisi rakendusi vähi varajases diagnoosimises. Viimaste aastate uuringud näitavad, et mitme vähi varajase avastamise (<em>multicancer early detection</em> (MCED)) testid, mis kasutavad ctDNA metülatsioonimustreid või CTC-klastreid, võimaldavad avastada vähki enne sümptomite ilmnemist, pakkudes uut paradigmat täppisonkoloogias. Kuigi tundlikkus varajastes staadiumides on veel piiratud, viitavad prospektiivsed uuringud, et vedelbiopsia saab tulevikus oluliseks osaks vähi sõeluuringutes, ennetusmeditsiinis, aga ka süsteemravi juhtimises.</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27367 2026-06-17T14:32:02+00:00 Angela Moro eestiarst@eestiarst.ee Annika Kosenkranius eestiarst@eestiarst.ee Külli Kingo eestiarst@eestiarst.ee Liisi Raam eestiarst@eestiarst.ee

<p>Dupilumab on tõhus bioloogiline ravim mõõduka kuni raske atoopilise dermatiidi ravis, kuid harva on kirjeldatud uusi põletikulisi nahareaktsioone, mida seostatakse immuunvastuse nihkega. Artikli eesmärk on kirjeldada lameda lihheni teket dupilumabravi foonil ning arutleda võimalike immunoloogiliste mehhanismide üle. Kirjeldatud haigusjuhu korral tekkis 22aastasel raske atoopilise dermatiidiga meespatsiendil dupilumabravi ajal randmetel ja kehatüvel uus sügelev lööve, mis kliiniliselt ja histoloogiliselt vastas lameda lihheni diagnoosile. Atoopilise dermatiidi ägenemine taandus standardravi foonil, kuid lihhenoidne lööve püsis. Dupilumabravi lõpetati ning alustati ravi Janus-kinaasi 1 (JAK1) inhibiitori upadatsitiniibiga. Seega võib dupilumabravi immuunvastuse nihke kaudu soodustada lihhenoidsete põletikuliste reaktsioonide avaldumist eelsoodumusega patsientidel. Uue lööbe tekkimisel bioloogilise ravi ajal tuleb kaaluda alternatiivset diagnoosi ja vajaduse korral kinnitada see histoloogiliselt.</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27360 2026-06-17T14:07:56+00:00 Ruth Kalda eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):283</p>

2026-06-17T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2026