https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feed 2023-11-20T10:50:00+00:00 Eesti Arst eestiarst@eestiarst.ee Open Journal Systems <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23288 2023-11-20T09:01:45+00:00 Katrin Rehemaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):571</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23289 2023-11-20T09:05:30+00:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):572–574</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23290 2023-11-20T09:10:53+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):575–576</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23291 2023-11-20T09:17:02+00:00 Joel Lumpre eestiarst@eestiarst.ee Helen Kask eestiarst@eestiarst.ee Julius Juurmaa eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):576–577</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23292 2023-11-20T09:19:20+00:00 Kaisa Roots eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):578–580</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23293 2023-11-20T09:38:38+00:00 Eda Palm eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):581–582</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23301 2023-11-20T10:21:04+00:00 Kerttu-Liis Viires eestiarst@eestiarst.ee Doris Poolamets eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):620–622</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23302 2023-11-20T10:24:59+00:00 Väino Sinisalu eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):623–624</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23303 2023-11-20T10:26:22+00:00 Heldi Thomson eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):625–629</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23304 2023-11-20T10:34:10+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):630</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23305 2023-11-20T10:41:01+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):631</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23306 2023-11-20T10:45:44+00:00 Eesti Arsti toimetus eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):632</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23294 2023-11-20T09:40:15+00:00 Tiina Freimann eestiarst@eestiarst.ee Reet Urban eestiarst@eestiarst.ee Anna Helena Ursula Malkovskaja eestiarst@eestiarst.ee

<p><strong>Taust ja eesmärgid.</strong> Korduv negatiivne käitumine töötajate omavahelises suhtlemises võib kvalifitseeruda töökiusamiseks, mis kahjustab nii töökeskkonda kui ka töötajate tervist. Rahvusvahelistes uuringutes võetakse töökiusamise peamise kriteeriumina arvesse negatiivset käitumist, mis ilmneb vähemalt kord nädalas kuue kuu vältel. Uuringu eesmärk oli kirjeldada töö ja isikuga seotud töökiusamise ning vaimse tervise probleemide esinemist haiglatöötajate seas ja selgitada töötajate vaimse tervise probleemide seoseid töökiusamisega.<br><strong>Metoodika.</strong> Läbilõikeline uuring viidi läbi aktiivravi haigla töötajate hulgas. Andmete kogumiseks kasutati enesehindamisel põhinevat veebiküsitlust. Küsimustik koostati kahe rahvusvaheliselt valideeritud küsimustiku põhjal: Negative Acts Questionnaire – Revised (NAQ-R) ja Copenhagen Psychosocial Questionnaire II (COPSOQ II). Analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat, hii-ruut-testi ja Spearmani korrelatsioonianalüüsi.<br><strong>Tulemused.</strong> Elektroonilise küsimustiku kõikidele küsimustele vastas kokku 257 töötajat (5% haigla töötajatest). Uuringule eelnenud kuue kuu jooksul oli kogenud ühel või mitmel viisil tööga seotud töökiusamist 4−16% ning isikuga seotud töökiusamist 2−12% uuringus osalenud töötajatest. Vaimse tervise probleemidest esines uuritud töötajatel kõige rohkem läbipõlemist ja stressi. Läbipõlemine ja depressioonisümptomid olid kõige tugevamini seotud töö ja isikuga seotud töökiusamisega.<br><strong>Järeldused.</strong> Töö ja isikuga seotud töökiusamine on haiglatöötjate seas esinev tööalane probleem, mis võib suurendada neil läbipõlemise, depressioonisümptomite ja teiste vaimse tervise probleemide tõenäosust. Edaspidi peaks täpsemalt uurima põhjuslikke seoseid töökiusamise ja vaimse tervise probleemide vahel.</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23295 2023-11-20T09:45:53+00:00 Katariina Mägi eestiarst@eestiarst.ee Kairit Joost eestiarst@eestiarst.ee Tõnis Metsaots eestiarst@eestiarst.ee Kai Haldre eestiarst@eestiarst.ee

<p>Rinnavähk on naistel kõige sagedamini esinev vähkkasvaja. Rinnavähki haigestumist mõjutavad mitmed tegurid, mida saab laias laastus jagada geneetilisteks ja mittegeneetilisteks. Patsiendi individuaalset geneetilist riski võib mõjutada nii haigusseoseline geenivariant mõnes nn onkogeenis (monogeensed vähivormid) kui ka paljude väikese mõjuga geenivariantide summeeritud mõju (polügeenne risk). Mittegeneetiliste tegurite hulka kuuluvad nii elustiiliga kui ka reproduktiivsuse ja hormoonidega seotud asjaolud. Seejuures pole mitmete ravimite (näiteks hormonaalsed kontratseptiivid) osas siiani jõutud konsensusele, kas nende kasutamine on seotud rinnavähi suurenenud riskiga ning kas neid saab pidada ohutuks BRCA1 ja BRCA2 haigusseoselise variandi kandjatele. Lisaks tuleb arvestada, et tänapäeval on üha olulisemaks saamas ka personaalmeditsiin, mistõttu on hakatud aina enam arendama erinevaid rinnavähi individuaalset riski arvutavaid riskiskoore. Erinevaid rinnavähi haigusriski hindavaid teste on saadaval ka laiatarbekaubana. Käesolevas ülevaateartiklis käsitletakse geneetilisi ja mittegeneetilisi rinnavähi riskitegureid, riski hindamise mudeleid ja rinnavähki haigestumise riski hindavaid geneetilisi teste.</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23296 2023-11-20T09:50:34+00:00 Silver Kotter eestiarst@eestiarst.ee Peep Laanmets eestiarst@eestiarst.ee Martin Serg eestiarst@eestiarst.ee

<p>Südame isheemiatõbi põhjustas Eestis 2021. aastal 2169 surma, neist 475 ägeda müokardiinfarkti tõttu (1). Isheemiatõve suure tervise-, suremus- ja haiguskaotuse tõttu tuleb seda ajakohaselt menetleda. Eluviisi muutmine ja järjepidev ravimite kasutamine võib olla edukas, kuid suurel osal patsientidest annab tulemuse vaid müokardi revaskulariseerimine (2). Artiklis on tutvustatud üht kindlat südame isheemiatõve alavormi – kroonilist täielikku oklusiooni –, mille korral on pärgarteri haru olnud täielikult sulgunud kauem kui 3 kuud. Eesmärk on kirjeldada kroonilise täieliku oklusiooni ravimeetodeid, nende näidustusi ja tulemusi, keskendudes perkutaanse koronaarinterventsiooni arengule ning selle kasutusele kroonilise täieliku oklusiooni ravis väheinvasiivse alternatiivina kirurgilisele müokardi revaskulariseerimisele.</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23287 2023-11-20T08:58:23+00:00 Eva Antsov eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):570</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23298 2023-11-20T10:06:02+00:00 Reinis Zariņš eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):616–617</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23299 2023-11-20T10:11:41+00:00 Vallo Volke eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):618</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23300 2023-11-20T10:15:09+00:00 Edgar Lipping eestiarst@eestiarst.ee Sten Saar eestiarst@eestiarst.ee Kristiina Rull eestiarst@eestiarst.ee Airi Tark eestiarst@eestiarst.ee Mari Tiimann eestiarst@eestiarst.ee Liis Jaanimäe eestiarst@eestiarst.ee Urmas Lepner eestiarst@eestiarst.ee Peep Talving eestiarst@eestiarst.ee

<p>Eesti Arst 2023; 102(11):619</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23297 2023-11-20T09:58:56+00:00 Marie Elise Soomre eestiarst@eestiarst.ee Eevi Pärsik eestiarst@eestiarst.ee Katrin Palk eestiarst@eestiarst.ee

<p>Süsteemne skleroos (SS) on harva esinev autoimmuunhaigus, mida põeb Eestis umbes 100–150 inimest. Haiguse konventsionaalne ravi põhineb immuunsupressiooni ning sümptomaatilise ravi kombinatsioonil, kuid ka ravi foonil progresseerub haigus sageli edasi, põhjustades olulist elukvaliteedi halvenemist ning raskematel juhtudel ka surma. Uus suund SSi ravis on autoloogsete vereloome tüvirakkude siirdamine (AVTS), mis toimus Eestis esimest korda 2019. aastal. Artiklis on analüüsitud kuue ehk kõigi kuni 2023. aasta märtsini Põhja Eesti Regionaalhaiglas AVTSi läbinud SSi-patsientide haigusjuhtusid. Erinevalt konventsionaalsest ravist on siirdamisega võimalik peatada progresseerumist ja muuta seeläbi haiguse kulgu.</p>

2023-11-20T00:00:00+00:00 Copyright (c) 2023