https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/issue/feedEesti Arst2024-12-13T09:44:39+00:00Eesti Arsteestiarst@eestiarst.eeOpen Journal Systems<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24703Arstide liidu üldkogu Tallinnas2024-12-13T09:02:14+00:00Eesti Arstide Liiteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):600</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24704Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus2024-12-13T09:03:59+00:00Eesti Arstide Liiteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):601</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24705Birgit Lao: kriisi korral on üks keerulisemaid küsimusi tagada personali olemasolu 2024-12-13T09:05:06+00:00Madis Filippoveestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):603–605</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24706CPME sügiskoosolekud Amsterdamis2024-12-13T09:06:24+00:00Indrek Oroeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):606–608</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24718Mida peaks teadma ravimite erandkorras hüvitamise kohta?2024-12-13T09:30:40+00:00Kaisa Parveeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):649–650</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24719Teadustöö stipendium üliõpilastele 2024-12-13T09:31:55+00:00Heidi-Ingrid Maarooseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):651</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24720Uus teadusdoktor Aleksei Baburin2024-12-13T09:33:05+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):652</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24721Uus teadusdoktor Marina Loid 2024-12-13T09:34:13+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):653</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24722Uus teadusdoktor Ulvi Vaher2024-12-13T09:35:23+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):654</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24723Uus teadusdoktor Allan Tobi2024-12-13T09:36:29+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):655</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24724In memoriam Rein Jalak 2024-12-13T09:37:33+00:00Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, Spordimeditsiini Sihtasutus, Eesti Korvpalliliit, Eesti Olümpiakomiteeeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):656</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24725In memoriam doktor Astrid Järvet2024-12-13T09:38:50+00:00Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Vähiliit, Eesti Arstide Liiteestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):657</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24726Kroonika. November 20242024-12-13T09:40:21+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):658</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24727Aasta sisukord 20242024-12-13T09:41:33+00:00Eesti Arsti toimetuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):659–660</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24707Lülisamba rinnaosa kaltsifitseerunud lülivaheketta suuremahulise väljasopistumise spontaanne taandumine. Haigusjuht ja kirjanduse ülevaade2024-12-13T09:07:42+00:00Ragne Riimeestiarst@eestiarst.eeGreete Pedaieestiarst@eestiarst.ee<p>Lülisamba rinnaosas esinevad lülivaheketta väljasopistused kirjanduse andmetel harva, nende tegelik esinemissagedus ei ole teada, arvatavasti kulgevad paljud neist asümptomaatiliselt või tagasihoidlike kaebustega. Torakaalpiirkonna lülivaheketta väljasopistuv osa võib olla mahult suur, niinimetatud hiiglaslik, ning haarata kuni 40% seljaajukanali mahust. Suuremahuliste sopistuste korral on lülivaheketas enamasti kaltsifitseerunud. Näiteks on toodud haigusuhu kirjeldus, mille puhul kaltsifitseerunud lülivaheketta kiire arenguga suuremahuline sopistus taandus spontaanselt. Arvatavasti oli tegemist täiskasvanute kaltsifitseeriva distsiidi puhuse lülivaheketta väljasopistumisega. Kirjanduses leidub kümmekond analoogse haigusjuhu kirjeldust</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24708Palmoplantaarne pustulaarne psoriaas: kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus2024-12-13T09:09:33+00:00Liisi Raameestiarst@eestiarst.eeKülli Kingoeestiarst@eestiarst.ee<p>Palmoplantaarne pustulaarne psoriaas (PPP) on psoriaasi alavorm, mille korral tekivad peopesadesse ja/või taldadele pustulid ehk mädavillid koos punetavate naastudega või ilma nendeta. Arvestades lööbe paiknemist, mõjutab haigus oluliselt elukvaliteeti. Ajal, mil teadmised hariliku psoriaasi patogeneesist on võimaldanud aktiivselt kasutusele võtta efektiivsed täppisravimid, on PPP-le pööratud ebaõiglaselt vähe tähelepanu. Artiklis on kirjanduse põhjal tutvustatud PPP tekkemehhanismide, kliinilise pildi ja ravivõimaluste eripärasid ning esitatud haigusjuhu kirjeldus.</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24709Autoimmuunne türeoidiit lapseeas: haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade2024-12-13T09:11:35+00:00Hanna Jänes-Prakseestiarst@eestiarst.eeAleksandr Peeteestiarst@eestiarst.eeMari Lukkaeestiarst@eestiarst.eeVallo Tillmanneestiarst@eestiarst.ee<p>Autoimmuunne türeoidiit (AIT) esineb 3–5%-l lastest. Reeglina avaldub haigus teismeliseeas ja esineb tüdrukutel 4–8 korda sagedamini kui poistel. Tihti esineb AIT koos teiste autoimmuunhaigustega, sagedamini 1. tüüpi diabeedi või tsöliaakiaga. Diagnoosimisel on haigus sageli eutüreoidses faasis, kuid 30%-l neist patsientidest kujuneb 5 aasta jooksul hüpotüreoos. Sageli kulgeb AIT asümptomaatiliselt, kuid hüpotüreoosi kujunemisel võib esineda erinevaid mittespetsiifilisi kaebusi. Kilpnäärme suurenemine ehk struuma esineb 2/3-l AITiga lastest. Autoimmuunsest türeoidiidist tingitud hüpotüreoos on harva rasvumise põhjuseks, kuid haigusega võib kaasneda kehakaalu tõus. Kaua kestnud raskekujulise hüpotüreoosi korral võib esmaseks kliiniliseks avalduseks olla oluline pikkuskasvu mahajäämus. Seetõttu on tähtis varane diagnoosimine ja adekvaatne ravi. Lastel, kellel kahtlustatakse AITi, tuleks määrata kilpnääret stimuleeriva hormooni, vaba türoksiini ning türeoidperoksüdaasi ja türeoglobuliini vastaste antikehade tase seerumis. Artiklit illustreerib AITist tingitud sügava hüpotüreoosiga 10aastase tütarlapse haigusjuhu kirjeldus.</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24717Pulsilaine levikukiiruse ja tsentraalse pulsirõhu roll vähenenud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkuse korral2024-12-13T09:26:46+00:00Anette Caroline Kõreeestiarst@eestiarst.eeTuuli Joonsalueestiarst@eestiarst.eeMartin Sergeestiarst@eestiarst.eePriit Pauklineestiarst@eestiarst.eeJüri Voitkeestiarst@eestiarst.eeIndrek Rooseeestiarst@eestiarst.eeJaan Ehaeestiarst@eestiarst.eePriit Kampuseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):648</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/247162024. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi kõrgenenud vererõhu ja hüpertensiooni ravijuhend2024-12-13T09:25:30+00:00Priit Pauklineestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):644–647</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24710Raseduse ajal radikaalselt ravitud II staadiumi HER2+ rinnavähk BRCA2 mutatsiooniga patsiendil. Haigusjuhu kirjeldus2024-12-13T09:14:36+00:00Sergei Rõbakoveestiarst@eestiarst.eeElen Vettuseestiarst@eestiarst.ee<p>Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel ning ühtlasi ka kõige sagedasem raseduse ajal diagnoositud pahaloomuline kasvaja. Alljärgnevalt on kirjeldatud haigusjuhtu naisel, kellel diagnoositi raseduse ajal II staadiumi HER2-positiivne (HER2+) rinnavähk, mida raviti radikaalselt. Patsiendil avastati BRCA2 iduliini mutatsioon. Raseduse ajal avastatud haruldane rinnavähk, arvestades Eesti suhteliselt väikest sünnituste arvu maailma mastaabis (10 721 Eesti Statistikaameti andmetel 2023. a), HER2-positiivsust (29,2% kõikidest rasedusega seotud rinnavähkidest) (1) ning BRCA2 iduliini mutatsiooni (1–4% kõikidest rinnavähkidest) (2), viitab haigusjuhu märkimisväärsusele. Kirjeldatud haigusjuht ilmestab onkoloogilise valvsuse olulisust iga patsiendi puhul, sh rasedal naisel, ning võimekust kasvaja radikaalseks raviks loodet säästval viisil raseduse ajal.</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24711Pimestav topiramaat2024-12-13T09:16:46+00:00Tiina Kallasteeestiarst@eestiarst.eeAap Tomingeestiarst@eestiarst.ee<p>Topiramaat on laialdaselt kasutusel olev antikonvulsant, mida tarvitatakse nii epilepsia raviks kui ka migreeni ennetamiseks. Mõningatel juhtudel võib topiramaat põhjustada iirise-läätse kompleksi ettepoole nihkumist ja sulgeda eeskambri nurga. Häirub vesivedeliku väljavool silmast ning silmasisene rõhk tõuseb. Patsient tunneb iiveldust, mõlemas silmas tugevat silmavalu ja nägemisteravuse langust. Sümptomid taanduvad paari päevaga topiramaatravi ärajätmisel, kuid olulisel kohal sümptomite leevendamisel on ka paiksed ja suukaudsed glaukoomiravimid, kortikosteroidid ja tsüklopleegikumid. Artiklis on tutvustatud topiramaadi esilekutsutud ägedat eeskambri nurga sulgust ja sellekohast haigusjuhtu</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24702Meditsiinisektor jõulu- ja töörahu ootel2024-12-13T09:00:25+00:00Urmas Suleeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):599</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24712Alumise õõnesveeni leiomüosarkoom: radioloogilis-patoloogiline korrelatsioon2024-12-13T09:19:09+00:00Mariliis Tiidermanneestiarst@eestiarst.eeTaavi Põrdamägieestiarst@eestiarst.eeMargus Reimanneestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):636–638</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24713Uued võimalused surma põhjuse määramiseks välispõhjusest tingitud surma korral2024-12-13T09:21:26+00:00Marika Välieestiarst@eestiarst.eeHeldi Kaseeestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):639–641</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24714Rutiinne steriilsete kinnaste ja instrumentide vahetamine enne kõhuhaava sulgemist haavainfektsiooni tekke ärahoidmiseks: klastriga juhuslikustatud pragmaatiline uuring seitsmes madala ja keskmise sissetulekuga riigis*2024-12-13T09:23:06+00:00Hanna Hollmaneestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):642</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24715Rektosigmoidaalne resektsioon vistseraalperitoneaalse tsütoreduktsiooni käigus IIIC–IV staadiumi munasarjavähiga patsientidel: onkogünekoloogide ja kolorektaalmeeskonna tüsistuste võrdlus*2024-12-13T09:24:19+00:00Triin Kitsemetseestiarst@eestiarst.ee<p>Eesti Arst 2024; 103(12):643</p>2024-12-13T00:00:00+00:00Copyright (c) 2024