Eesti Arst
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA
<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>OÜ Celsius Healthcareen-USEesti Arst0235-8026<p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p>Patsiendikindlustuse lõputa tee
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24279
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):280–281</p>Katrin Rehemaa
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Eesti lastekirurgia grand old lady Inga Freiberg 100
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24294
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):337</p>Tiiu Kaha
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Uus teadusdoktor Fangling Xuan
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24295
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):338</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Uus teadusdoktor Celia Teresa Pozo Ramos
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24296
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):339</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Kroonika. Mai 2024
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24297
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):340</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Eesti ravijuhend „Aktiivsus- ja tähelepanuhäire diagnoosimise ning ravi põhimõtted“
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24293
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):332–336</p>Lille UiboKadi Kallavus
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Traumapatsientidele tehtud elustavate ja erakorraliste torakotoomiate järgsed tulemid Eesti suurimas traumakeskuses
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24292
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):331</p>Sten SaarEdgar LippingArtjom BahhirMaarja TalvisteJaak LeppMarika VäliPeep Talving
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Aspiriin ja vähk
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24291
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):329–330</p>Väino Sinisalu
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20CADASIL – autosoom-dominantne tserebraalne arteriopaatia subkortikaalsete infarktide ja leukoentsefalopaatiaga
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24290
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):326–328</p>Mirjam Viirelaid
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Statiinidest põhjustatud rabdomüolüüs atorvastatiini näitel – haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24288
<p>Statiinidest põhjustatud rabdomüolüüs on statiinidest põhjustatud müopaatia raske vorm, mille korral esineb kreatiinkinaasi taseme tõus üle 40 korra üle normi ülemise piiri ning patsient võib vajada haiglaravi lihaskiudude nekroosist tekkinud ägeda neerupuudulikkuse tõttu. Artiklis on esitatud 72aastase naispatsiendi haigusjuhu kirjeldus. Patsient oli erinevate haiguste tõttu saanud ravi nii piirkondlikus kui üldhaiglas ning mitmete ravimite manustamise koostoimel tekkis tal statiinidest põhjustatud rabdomüolüüs.</p>Greete JakobsonMadli Pintson
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Intravaskulaarne litotripsia alajäseme perifeersete arterite haiguse revaskulariseerivas ravis. Haigusjuhu kirjeldus
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24289
<p>Alajäseme arterite haigus, mille all kannatab maailmas üle 200 miljoni inimese, hõlmab jala arterite aterosklerootilist kahjustumist ning jäseme verevarustuse järkjärgulist halvenemist. Haiguse lõppstaadium kulmineerub sageli amputatsiooniga ning on mitmete tüsistuste tõttu seotud suure kardiovaskulaarse suremusega (1). Alajäseme arterite haiguse ravimeetodid on aastatega läbinud mitmeid tehnoloogilisi arenguid ning tänaseks on endovaskulaarsed protseduurid, väheinvasiivsed sekkumised kahjustunud soone ravimiseks, muutunud eelistatumaks valikuks jäseme verevarustuse taastamiseks. Siiski on endovaskulaarne ravi seotud teatud raskustega. Arteri seina ulatuslik kaltsifikatsioon, mis PARC (<em>Peripheral Academic Research Consortium</em>) kriteeriumite järgi hinnatult esineb kuni pooltel patsientidest, suurendab soone jäikust ja on seotud revaskularisatsiooni halvemate tulemustega ning siiani välja töötatud viisid kaltsifikatsiooni mõjutamiseks ei ole osutunud piisavalt tõhusaks (2). Intravaskulaarne litotripsia (IVL), üks uuemaid meetodeid raviarsenalis, põhineb helilainete abil lubjastuste purustamises. IVLi korral kasutatavad lained läbivad vabalt pehmeid kudesid ning mõjutavad üksnes suure tihedusega struktuure, mistõttu saab seda tehnoloogiat sihtmärgipäraselt kasutada kaltsifikaatide purustamiseks. IVL on nüüdseks saanud kasutusloa nii Euroopa Liidus kui ka Ameerika Ühendriikides ning praeguseks avaldatud juhuslikustatud uuringute põhjal on tegemist efektiivse ravimeetodiga (3). Haigusjuhu kirjelduses on kajastatud IVLi kasutamist verevoolu taastamiseks ulatuslikult kaltsifitseerunud reiearteri femoropopliteaalsegmendi alal.</p>Markus-Louis MühlbergKristina Lotamõis
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Naha ja soolestiku mikrobioota roll akne kujunemises
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24285
<p>Akne on üks sagedasemaid nahahaigusi, mis põhjustab rasurikaste nahapiirkondade põletikku. Aknet põhjustav<em> Cutibacterium acnes</em> esineb rohkelt nii haigete kui ka tervete nahal, kuid aknest haaratud nahal on bakteri alatüvede mitmekesisus vähenenud ning virulentsus suurenenud. Need muutused põhjustavad nihkeid mikroflooras ja põletikulise aknelööbe teket. Nahal elavatel bakteritel on oluline roll kaitsta nahka patogeenide eest ning need bakterid toodavad ka kaitsvaid antioksüdante, mis seovad vabu radikaale. Mikrobioota muutuste tagajärjel kaob teiste bakterite kaitsev mõju <em>C. acnes</em>’e vohamise eest ning tekib soodne keskkond akne tekkeks. C. acnes’e alatüüpidest mõjutab enim akne teket alatüüp IA1 proinflammatoorsete ainete sünteesi kaudu.</p> <p>Uuringutes on leitud ka soolestiku ja naha mikrobioomi omavahelisi seoseid. Sooleepiteeli barjääri häirumisel satuvad bakterid koos metaboliitidega vereringesse ning võivad nahka ladestudes põhjustada põletikulisi reaktsioone. Täheldatud on, et aknega patsientidel esineb sagedamini soolestiku mikrobioota düsbioosi ja sooletegevuse häireid, seetõttu võib suukaudne probiootikumravi omada akne ravis efekti ning seda on ka väikesemahulised uuringud tõestanud.<br>Artikli eesmärk on anda ülevaade viimastel aastatel tehtud uuringutest, milles on käsitletud akne ja mikrobioota vaheliste seoste teemat, ning luua uus raviperspektiiv mikrofloora mõjutamise kaudu.</p>Henri Maalmann
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Keskjoone armisongade tänapäevane käsitlus ja uued ravimeetodid
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24286
<p>Artiklis on antud ülevaade tänapäevase songakirurgia olulisematest põhimõtetest keskjoone armisongaga patsiendi käsitluses ja nende põhimõtete rakendamisest kliinilises<br>praktikas kolme haigusjuhu näitel. Lisaks on toodud adjuvantsete tehnikate ülevaade<br>keerulisemate songade raviks. Samuti on esitatud preoperatiivse pneumoperitoneumi<br>ja laiendatud laparoskoopilise ekstraperitoneaalse tehnika esmakirjeldused Eestis.</p>Allan AimOtt Lauer
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Kodade virvendusarütmiaga patsiendi trombemboolilise ajuinfarkti riski vähendamine vasaku koja kõrvakese perkutaanse sulgemise teel – ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24287
<p>Kodade virvendusarütmiaga (KVA) seotud trombembooliliste tüsistuste ennetamise kuldstandard on tänapäeval suukaudne antikoagulantravi otsese toimega suukaudsete antikoagulantidega (OSAK) või erijuhtudel varfariiniga. Paraku esineb patsiendirühmi, kel antikoagulantravi on vastunäidustatud või ei ole see osutunud efektiivseks. Neil patsientidel on trombembooliariski vähendamiseks võimalik kasutada vasaku koja kõrvakese perkutaanset sulgemist (LAAO, ingl left atrial appendage occlusion). Artiklis on näitena kirjeldatud haigusjuhtu, kus suure trombembooliariskiga KVA-patsiendil tekkis suukaudse antikoagulantravi foonil oluline aneemia, mille põhjuseks oli verejooks jämesoole angiodüsplaasiatest. Antikoagulantravi ei olnud võimalik jätkata ning patsiendile paigaldati vasaku koja kõrvakese sulgur.</p>Emilia RozenkronHeli Kaljusaar
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna lõpetajad 2024. aastal
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24280
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):282</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Tanel Tammet: tehisintellekti osas on palju ülemäärast optimismi
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24281
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):283–285</p>Madis Filippov
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Tartu Ülikooli Kliinikumi tunnustused 2024. aastal
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24282
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):286–287</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Kuidas läheb Tervisekassal haiguste ennetusega?
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24283
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):288–289</p>Liis Kruus
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Rahva tervis ja tervishoid
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24284
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):290–294</p>Jaak Uibu
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20Poolaasta vaade
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24278
<p>Eesti Arst 2024; 103(6 –7):279</p>Urmas Siigur
Copyright (c) 2024
2024-06-202024-06-20