Eesti Arst

Eesti oma ravijuhendid?

Kaja-Triin Laisaar — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):131

Eero Vasar: koroonaviirus tõi esile meie ühiskonna nõrkused

Madis Filippov — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):133–135

Eesti Haigekassa kliinilise auditi „Hulgimüeloomi diagnoosiga patsientide käsitlus Eesti haiglates“ kokkuvõte

Ain Kaare — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):137–145

Riiklike autasude saajad 2021. aastal

Eesti Arsti toimetus — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):146

Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas

Liina Haring — 2021-03-26

Taust ja eesmärk. Kanepi tarvitamine meelelahutuslikul ja mittemeditsiinilisel eesmärgil on maailmas laialt levinud. Artikli eesmärk on hinnata kanepi tarvitamist Eestis elavate noorte ja täisealiste hulgas ning analüüsida, kas kanepitarvitajate ja mittetarvitajate psühhopatoloogiliste sümptomite skooris on erinevusi.

Metoodika. Esitatud andmed pärinevad teadusuuringust „Ained ja arenevad ajud” (AAAuuring). Tegemist oli eeskätt (üli-)õpilaste hulgas korraldatud veebipõhise küsitlusega, mis hõlmas 4922 isikut, kelle keskmine vanus oli 21,4 aastat.

Tulemused. Uuringus osalejatest oli elu jooksul kanepit kasutanud 43,0% ning esimest korda oli see toimunud keskmiselt 17–18 aasta vanuses. Uuritavate rühmitamisel sünniaasta järgi ilmnes, et kanepi esmatarvitamine toimub üha nooremas eas, juba enne 16. eluaastat. Kanepitarvitajatel oli psühhoosiriski hindamise sõelküsimustiku põhjal statistiliselt oluliselt enam psühhopatoloogilisi ilminguid.

Järeldused. Tulemused näitavad, et kanepi esmakordne mõnuainena tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades ning kanepitarvitajatel on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleeme võrreldes mittetarvitajatega.

Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele

Liina Haring — 2021-03-26

Endokannabinoidsüsteem (eKBS) on laiaulatuslik neuromodulatoorne süsteem, millel on ülioluline roll organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamises. Tegemist on kompleksse võrgustikuga, kuhu kuuluvad endokannabinoidid (eKB), kannabinoidretseptorid ja ensüümid, mis vastutavad kannabinoidide (KB) sünteesi ja lagundamise eest. Aju dünaamiline küpsemisprotsess nooruki- ja varajases täiskasvanueas tagab vajalike sünaptiliste ühenduste loomise ja nende ühenduste stabiliseerumise. Uuringute tulemused kinnitavad, et nende protsesside edukasse kulgemisse panustab olulisel määral eKBS. Eksogeensed KBd, sh tetrahüdrokannabinool (THC), avaldavad oma toimeid KB-retseptorite vahendusel ning arengu iseärasustest tulenevalt on noored vastuvõtlikumad THC ebasoovitud mõjude avaldumisele. Artiklis on antud ülevaade eKBS-i toimimisest ja rollist sünaptilise plastilisuse ja tõhusa neurotransmissiooni tagamises ning kirjeldatud THC tarvitamisega kaasnevaid häireid eKBS-i toimimises, eeskätt noorukieas.

Perekondliku hüperkolesteroleemia diagnostika ja selle kitsaskohad

Svenno Saan — 2021-03-26

Perekondlik hüperkolesteroleemia (PH) on geneetiline häire, mida iseloomustab ennekõike väikse tihedusega lipoproteiinide (ingl low density lipoproteins, LDL) eriti suur sisaldus veres. Väljendunud hüperkolesteroleemia soodustab ateroskleroosi teket ja arengut, mistõttu on PHga seotud geenimutatsiooni kandjate südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumus ja suremus võrreldes üldrahvastikuga oluliselt suuremad. Paraku on PH üleilmselt, sealhulgas ka Eestis, jätkuvalt aladiagnoositud. Aladiagnoosimise võimalikeks põhjusteks peetakse ebapiisavat teadlikkust haigusest ja selle diagnostikast, kaasuvaid sekundaarse hüperkolesteroleemia põhjuseid, diagnoosikriteeriumite ebatäpsust ning geneetiliste testide kallidust. Enamasti piisab PH diagnoosimisel anamneesist, füüsikalisest läbivaatusest ja vere LDL-kolesterooli sisalduse määramisest. Mõnedel juhtudel on otstarbekas kasutada lisaks ka geneetilisi teste. Uue diagnoositud juhu korral soovitatakse perekonna kaskaadskriiningut peamiselt kliiniliste, kuid võimaluse korral ka geneetiliste uuringute abil. PH ravi seisneb veres LDL-kolesterooli sisalduse vähendamises, milleks tänapäeval kasutatakse enamasti statiine, esetimiibi ning subtilisiini ja keksiini sarnase proproteiini konvertaas 9 (PCSK9) inhibiitoreid, harvemal juhul ka LDL-afereesi.

Nahaalune õhkemfüseem, pneumomediastiinum ja pneumotooraks laparoskoopilise kubemesonga operatsiooni tüsistusena

Andrei Uksov — 2021-03-26

Laparoskoopiline kubemesonga operatsioon (täielik ekstraperitoneaalne plastika, TEP) on viimasel ajal järjest enam juurdunud ning aktsepteeritud operatsioonimeetod kubemesonga ravis. Retsidiivide esinemissagedus pärast laparoskoopilist operatsiooni on ca 1%, avatud operatsiooni korral 0,6–1,4% (1, 2). Teatud tüsistused on võimalikud mõlema meetodi korral, kuid tüsistuste üldine määr on mõlema operatsioonimeetodi korral sarnane. Pneumomediastiinum, pneumotooraks ja nahaalune õhkemfüseem on laparoskoopilise operatsiooni järel üliharvad tüsistused (6).

Preeklampsia riski ennustustesti ja -mudeli väljatöötamine

Kaspar Ratnik — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):173

RAAMATU TUTVUSTUS. Arstide liidu sajand

Väino Sinisalu — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):174

Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus 2020. aastal

Marika Väli — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):176–184

Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2020 ehk keda eelistada, kui peab eelistama

Ants Nõmper — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):185–187

Arstiabi kättesaadavuse peamiseks takistuseks on ravijärjekorrad

Kaija Kasekamp — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):188–192

Kliiniliste ravimiuuringute tulevik Eestis – nooremarstide järelkasv

Kristiina Roots — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):192–195

Uus teadusdoktor Liina Süvari

Eesti Arsti toimetus — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):196

Uus teadusdoktor Teele Kasepalu

Eesti Arsti toimetus — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):197

Uus teadusdoktor Prakash Lingasamy

Eesti Arsti toimetus — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):198

In memoriam Tiina Talvik

Professor Tiina Talviku õpilased — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):199

Kroonika. Veebruar 2021

Eesti Arsti toimetus — 2021-03-26

Eesti Arst 2021; 100(3):200