https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24703 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):600</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24704 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):601</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24705 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):603–605</p> Madis Filippov Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24706 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):606–608</p> Indrek Oro Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24718 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):649–650</p> Kaisa Parve Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24719 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):651</p> Heidi-Ingrid Maaroos Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24720 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):652</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24721 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):653</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24722 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):654</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24723 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):655</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24724 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):656</p> Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, Spordimeditsiini Sihtasutus, Eesti Korvpalliliit, Eesti Olümpiakomitee Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24725 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):657</p> Eesti Onkoloogide Selts, Eesti Vähiliit, Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24726 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):658</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24727 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):659–660</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24707 <p>Lülisamba rinnaosas esinevad lülivaheketta väljasopistused kirjanduse andmetel harva, nende tegelik esinemissagedus ei ole teada, arvatavasti kulgevad paljud neist asümptomaatiliselt või tagasihoidlike kaebustega. Torakaalpiirkonna lülivaheketta väljasopistuv osa võib olla mahult suur, niinimetatud hiiglaslik, ning haarata kuni 40% seljaajukanali mahust. Suuremahuliste sopistuste korral on lülivaheketas enamasti kaltsifitseerunud. Näiteks on toodud haigusuhu kirjeldus, mille puhul kaltsifitseerunud lülivaheketta kiire arenguga suuremahuline sopistus taandus spontaanselt. Arvatavasti oli tegemist täiskasvanute kaltsifitseeriva distsiidi puhuse lülivaheketta väljasopistumisega. Kirjanduses leidub kümmekond analoogse haigusjuhu kirjeldust</p> Ragne Riim Greete Pedai Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 10.15157/ea24707 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24708 <p>Palmoplantaarne pustulaarne psoriaas (PPP) on psoriaasi alavorm, mille korral tekivad peopesadesse ja/või taldadele pustulid ehk mädavillid koos punetavate naastudega või ilma nendeta. Arvestades lööbe paiknemist, mõjutab haigus oluliselt elukvaliteeti. Ajal, mil teadmised hariliku psoriaasi patogeneesist on võimaldanud aktiivselt kasutusele võtta efektiivsed täppisravimid, on PPP-le pööratud ebaõiglaselt vähe tähelepanu. Artiklis on kirjanduse põhjal tutvustatud PPP tekkemehhanismide, kliinilise pildi ja ravivõimaluste eripärasid ning esitatud haigusjuhu kirjeldus.</p> Liisi Raam Külli Kingo Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 10.15157/ea24708 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24709 <p>Autoimmuunne türeoidiit (AIT) esineb 3–5%-l lastest. Reeglina avaldub haigus teismeliseeas ja esineb tüdrukutel 4–8 korda sagedamini kui poistel. Tihti esineb AIT koos teiste autoimmuunhaigustega, sagedamini 1. tüüpi diabeedi või tsöliaakiaga. Diagnoosimisel on haigus sageli eutüreoidses faasis, kuid 30%-l neist patsientidest kujuneb 5 aasta jooksul hüpotüreoos. Sageli kulgeb AIT asümptomaatiliselt, kuid hüpotüreoosi kujunemisel võib esineda erinevaid mittespetsiifilisi kaebusi. Kilpnäärme suurenemine ehk struuma esineb 2/3-l AITiga lastest. Autoimmuunsest türeoidiidist tingitud hüpotüreoos on harva rasvumise põhjuseks, kuid haigusega võib kaasneda kehakaalu tõus. Kaua kestnud raskekujulise hüpotüreoosi korral võib esmaseks kliiniliseks avalduseks olla oluline pikkuskasvu mahajäämus. Seetõttu on tähtis varane diagnoosimine ja adekvaatne ravi. Lastel, kellel kahtlustatakse AITi, tuleks määrata kilpnääret stimuleeriva hormooni, vaba türoksiini ning türeoidperoksüdaasi ja türeoglobuliini vastaste antikehade tase seerumis. Artiklit illustreerib AITist tingitud sügava hüpotüreoosiga 10aastase tütarlapse haigusjuhu kirjeldus.</p> Hanna Jänes-Praks Aleksandr Peet Mari Lukka Vallo Tillmann Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 10.15157/ea24709 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24717 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):648</p> Anette Caroline Kõre Tuuli Joonsalu Martin Serg Priit Pauklin Jüri Voitk Indrek Roose Jaan Eha Priit Kampus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24716 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):644–647</p> Priit Pauklin Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24710 <p>Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel ning ühtlasi ka kõige sagedasem raseduse ajal diagnoositud pahaloomuline kasvaja. Alljärgnevalt on kirjeldatud haigusjuhtu naisel, kellel diagnoositi raseduse ajal II staadiumi HER2-positiivne (HER2+) rinnavähk, mida raviti radikaalselt. Patsiendil avastati BRCA2 iduliini mutatsioon. Raseduse ajal avastatud haruldane rinnavähk, arvestades Eesti suhteliselt väikest sünnituste arvu maailma mastaabis (10 721 Eesti Statistikaameti andmetel 2023. a), HER2-positiivsust (29,2% kõikidest rasedusega seotud rinnavähkidest) (1) ning BRCA2 iduliini mutatsiooni (1–4% kõikidest rinnavähkidest) (2), viitab haigusjuhu märkimisväärsusele. Kirjeldatud haigusjuht ilmestab onkoloogilise valvsuse olulisust iga patsiendi puhul, sh rasedal naisel, ning võimekust kasvaja radikaalseks raviks loodet säästval viisil raseduse ajal.</p> Sergei Rõbakov Elen Vettus Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 10.15157/ea24710 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24711 <p>Topiramaat on laialdaselt kasutusel olev antikonvulsant, mida tarvitatakse nii epilepsia raviks kui ka migreeni ennetamiseks. Mõningatel juhtudel võib topiramaat põhjustada iirise-läätse kompleksi ettepoole nihkumist ja sulgeda eeskambri nurga. Häirub vesivedeliku väljavool silmast ning silmasisene rõhk tõuseb. Patsient tunneb iiveldust, mõlemas silmas tugevat silmavalu ja nägemisteravuse langust. Sümptomid taanduvad paari päevaga topiramaatravi ärajätmisel, kuid olulisel kohal sümptomite leevendamisel on ka paiksed ja suukaudsed glaukoomiravimid, kortikosteroidid ja tsüklopleegikumid. Artiklis on tutvustatud topiramaadi esilekutsutud ägedat eeskambri nurga sulgust ja sellekohast haigusjuhtu</p> Tiina Kallaste Aap Toming Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 10.15157/ea24711 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24702 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):599</p> Urmas Sule Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24712 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):636–638</p> Mariliis Tiidermann Taavi Põrdamägi Margus Reimann Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 10.15157/ea24712 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24713 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):639–641</p> Marika Väli Heldi Kase Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24714 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):642</p> Hanna Hollman Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24715 <p>Eesti Arst 2024; 103(12):643</p> Triin Kitsemets Copyright (c) 2024 2024-12-13 2024-12-13