https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27361 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):284–287</p> Madis Filippov Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27362 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):288</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27363 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):289–292</p> Pille Kuusepalu Mariliis Trei-Mäe Rauno Vinni Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27364 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):293–298</p> Ruth Kalda Joel Lumpre Raul Kohava Priit Välja Kai Part Janika Kõrv Kersti Pärna Jana Kivastik Kalle Kilk Gerhard Grents Heli-Kaja Kübarsepp Aleksandr Peet Riina Salupere Anu Sarv Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27375 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):342</p> Madis Rahu Aare Märtson Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27376 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):343</p> Kolleegid Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27377 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):344</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27374 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):335–340</p> Hanna-Liis Lepp Karmen Koppel Terje Tollimägi-Raud Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27371 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):332</p> Marius Saak Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27372 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):333 333</p> Elise Keskpaik Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27373 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):334</p> Laura Rähni Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27370 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):329–330</p> Eeva Liisa Linnamägi Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27369 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):326–328</p> Kadi Treial Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27368 <p>Autosoom-dominantne hüpofosfateemiline rahhiit (ADHR) on harva esinev geneetiline haigus, mida põhjustavad FGF23 (<em>fibroblast growth factor</em> 23) geenis esinevad heterosügootsed mutatsioonid. Haigus tekitab fosfaadivaeguse, mis omakorda viib rahhiidi või osteomalaatsia väljakujunemiseni. Kliiniliseks väljenduseks on enamasti muskuloskeletaalvalud, skeleti deformatsioonid või luumurrud. Artiklis on esitatud 45aastase patsiendi haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade. Patsiendil esinesid hüpofosfateemilisest osteomalaatsiast tingitud stressmurrud ning valusündroom, mis allus hästi suukaudsele ravile fosfaadi ja kolekaltsiferooliga. Haiguse haruldusest olenemata on äärmiselt tähtis varajane diagnoos ja õige ravi, selleks et vältida valu,<br>luumurde ja parandada elukvaliteeti.</p> Kaisa Mallene Karin Laas Aare Saluste Kairit Joost Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27365 <p>Otseste suukaudsete antikoagulantide (rivaroksabaan, apiksabaan, edoksabaan, dabigatraan) kasutus venoosse trombemboolia ennetuseks ja raviks ning insuldi profülaktikaks mittevalvulaarse kodade virvendusarütmia korral suureneb Eestis aastast aastasse. Samuti on leitud, et harjumuspärased hüübimisanalüüsid (INR, PT, APTT) ei ole usaldusväärsed otseste suukaudsete antikoagulantide kliiniliselt olulise toime hindamiseks. Nende asjaolude tõttu tekib järjest rohkem küsimusi otseste suukaudsete antikoagulantide toime määramise näidustuste, Eestis kättesaadavate laboratoorsete meetodite ja analüüsi vastuste kliinilise tõlgendamise kohta. Ülevaateartikkel on kirjutatud eesmärgiga tuua veidi rohkem selgust sellesse keerulisse teemasse.</p> Marika Pikta Lenna Örd Helen Ilumets Margus Viigimaa Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27366 <p>Vedelbiopsia on kiiresti arenev tehnoloogia, mis võimaldab vähi avastamist verest tuvastatavate biomarkeritega, nagu ringlev kasvaja-DNA (ctDNA), ringlevad kasvajarakud (<em>circulating tumor cells</em>, CTC) ja eksosomaalsed RNA- ja valgumolekulid. Erinevalt traditsioonilistest invasiivsetest biopsiatest on vedelbiopsia mitteinvasiivne, hõlpsalt korratav ja sobib vähi dünaamiliseks jälgimiseks. Ülevaates on käsitletud vedelbiopsia bioloogilist alust, tehnoloogilisi lähenemisi ja kliinilisi rakendusi vähi varajases diagnoosimises. Viimaste aastate uuringud näitavad, et mitme vähi varajase avastamise (<em>multicancer early detection</em> (MCED)) testid, mis kasutavad ctDNA metülatsioonimustreid või CTC-klastreid, võimaldavad avastada vähki enne sümptomite ilmnemist, pakkudes uut paradigmat täppisonkoloogias. Kuigi tundlikkus varajastes staadiumides on veel piiratud, viitavad prospektiivsed uuringud, et vedelbiopsia saab tulevikus oluliseks osaks vähi sõeluuringutes, ennetusmeditsiinis, aga ka süsteemravi juhtimises.</p> Jüri Teras Andrus Mägi Roland Martin Teras Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27367 <p>Dupilumab on tõhus bioloogiline ravim mõõduka kuni raske atoopilise dermatiidi ravis, kuid harva on kirjeldatud uusi põletikulisi nahareaktsioone, mida seostatakse immuunvastuse nihkega. Artikli eesmärk on kirjeldada lameda lihheni teket dupilumabravi foonil ning arutleda võimalike immunoloogiliste mehhanismide üle. Kirjeldatud haigusjuhu korral tekkis 22aastasel raske atoopilise dermatiidiga meespatsiendil dupilumabravi ajal randmetel ja kehatüvel uus sügelev lööve, mis kliiniliselt ja histoloogiliselt vastas lameda lihheni diagnoosile. Atoopilise dermatiidi ägenemine taandus standardravi foonil, kuid lihhenoidne lööve püsis. Dupilumabravi lõpetati ning alustati ravi Janus-kinaasi 1 (JAK1) inhibiitori upadatsitiniibiga. Seega võib dupilumabravi immuunvastuse nihke kaudu soodustada lihhenoidsete põletikuliste reaktsioonide avaldumist eelsoodumusega patsientidel. Uue lööbe tekkimisel bioloogilise ravi ajal tuleb kaaluda alternatiivset diagnoosi ja vajaduse korral kinnitada see histoloogiliselt.</p> Angela Moro Annika Kosenkranius Külli Kingo Liisi Raam Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/27360 <p>Eesti Arst 2026; 105(6–7):283</p> Ruth Kalda Copyright (c) 2026 2026-06-17 2026-06-17