https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25302 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):165–169</p> Maarja Randväli Aune Rehema Evelin Raie Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25310 <p>&nbsp;&nbsp;</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25303 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):170–181</p> Marika Väli Ruth Kalda Anne Poll Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25304 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):182–184</p> Ants Nõmper Paul Kaasik Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25305 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):185–186</p> Kristiina Tukk Toomas Tamsar Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25306 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):187–189</p> Ruth Erm Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25307 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):190</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25308 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):191</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25309 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):192</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25294 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):131</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25299 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):162</p> Katrin Laht Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25300 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):163</p> Martin Kivilo Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25301 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):164</p> Olga Mironenko Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25298 <p>Perifeerselt sisestatud tsentraalveeni kateetri paigaldamine on laialt kasutatud ravivõte enneaegsete vastsündinute ravis. Südametamponaad on selle protseduuri üliharva esinev, kuid tõsine tüsistus, mis põhjustab suurt suremust, kui seda õigel ajal ei diagnoosita ega ravita. Artiklis on kirjeldatud südametamponaadi juhtu enneaegsel vastsündinul, selle objektiivset leidu ja kulgu ning edukat käsitlust. Artikli eesmärk on rõhutada valvsuse säilitamist tsentraalveeni kateetriga haige jälgimisel, kirjeldada südametamponaadi varaseid tunnuseid ja patsiendi käsitlust tema seisundi järsu halvenemise korral.</p> Artjom Afanasjev Pille Andresson Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 10.15157/ea25298 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25297 <p>Inimese mikroobikoosluste olemasolu on teada üle sajandi. Samapalju on aega kulunud inimesega kaasas olevate kasulike bakterite kohta teadmiste hankimiseks ja uudsete arusaamiste tekkeks, kuidas neid tervise heaks rakendada. Nüüdseks on olemas hulk teadmisi, millest mõnda on võimalik praktiliselt rakendada, samas on väga palju veel uurida ja avastada. Artikkel algab teemaga seotud mõistete meenutamisega (mikrofloora, mikrobioota, mikrobioom, probiootikum, prebiootikum, sünbiootikum, postbiootikum), samuti antakse ülevaade probiootikumidega seotud regulatsioonidest. Järgneb ülevaade Eestis välja töötatud ja Eestis kasutusel olevatest probiootikumidest – see on info, mille pärast käesolev artikkel sündis. Nimelt on kõikidel täienduskursustel, kus mikrobiootat käsitletakse, tekkinud osalejatel küsimus, milliseid probiootikume oma patsientidele soovitada. Seejärel antakse ülevaade probiootikumide väljatöötamise etappidest ning nende ökoloogilisest toimeprintsiibist. Lõpuks käsitletakse probiootikumide ja antibiootikumide kooskasutuse võimalusi.</p> Marika Mikelsaar Epp Songisepp Reet Mändar Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 10.15157/ea25297 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25296 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> WHO hinnangul on viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt suurenenud noorte hulk, kelle kuuldelävi kõrgematel helisagedustel on tõusnud. Puudub ülevaade selle levimusest noorte seas Eestis. Uuringu eesmärk oli saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid noorte kuulmisläve ja muusika kuulamise harjumuste kohta Eestis. Uuringu käigus mõõdeti Eesti 9. klasside õpilaste kuulmislävesid toonaudiomeetrilisel meetodil.<br><strong>Metoodika.</strong> Mõõtmised viidi läbi aastatel 2019–2023. Toonaudiomeetrilisel meetodil määrati 9. klasside õpilaste kuulmisläved sagedusvahemikus 1000–8000 hertsi (Hz). Samuti täitsid nad lühiankeedi oma kuulmisharjumuste kohta. Valimiks oli 946 õpilast 17 koolist.<br><strong>Tulemused.</strong> Valimi keskmine kuulmislävi oli sagedusel 6 ja 8 kHz vastavalt 6 ja 8 dB HL. Ühepoolne kuulmisläve tõus ≥ 25 dB sagedusel 6000 Hz esines 4,13%-l ja sagedusel 8000 Hz 4,44%-l valimist. Sagedusel 3000 Hz esines statistiliselt oluline valimi keskmine kuulmisläve tõus võrreldes naabersagedustega (nn Colesi hammas), mis viitab akustilise ülekoormuse võimalusele. Kuulmisläve tõus ≥ 10 dB sagedusel 3000 Hz võrreldes sagedustega 2000 ja 4000 Hz esines 5,48%-l kogu valimist. Leiti nõrk, kuid statistiliselt oluline seos päeva jooksul kõrvaklappide kasutamise aja ja kuulmisläve tõusu vahel sagedusel 3000 Hz (r = 0,132; p &lt; 0,01). Küsitluses antud vastuste põhjal peab 69,45% vastanutest kontsertide heli liiga valjuks; 52,11% arvas, et kinodes on heli vahel liiga vali. Vaid 15,9% vastanutest kasutab või on kasutanud mürarohketes kohtades kõrvatroppe.<br><strong>Järeldused.</strong> Uuritavatel esineb kuulmislävede tõus sagedusel 3000–8000 Hz, kõrvaklappide keskmine kasutusaeg muusika kuulamiseks päevas on noorte puhul kõrge, mis suurendab kuulmislanguse riski. Samuti on tinnituse esinemise sagedus kõrge, mis viitab võimalikele algavatele kuulmisprobleemidele.</p> Avo-Rein Tereping Sandra Vill Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21 10.15157/ea25296 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/25295 <p>Eesti Arst 2025; 104(3):134–136</p> Madis Filippov Copyright (c) 2025 2025-03-21 2025-03-21