https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29810 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):411</p> Rille Pihlak Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29811 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):412</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29812 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):413</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29813 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):414–416</p> Madis Filippov Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29814 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):417–419</p> Külli Kingo Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29815 <p>Ülevaateartikkel käsitleb laste ja noorukite vanuse kindlakstegemist hammaskonna alusel radioloogiliste meetoditega olukordades, kus dokumendid või biomeetrilise isikutuvastuse andmekogu kasutamise võimalus puuduvad. Hambad on vanuse hindamisel eelistatud, kuna nende areng on geneetiline ja vähem mõjutatud keskkonnast. Kõige sagedamini kasutatakse panoraamröntgenit ning kahte lähenemist: atlasepõhiseid (nt AlQahtani atlas) ja etapiviisilisi meetodeid (nt Demirjiani, Willemsi, Cameriere’i meetod).<br>Erinevatel meetoditel on rahvastikupõhised eripärad, mistõttu tuleb valida lapse etnilisele taustale sobivaim lähenemine. Eesti europiidse rahvastiku puhul peetakse kõige sobivamateks Cameriere’i, Willemsi ja Minceri meetodeid, kuid valdkond on Eestis vähe uuritud ning vajab kohalikke võrdlevaid uuringuid (nt Demirjiani meetodi hindamist Eesti lastel).<br>Artiklis käsitletakse ka kiirguskaitse ja eetika olulisust: vanuse määramiseks tehtavad röntgenuuringud on mittemeditsiinilised ning lubatud vaid siis, kui väidetud ja oletatav vanus oluliselt erinevad ning meetod on rahvastikupõhiselt põhjendatud. Teadustöös soovitatakse kasutada retrospektiivseid, juba olemasolevaid röntgeniülesvõtteid.</p> Linda Kasela Piret Vilborn Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 10.15157/ea29815 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29816 <p>Pulmonaalhüpertensioon on harva esinev, kuid potentsiaalselt eluohtlik kardiopulmonaalne haigus, mille korral võivad rasedusega kaasnevad füsioloogilised hemodünaamilised muutused oluliselt süvendada ema kardiovaskulaarset koormust. Kuigi haiguse spetsiifilise ravi ja multidistsiplinaarse käsitluse areng on vähendanud varasemalt väga kõrget rasedusaegset emasuremust, on pulmonaalhüpertensiooniga rasedus endiselt seotud märkimisväärse riskiga emale ja lootele. Haiguse kliinilise kulu, diagnostika ja ravivõimaluste mõistmine on seetõttu oluline nii raseduse planeerimisel kui ka raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi käsitluses.</p> Annabel Voitka Miina Hein Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 10.15157/ea29816 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29817 <p>Epileptiline staatus ehk status epilepticus (SE) on neuroloogiline erakorraline seisund, mille puhul on häirunud epileptilist hoogu lõpetavad mehhanismid või on käivitunud mehhanismid, mis viivad ebatavaliselt pika epileptilise hoo kujunemiseni. Pika SE kestuse korral võivad esineda kaugtagajärjed. SE käsitlus hõlmab seisundi kiiret äratundmist, varajast ravi epileptilise aktiivsuse katkestamiseks ja põhjuse selgitamist, sest see põhjus võib vajada iseseisvalt erakorralist ravi. Mittekonvulsiivse SE esinemine kriitiliselt haigetel patsientidel vajab kõrgendatud tähelepanu, kuna võivad puududa epileptilise hoo kliinilised ilmingud peale teadvushäire ning diagnoosi püstitamiseks ja ravi juhtimiseks on vajalik elektroentsefalograafiline uuring. Ülevaateartiklis on kirjeldatud tänapäevaseid arusaamasid SE olemusest ning SE diagnoosimise ja ravi võimaluste arengut.</p> Kristiina Juhkami Madis Salus Kateriine Orav Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 10.15157/ea29817 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29818 <p>Tilkpsoriaas ehk -soomussammaspool on vähetuntud ägeda kuluga naastulise ehk hariliku psoriaasi alavorm, mis moodustab ligikaudu 2% kõigist psoriaasijuhtudest (1). Haigus esineb sagedamini lastel ja noortel täiskasvanutel. Kliiniliselt avaldub see arvukate väikeste (läbimõõduga ligikaudu 2–10 mm) tilgakujuliste punetavate paapulitena, mis on kaetud valge peenehelbelise ketuga. Lööve haarab enamasti kere ning jäsemete proksimaalseid osi. Haigestumine on sageli seotud eelnevate vallandavate teguritega, eeskätt hiljuti põetud ülemiste hingamisteede streptokokkinfektsiooniga (1, 2).<br>Artikli eesmärk on anda ülevaade tilkpsoriaasi tekkemehhanismidest, kliinilistest ilmingutest, eristusdiagnostikast ja ravivõimalustest. Tegemist on peamiselt lastel esineva ägeda psoriaasi vormiga, mis võib kliiniliselt sarnaneda mitmete teiste ägedate dermatoosidega ning selle korrektne äratundmine on oluline sobiva ravistrateegia valimiseks ja haiguse prognoosi hindamiseks.</p> Regina Luik Emma Maria Metsandi Liisi Raam Külli Kingo Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 10.15157/ea29818 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29819 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):454–456</p> Rimmas Šalkauskas Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 10.15157/ea29819 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29820 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):458–464</p> Liina Süvari Pille Andresson Kadi Ploom Tuuli Metsvaht Kadi Räim Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29821 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):465–469</p> David A. Savitz Neil Pearce Kenneth J. Rothman Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29822 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):465–469</p> Mati Rahu Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29823 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):470</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29824 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):471</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29825 <p>Eesti Arst 2026; 105(9):472</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-09-19 2026-09-19