https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24632 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):536–537</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24647 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):587–592</p> Mati Rahu Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24648 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):593</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24649 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):594</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24650 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):595</p> Pärnu Arstide Liit Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24651 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):596</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24646 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):586</p> Kadi Saluste Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24645 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):581–585</p> Piret Mitt Marina Ivanova Marje Oona Liisa Saare Eda Tamm Kaidi Telling Juuli-Ann Tähiste Paul Naaber Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24644 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):580</p> Olav Tammik Aavo Lang Heti Pisarev Katrin Lang Karin Tammik Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24641 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):578</p> Katrina Graumann Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24642 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):578</p> Taur Lillestik Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24643 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):579</p> Gustav Klimušev Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24640 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):576–577</p> Entoni-Timmo Käärt Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 10.15157/ea24640 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24638 <p>Rindkereseina osteoradionekroos on väga harva esinev kiiritusravi hilistüsistus, mis võib tekkida mitmeid aastaid pärast ravi lõpetamist ning mille tüüpiliseks kliiniliseks väljenduseks on varasema kiiritusravi välja piirkonda tekkivad progresseeruva kuluga haavandid. Enamasti on haavandite konservatiivne ravi ebaefektiivne ning haiguskolde saneerimiseks on vajalik kõigi patoloogiliselt muutunud kudede kirurgiline eemaldamine. Artiklis on esitatud haigusjuhu kirjeldus patsiendist, kellel tekkis rindkereseina osteoradionekroos ajal, mil kiiritusravi lõpetamisest oli möödunud 31 aastat, ning kellele tehti rindkereseina osaline resektsioon ja rekonstruktsioon.</p> Ingemar Almre Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 10.15157/ea24638 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24639 <p>Ajuabstsessi puhul on tegemist bakteriaalse, fungaalse või parasitaarse potentsiaalselt eluohtliku infektsiooniga ajukoes, mis võib tekkida igas vanuses, kuid kõige sagedamini kolmandas elukümnendis. Ligikaudseks avaldumuseks on hinnatud umbes 1 juht 125 000 inimese kohta aastas. Klassikaline sümptomite triaad, mis esineb vaid 20% juhtudel, on palavik, peavalu ning abstsessi asukohast sõltuv neuroloogiline leid. Väikeaju haarava abstsessi puhul esineb risk ajutüve kompressiooni ning hüdrotsefaalia tekkeks. Diagnoosihüpotees kinnitatakse kontrastainega kompuutertomograafia uuringul, mille täpsus on aga tagumises koljukoopas väiksem. Ravi eesmärkideks on intrakraniaalse rõhu alandamine, tekitajavastane ravi ning vajaduse korral kirurgiline abstsessi ekstsisioon või dreenimine.</p> Karl Gregori Kadatski Leho Kõiv Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 10.15157/ea24639 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24636 <p>Alates 2017. aastast on puukentsefaliidi (PE) juhtude arv Euroopas tõusuteel. 2023. aastal registreeriti Eestis rekordarv PE surmajuhtumeid (7 juhtu, 3,3%) ja viimase 12 aasta rekordarv juhte (15,6 / 100 000 kohta). Enamik nakatumistest kulgeb asümptomaatiliselt, sümptomaatilistel patsientidel võib areneda meningiit, harvem meningoentsefaliit ja meningoentsefalomüeliit. Ligi pooltel patsientidel jäävad tervenedes jääknähud. Haiguse rasket kulgu ennustavad tegurid on kõrge vanus, meessugu, kaasuvad haigused (hüpertensioon), immuunpuudulikkus, haiguse monofaasiline kulg ja madal seerumi IgG tase haiguse alguses. PE-spetsiifiline ravi puudub ja parimaks ennetavaks meetmeks on PE-vastane vaktsineerimine. 2023. aastal jõudis kliinikumi 50 PEga patsienti, kellest 42 vajas haiglaravi, sh esines mitmeid raske neuroloogilise leiuga patsiente. Viit sellist raske kuluga haiguslugu analüüsides leiti, et kõigil esines vähemalt üks haiguse rasket kulgu ennustav tegur.</p> Beatrice Marlene Metsaorg Pille Taba Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 10.15157/ea24636 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24637 <p>Südame äkksurmaks nimetatakse südamehaigusest põhjustatud ootamatut surma, mis on toimunud tunnistaja juuresolekul viimase tunni vältel alates sümptomite algusest või ilma tunnistajata pärast viimase 24 tunni jooksul elusana nähtult (1). Selle peamiseks põhjuseks on südame isheemiatõbi või kardiomüopaatia, mis mõjutavad nii vanemaealisi kui ka alla 50aastasi, noorukeid ja sportlasi. Isheemiline või mitteisheemiline südamehaigus põhjustab müokardi sidekoestumist ja elektrilise aktiivsuse muutusi, mis tekkinud arütmogeense substraadi kaudu soodustavad vatsakeste arütmiat ja nii võimalikku südameseiskust. Seega on esmases ennetuses eriti oluline eluohtlikku rütmihäiret põhjustava südamehaiguse võimalikult varajane avastamine ja parima ravi valimine. Näiteks on toodud korduvalt eluohtlikku rütmihäiret kogenud geneetilise dilatatiivse kardiomüopaatiaga 33aastase patsiendi haigusjuhu kirjeldus.</p> Johanna Juhkami Märt Elmet Teele Kasepalu Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 10.15157/ea24637 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24633 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):539–542</p> Madis Filippov Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24634 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):543–544</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24635 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):545–546</p> Reena Anette Maidla Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24631 <p>Eesti Arst 2024; 103(11):535</p> Urmas Siigur Copyright (c) 2024 2024-11-17 2024-11-17