Eesti Arst https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Miks pöörduvad mitteerakorralised patsiendid EMOsse? Kas perearstide tegemata töö? https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14617 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):587–588</p> Ruth Kalda ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 10.15157/ea.v0i0.14617 Riina Sikkut: erahaiglate rolli kohta oleks vaja kokkulepet https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14619 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):589–591</p> Madis Filippov ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Erakorraline meditsiin – ligipääsetav iga haigusseisundiga https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14620 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):592–597</p> Pille Kuusepalu Mart Vain ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Eesti Arstide Liidu üldkogu koosolek https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14621 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):598–599</p> Katrin Rehemaa ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Kollektiivleping aastateks 2019–2020 sai allkirjad https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14622 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):600</p> Katrin Rehemaa ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Eesti Arstide Liit ostab ligipääsu suurele täienduskoolituse veebikeskkonnale https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14623 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):601</p> Vallo Volke ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Noored arstid korraldasid Tartus rahvusvahelise konverentsi Eesti eriarstiõppe parandamiseks https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14624 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):602–605</p> Eva Antsov ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Nobeli füsioloogia ja meditsiini auhinna laureaadid 2018. aastal https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14625 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):607–608</p> Raivo Uibo ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Kasulikud valgud tõid Nobeli keemiapreemia https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14626 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):609–611</p> Toivo Maimets ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Pärilike haiguste sünnieelne diagnoosimine Eestis aastatel 1990–2016 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14627 <p>Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika on Eestis kasutusel 1990. aastast. Diagnostika põhineb otsesel lootematerjali uuringul, materjali kättesaamiseks kasutatakse invasiivseid protseduure: amniotsenteesi, koorionibiopsiat ja kordotsenteesi. Aastatel 1990–2016 on tehtud ühtekokku 22 342 invasiivset sünnieelse diagnostika protseduuri: 21 150 amniotsenteesi, 1139 koorionibiopsiat ja 53 kordotsenteesi. Kromosoomianomaalia on leitud 1026 (4,6%) juhul, neist 74% moodustasid arvuanomaaliad. Kõige sagedasem anomaalia (n = 435) oli trisoomia 21 (Downi sündroom, DS). Geenihaigusi on diagnoositud 35 juhul. Põhiline sünnieelse diagnostika näidustus on praegu positiivne sõeltest, järgmisena ultraheliuuringul leitud looteanomaalia. Loote kromosoomihaiguste (eelkõige DS) sõeluuring käivitus Eestis 1995. aastal vanuseriski tõttu (vanemad kui 35/37 a). Nooremas vanuserühmas (alla 35 a) alustati II trimestri vereseerumi sõeltesti tegemist 1998. aasta sügisel. 2013. aastal oli skriininguga Eestis hõlmatud 98% rasedatest. Kogu perioodil (1995–2016) diagnoositi sünnieelselt 64% kõikidest DSi&shy;juhtudest. Sünnieelse skriiningu tulemusel on Downi sündoomi sünnisagedus Eestis vähenenud.</p> Mari Sitska ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 10.15157/ea.v0i0.14627 Raskete vigastuste käsitlemine Eestis https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14628 <p>Vigastussurmade tõttu kaotatud eluaastate hulk on suurem kui südamehaiguste ja kasvajate tõttu kaotatud eluaastate hulk kokku. Traumast põhjustatud surmade osakaal Eestis on Euroopa Liidu üks suuremaid. Artiklis on antud ülevaade raskete vigastuste praegusest käsitlusest Eestis ja valdkonna arengusuundumustest.</p> Sten Saar Jaak Lepp Arkadi Popov Vassili Novak Kuido Nõmm Urmas Lepner Toomas Asser Indrek Rätsep Marika Väli Joel Starkopf Peep Talving ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Lokaalanesteetikumide süsteemne toksilisus https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14629 <p>Süsteemne toksilisus on lokaalanesteetikumide kasutamisega seotud raske, potentsiaalselt letaalne kõrvaltoime. Toksilisuse ärahoidmiseks tuleb kasutada vähem toksilisi ravimeid ja minimaalses efektiivses annuses, manustada neid pideva neuroloogilise ja kardiovaskulaarse jälgimise käigus. Süstimisel tuleb rakendada ultraheli kontrolli ja sagedasti süstla kolbi tagasi tõmmates peab veenduma, et nõel ei paikne veresoones. Kõrvaltoimete tekkimisel peab lokaalanesteetikumi manustamise kohe katkestama, nende ravi on sümptomaatiline. Potentsiaalselt eluohtlike sümptomite ja kliinilise surma tekkimisel tuleb vereringesse manustada rasvemulsiooni, et vähendada anesteetikumi kontsentratsiooni kudedes.</p> Dmitri Stepanov Juri Karjagin ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 10.15157/ea.v0i0.14629 PRNP geeni mutatsiooniga perekondliku Creutzfeldti-Jakobi tõve haigusjuht https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14630 <p>Creutzfeldti&shy;Jakobi tõvesse (CJT) haigestumus on keskmiselt üks juht miljoni inimese kohta aastas. Inimestel esineva CJT põhiliste vormidena eristatakse sporaadilist (85%), pärilikku (15%) ja variantset CJTd (&lt; 1%). Hiljuti avaldati ajakirjas Eesti Arst artikkel sporaadilise CJT juhu kohta, käesolevas artiklis on keskendutud päriliku CJT geneetikale TÜ Kliinikumis diagnoositud haigusjuhu näitel. Artiklis on käsitletud 28 aasta vanuse naise haigusjuhtu progresseeruva kognitiivse häire ja ekstrapüramidaalse sündroomiga. Patsiendile tehtud mitmed CJT&shy;le viitavad diagnostilised uuringud olid negatiivsed. Päriliku CJT korral võib haigus kesta aastaid, magnetresonantstomograafiline, elektroentsefalograafiline ega liikvori leid ei pruugi haigusele viidata. Geneetiliselt kinnitati haigusseoseline muutus prioonvalku kodeerivas PRNP geenis inserteerunud 6 oktapeptiidse järjestusega ja modifitseeriva tegurina 129. koodonis Met/Met homosügootsus, mis iseloomustab haiguse varast avaldumist.</p> Janek Vilisaar Sander Pajusalu Ülle Murumets Jüri Hirmo Ülla Linnamägi ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 10.15157/ea.v0i0.14630 Ühe kaksiku supraventrikulaarse tahhükardia üsasisene ravi https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14631 <p>Loote tahhüarütmia on harva esinev raseduse komplikatsioon, mis enamasti sekkumist ei vaja ja möödub spontaanselt. Juhtudel, kus rütmihäire on püsiv ja selle kestus pikem, võib see kaasa tuua loote südamepuudulikkuse ja hüdropsi tekke, mis suurendavad loote perinataalse haigestumuse ja surma riski. Loote tahhüarütmia ravi esmavalik on emale manustatavad antiarütmikud monoteraapiana või kombinatsioonravi, mis on enamikul juhtudel efektiivne. Ravi alustamisel tuleb arvesse võtta loote gestatsioonivanust ning loote ja ema tervislikku seisundit. Mõlemat patsienti tuleb ravi ajal jälgida. Artiklis on kirjeldatud kaksikrasedusega patsiendi ühe loote supraventrikulaarse tahhükardia üsasisest jälgimist ja ravi.</p> Mariann Rugo Ferenc Szirko ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 10.15157/ea.v0i0.14631 Maksa alveolaarne ehhinokokoos https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14632 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):648–649</p> Jevgeni Kulikov ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 10.15157/ea.v0i0.14632 Kardioloogia. Kas aspiriini peaks ordineerima kardiovaskulaarsete tüsistuste primaarseks preventsiooniks? https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14633 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):650</p> Väino Sinisalu ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 10.15157/ea.v0i0.14633 Uus teadusdoktor Janne Tiigimäe-Saar https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14634 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):651</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Uus teadusdoktor Veiko Vengerfeldt https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14635 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):652</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Uus teadusdoktor Rudolf Bichele https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14636 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):653</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Uus teadusdoktor Olga Tšuiko https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14637 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):654</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 In memoriam emeriitprofessor Arne Lepp https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14638 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):655</p> Liina Pärnsalu ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27 Kroonika. November 2018 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14639 <p>Eesti Arst 2018; 97(11):656</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-12-27 2018-12-27