Eesti Arst https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Eesti oma ravijuhendid? https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17165 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):131</p> <p>&nbsp;</p> Kaja-Triin Laisaar Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 Eero Vasar: koroonaviirus tõi esile meie ühiskonna nõrkused https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17166 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):133–135</p> <p>&nbsp;</p> Madis Filippov Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 Eesti Haigekassa kliinilise auditi „Hulgimüeloomi diagnoosiga patsientide käsitlus Eesti haiglates“ kokkuvõte https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17167 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):137–145</p> <p>&nbsp;</p> Ain Kaare Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17167 Riiklike autasude saajad 2021. aastal https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17168 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):146</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 Kanepi tarvitamine ja vaimse tervise probleemid Eesti noorte ja täisealiste hulgas https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17169 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Kanepi tarvitamine meelelahutuslikul ja mittemeditsiinilisel eesmärgil on maailmas laialt levinud. Artikli eesmärk on hinnata kanepi tarvitamist Eestis elavate noorte ja täisealiste hulgas ning analüüsida, kas kanepitarvitajate ja mittetarvitajate psühhopatoloogiliste sümptomite skooris on erinevusi.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Esitatud andmed pärinevad teadusuuringust „Ained ja arenevad ajud” (AAAuuring). Tegemist oli eeskätt (üli-)õpilaste hulgas korraldatud veebipõhise küsitlusega, mis hõlmas 4922 isikut, kelle keskmine vanus oli 21,4 aastat.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Uuringus osalejatest oli elu jooksul kanepit kasutanud 43,0% ning esimest korda oli see toimunud keskmiselt 17–18 aasta vanuses. Uuritavate rühmitamisel sünniaasta järgi ilmnes, et kanepi esmatarvitamine toimub üha nooremas eas, juba enne 16. eluaastat. Kanepitarvitajatel oli psühhoosiriski hindamise sõelküsimustiku põhjal statistiliselt oluliselt enam psühhopatoloogilisi ilminguid.</p> <p><strong>Järeldused</strong>. Tulemused näitavad, et kanepi esmakordne mõnuainena tarvitamine leiab Eestis aset üha nooremates vanuserühmades ning kanepitarvitajatel on suurema tõenäosusega vaimse tervise probleeme võrreldes mittetarvitajatega.</p> Liina Haring Eero Vasar Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17169 Laiendatud endokannabinoidsüsteem ning kannabinoidide mõju noore inimese ajutegevusele https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17170 <p align="LEFT">Endokannabinoidsüsteem (eKBS) on laiaulatuslik neuromodulatoorne süsteem, millel on ülioluline roll organismi sisekeskkonna stabiilsuse tagamises. Tegemist on kompleksse võrgustikuga, kuhu kuuluvad endokannabinoidid (eKB), kannabinoidretseptorid ja ensüümid, mis vastutavad kannabinoidide (KB) sünteesi ja lagundamise eest. Aju dünaamiline küpsemisprotsess nooruki- ja varajases täiskasvanueas tagab vajalike sünaptiliste ühenduste loomise ja nende ühenduste stabiliseerumise. Uuringute tulemused kinnitavad, et nende protsesside edukasse kulgemisse panustab olulisel määral eKBS. Eksogeensed KBd, sh tetrahüdrokannabinool (THC), avaldavad oma toimeid KB-retseptorite vahendusel ning arengu iseärasustest tulenevalt on noored vastuvõtlikumad THC ebasoovitud mõjude avaldumisele. Artiklis on antud ülevaade eKBS-i toimimisest ja rollist sünaptilise plastilisuse ja tõhusa neurotransmissiooni tagamises ning kirjeldatud THC tarvitamisega kaasnevaid häireid eKBS-i toimimises, eeskätt noorukieas.</p> <p>&nbsp;</p> Liina Haring Eero Vasar Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17170 Perekondliku hüperkolesteroleemia diagnostika ja selle kitsaskohad https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17171 <p align="LEFT">Perekondlik hüperkolesteroleemia (PH) on geneetiline häire, mida iseloomustab <span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">ennekõike väikse tihedusega lipoproteiinide (ingl </span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">low density lipoproteins</span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">, LDL) eriti </span>suur sisaldus veres. Väljendunud hüperkolesteroleemia soodustab ateroskleroosi teket ja arengut, mistõttu on PHga seotud geenimutatsiooni kandjate südame- ja veresoonkonnahaigustesse haigestumus ja suremus võrreldes üldrahvastikuga oluliselt suuremad. Paraku on PH üleilmselt, sealhulgas ka Eestis, jätkuvalt aladiagnoositud. Aladiagnoosimise võimalikeks põhjusteks peetakse ebapiisavat teadlikkust haigusest ja selle diagnostikast, kaasuvaid sekundaarse hüperkolesteroleemia põhjuseid, diagnoosikriteeriumite ebatäpsust ning geneetiliste testide kallidust. Enamasti piisab PH diagnoosimisel anamneesist, füüsikalisest läbivaatusest ja vere LDL-kolesterooli sisalduse määramisest. Mõnedel juhtudel on otstarbekas kasutada lisaks ka geneetilisi teste. Uue diagnoositud juhu korral soovitatakse perekonna kaskaadskriiningut peamiselt kliiniliste, kuid võimaluse korral ka geneetiliste uuringute abil. PH ravi seisneb veres LDL-kolesterooli sisalduse vähendamises, milleks tänapäeval kasutatakse enamasti statiine, esetimiibi ning subtilisiini ja keksiini sarnase proproteiini konvertaas 9 (PCSK9) inhibiitoreid, harvemal juhul ka LDL-afereesi.</p> <p>&nbsp;</p> Svenno Saan Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17171 Nahaalune õhkemfüseem, pneumomediastiinum ja pneumotooraks laparoskoopilise kubemesonga operatsiooni tüsistusena https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17172 <p align="LEFT">Laparoskoopiline kubemesonga operatsioon (täielik ekstraperitoneaalne plastika, TEP) on viimasel ajal järjest enam juurdunud ning aktsepteeritud operatsioonimeetod kubemesonga ravis. Retsidiivide esinemissagedus pärast laparoskoopilist operatsiooni <span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">on </span><em><span style="font-family: AndulkaBookPro-BoldItalic; font-size: small;">ca </span></em><span style="font-family: AndulkaBookPro-Bold; font-size: small;">1%, avatud operatsiooni korral 0,6–1,4% (1, 2). Teatud tüsistused on võimalikud </span>mõlema meetodi korral, kuid tüsistuste üldine määr on mõlema operatsioonimeetodi korral sarnane. Pneumomediastiinum, pneumotooraks ja nahaalune õhkemfüseem on laparoskoopilise operatsiooni järel üliharvad tüsistused (6).</p> <p>&nbsp;</p> Andrei Uksov Andres Tein Ants-Hendrik Parik Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17172 Preeklampsia riski ennustustesti ja -mudeli väljatöötamine https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17173 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):173</p> <p>&nbsp;</p> Kaspar Ratnik Kristiina Rull Ele Hanson Kalle Kisand Maris Laan Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17173 RAAMATU TUTVUSTUS. Arstide liidu sajand https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17174 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):174</p> <p>&nbsp;</p> Väino Sinisalu Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni tegevus 2020. aastal https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17175 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):176–184</p> <p>&nbsp;</p> Marika Väli Ruth Kalda Anne Poll Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17175 Meditsiiniõiguslik tagasivaade aastale 2020 ehk keda eelistada, kui peab eelistama https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17176 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):185–187</p> <p>&nbsp;</p> Ants Nõmper Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17176 Arstiabi kättesaadavuse peamiseks takistuseks on ravijärjekorrad https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17177 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):188–192</p> <p>&nbsp;</p> Kaija Kasekamp Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17177 Kliiniliste ravimiuuringute tulevik Eestis – nooremarstide järelkasv https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17178 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):192–195</p> <p>&nbsp;</p> Kristiina Roots Kätlin Luik Kertu Margus Debora Vseviov Riho Tapfer Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 10.15157/ea.vi.17178 Uus teadusdoktor Liina Süvari https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17179 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):196</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 Uus teadusdoktor Teele Kasepalu https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17180 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):197</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 Uus teadusdoktor Prakash Lingasamy https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17181 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):198</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 In memoriam Tiina Talvik https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17182 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):199</p> <p>&nbsp;</p> Professor Tiina Talviku õpilased Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26 Kroonika. Veebruar 2021 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17183 <p>Eesti Arst 2021; 100(3):200</p> <p>&nbsp;</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-03-26 2021-03-26