https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24467 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):408–410</p> Külli Kingo Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24468 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):411</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24469 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):413–417</p> Madis Filippov Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24478 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):459–460</p> Väino Sinisalu Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24479 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):461–462</p> Mikk Toim Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24480 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):463</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24481 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):464</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24482 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):465</p> TÜ hambaarstiteaduse instituut Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24483 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):466–467</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24486 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):468</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24477 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):458</p> Arvo Reinsoo Ülle Kirsimägi Liis Kibuspuu Karita Košeleva Urmas Lepner Peep Talving Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24476 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):455–457</p> Lona-Liisa Pruks Anneli Rätsep Katrin Martinson Kadi Kallavus Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24475 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):453</p> Vallo Volke Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24474 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):449–451</p> Steve Astok Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 10.15157/ea24474 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24471 <p>Spinaalne lihasatroofia on geneetiline haigus, mida iseloomustab <em>α</em>-motoneuronite degeneratsioon ja düsfunktsioon seljaajus ja ajutüve tuumades. Haigus on põhjustatud SMN1 (survival of motor neuron 1) geeni muutustest, mille tõttu ei ekspresseerita<br>motoneuronites närvirakkude tööks vajalikku SMN-valku. Kliiniliselt väljendub see progresseeruva lihasnõrkuse ja -atroofiana, millega võib kaasneda ka hingamispuudulikkus ning neelamis- ja kõnehäired.<br>Sclerosis multiplex (SM) on noorte täiskasvanute eas avalduv autoimmuunne kesknärvisüsteemi põletikuline haigus, mille tunnuseks on mitmed demüeliniseerivad kolded peaajus ja seljaajus. Kliiniliselt avalduvad ägenemistena tekkivad SMi sümptomid lihasnõrkusena ning häiritud tundlikkuse, tasakaalu- ja nägemishäiretena.</p> Kirke Laura Saaremäe Katrin Gross-Paju Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 10.15157/ea24471 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24472 <p>Nekrotiseeriv pehmekoe infektsioon, mida rahvakeeles sageli ka lihasööjabakteri haiguseks nimetatakse, pakub ravimisel arstidele väljakutseid. Selle tekitajateks olevad toksiine produtseerivad bakterid, sagedamini <em>Streptococcus pyogenes</em> ja <em>Staphylococcus aureus</em>, põhjustavad nahaaluskoe põletikku, isheemiat ja nekroosi. Haigust iseloomustab väga kiire kulg ja raskematel juhtudel lõpeb see sepsise, elundipuudulikkuse või isegi surmaga. Periorbitaalses piirkonnas esineva haiguse puhune suremus varieerub 8,5–14,4% ning see suureneb kuni 30%-ni kaela ja näo alumise piirkonna haaratuse korral (1) ning ligikaudu 76%-ni süsteemsete tüsistuste esinemise korral (2, 3). Periorbitaalse nekrotiseeriva fastsiidi esinemissagedus Ühendkuningriigis on 0,24 juhtu 1 000 000 inimese kohta aastas (4). Kuna haiguse ravi tulemuslikkus sõltub otseselt sümptomite varajasest äratundmisest ja ravi kiirest alustamisest, on oluline jagada selle kohta kogemusi.</p> Elina Parkassevitš Reili Rebane Artur Klett Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 10.15157/ea24472 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24473 <p><em>HNF1B (hepatocyte nuclear factor 1 beta)</em> defitsiidi sündroom on harva esinev geneetiline haigus, mida põhjustab <em>HNF1B</em> geeni haigusseoseline muutus või kogu geeni deletsioon.<em> HNF1B</em> kodeerib valku, mis osaleb maksa, neerude, kõhunäärme, peaaju ning urogenitaalsüsteemi normaalses funktsioneerimises. Haiguse täpne levimus ning loomulik kulg on praegu veel jäänud ebaselgeks. Sündroomi väljenduseks on noorte küpsuseas algav diabeet (<em>maturity-onset diabetes of the young, MODY</em>), kõhunäärme dorsaalne agenees (kõhunäärme keha ja sabaosa kaasasündinud puudumine), kolangiotsüüdide tsiliopaatia, urogenitaalsüsteemi ning neuropsühhiaatrilised häired. Elundite haaratuse raskusaste varieerub. Artiklis on esitatud 33aastase patsiendi haigusjuhu<br>kirjeldus ning kirjanduse ülevaade.</p> Ana Botchorishvili Karin Kull Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 10.15157/ea24473 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24470 <p>Meditsiin, tervishoid ja neid valdkondi reguleerivad poliitikad lähtuvad tõenduspõhisusest. Tõenduse loomiseks kasutatakse prospektiivsete juhuslikustatud kliiniliste uuringute kõrval järjest enam kliinilise ravitegevuse käigus tekkivaid päriselu terviseandmeid. See eeldab standardseid sõnastikke ja hästi struktureeritud andmeid. Üheks niisuguseks standardiks on tõusmas OMOP (Observational Medical Outcomes Partnership) andmemudel. OMOP-andmebaaside struktuurne ja semantiline ühetaolisus lihtsustab standardsete analüüside tegemist, mille abil saab uurimisküsimuste vastused kiiresti ja odavamalt. Rahvusvahelises koostöös OMOP-andmebaaside kasutamine tagab andmete kaitse, kuna teisele osapoolele väljastatakse üksnes isikustamata agregeeritud analüüsi tulemusi. Nüüdseks on 12% maailma rahvastiku terviseandmed viidud OMOP-kujule. Ka Eestil on võimalus seda kasutades olla päriselu andmete kasutamise arengu esirinnas ning suurendada riigisisese ja rahvusvahelise teaduskoostöö võimalusi.</p> Sulev Reisberg Kerli Mooses Raivo Kolde Lenne-Triin Kõrgvee Jaak Vilo Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19 10.15157/ea24470 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24466 <p>Eesti Arst 2024; 103(9):406–407</p> Joel Starkopf Copyright (c) 2024 2024-09-19 2024-09-19