Eesti Arst

Nobeli preemiat taotledes

Ülla Linnamägi — 2019-10-28

Eesti Arst 2019; 98(9):483

Vahur Valvere: kaks Tallinna vähikeskust võiksid tulevikus ühineda

Madis Filippov — 2019-10-28

Eesti Arst 2019; 98(9):485–486

Eetika ja seaduse konfliktist

Indrek Oro — 2019-10-28

Eesti Arst 2019; 98(9):487

Euroopa kardioloogide seltsi „Digital Summit“ 2019

Oliver Rosenbaum — 2019-10-28

Eesti Arst 2019; 98(9):488–491

Arstiteaduskonna 387. aastapäev

Ülla Linnamägi — 2019-10-28

Eesti Arst 2019; 98(9):492–494

Perearstiabi kasutamise peamised põhjused ning perearsti ja pereõe tööjaotus 2017. aastal

Eva Anderson — 2019-10-28

Taust. Enamiku terviseprobleemidega peab inimene saama abi oma perearstilt või pereõelt. Tegelikkuses ei suudeta üldarstiabi tasandil suure töökoormuse tõttu täita kõiki ettenähtud ülesandeid. Patsiendid pöörduvad soovitust rohkem eriarstiabi osutajate poole, sealhulgas perearsti poolt põhjendamatult suunatuna. Üldarstiabi sünonüümina on laialdaselt kasutusel termin „perearstiabi“, mis peegeldab paremini ajas muutunud teenuse sisu. Seetõttu on artiklis kasutatud edaspidi terminit „perearstiabi“. Eesmärk. Selgitada välja perearstiabi kasutamise peamised põhjused põhidiagnoosi järgi ning kirjeldada perearsti ja pereõe tööjaotust. Uuringu idee algataja oli Eesti Perearstide Selts.

Metoodika. Läbilõikelise uuringu aluseks olid 2017. aasta Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu perearstiabi raviarved, mille põhjal uuriti visiitide sagedusjaotust pöördumise peamise põhjuse järgi. Erinevate rühmade keskmiste võrdlemisel kasutati kirjeldava statistika meetodeid.

Tulemused. 2017. aastal kasutas perearstiabi üle miljoni inimese, 82% Eestis elavatest naistest ja 72% meestest. Pöördumise sagedus oli suurim väikelaste seas (kuni 4aastased), keskmiselt üheksa korda aastas. Eakad (65 ja vanemad) järgnesid kaheksa visiidiga. Kõige harvem, neli korda aastas, pöördusid perearstiabi poole noored vanuses 15–24 aastat. 6,5 miljonist visiidist 60% tegid 45aastased ja vanemad patsiendid. Suurima osatähtsuse (21%) moodustasid 65aastaste ja vanemate naiste pöördumised. Sagedamini pöörduti hingamis- (17%) või vereringeelundite haiguste (17%), muude tervishoiukontaktide (17%) ning lihasluukonna ja sidekoe haiguste (12%) tõttu. Perearstiabi visiitidest 70% moodustasid ambulatoorsed vastuvõtud, 29% telefoninõustamised ja 1% e-posti teel nõustamised. Perearstiabi visiitidest tehti kolmveerand perearsti ja veerand pereõe juurde. Perearst tegeles kõige rohkem hingamis- ja vereringeelundite haigustega ning pereõde muude tervishoiukontaktide ja vereringeelundite haigustega.

Järeldused. Perearstiabi pöördumise sagedasemad põhjused jaotusid võrdselt kolme haigusrühma vahel, sisaldades nii ägedate ja krooniliste haiguste puhust nõustamist või ravi kui ka mitmekesist profülaktilist tegevust. Krooniliste haigustega (nt vereringeelundite haigused) pöördunute visiitide arv moodustab perearstiabi osutaja tööst suure osa, visiitide kvaliteet vajab edasist analüüsi. Esineb ebaühtlus pöördumise põhjuste, eriti muude tervishoiukontaktide kodeerimises, seetõttu on vaja selgemaid kokkuleppeid kodeerimise kohta.

Hüperkaleemia

Nikita Umov — 2019-10-28

Hüperkaleemia on üks sagedasemaid elektrolüütide tasakaalu häireid, mis võib põhjustada eluohtlikke arütmiaid ning nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Hüperkaleemia esinemissagedus hospitaliseerimisel varieerub eri uuringutes 1–10%, sõltudes patsientide kohordist ja kaasuvatest haigustest. Hüperkaleemia esineb peamiselt patsientidel, kelle võime kaaliumit väljutada on vähenenud või kes manustavad ravimeid, mis mõjutavad vere kaaliumisisaldust, ning ka neil, kellel koekahjustuse või metaboolse atsidoosi tõttu on kaalium liikunud rakkudest ekstratsellulaarsesse ruumi. Uute suukaudsete ioonivahetajate (naatriumtsirkooniumtsüklosilikaat (ZS-9), patiromeer) kättesaadavaks muutumine Eestis võimaldab nii ägeda kui ka kroonilise hüperkaleemia ravi muuta tõhusamaks ja ohutumaks. Artikli eesmärk on anda ülevaade hüperkaleemia esinemisest, etiopatogeneesist, diagnoosimisest ja ravist.

Kristalloidlahused infusioonravis

Minna Mari Lett — 2019-10-28

Raske dehüdratsiooniga kulgev koolera viis juba rohkem kui 180 aastat tagasi William Brooke O’Shaughnessy ja Thomas Latta juhtimisel infusioon- ehk vedelikravi arenguni. Kuigi infusioonravi on tänapäeval üks enam kasutatud ravivõtteid, on teadusuuringud eri lahuste eeliste ja puuduste kohta üsna tagasihoidlikud. Kliinilises praktikas kasutatakse kõige rohkem kristalloidlahuseid. Neist enim kasutatud on naatriumkloriidi (NaCl) 0,9% lahus ja Ringeri laktaadilahus. Naatriumkloriidi 0,9% lahuse puhul on probleemiks hüperkloreemilise atsidoosi ja kaaliumi ainevahetuse häirete tekke risk. Hüperkloreemia omakorda on seotud halvemate ravitulemuste, ennekõike neerupuudulikkuse tekkega. Tasakaalustatud lahuste, näiteks Ringeri laktaadilahuse kasutamisel on hüperkloreemiat ja neerupuudulikkust vähem võrreldes NaCl 0,9% lahuse kasutamisega. Koertel tehtud eksperimendid on näidanud stabiilsemat vere pH-d Ringeri laktaadilahuse kasutamisel. NaCl 0,9% lahus on esmavalik neurokirurgias, kuna tasakaalustatud lahuste suhteline hüpotoonilisus võib neil patsientidel põhjustada koljusisese rõhu suurenemist. Lisaks on NaCl 0,9% lahus hea alkaloosi ja hüpokloreemia korrigeerimiseks. NaCl 0,9% lahuse kasutamisel on probleemiks ka lahjenduskoagulopaatia. Ringeri laktaadilahus on pigem seotud hüperkoagulatsiooniga, kuid selle kliiniline tähendus ei ole selge.

Nüüdisaegne kvaliteediprogramm ja selle rakendatavus õendusabis

Aleksei Gaidajenko — 2019-10-28

Õed moodustavad tervishoiusüsteemi eesliini ning on tervishoiuteenuse osutamisel kõige vahetumas kontaktis patsiendiga. Kuna õdede tegevusest ja tööga rahulolust sõltub õendusabi kvaliteet, on tervishoiuasutused huvitatud tõhusast strateegiast õendusabi kvaliteedi arendamisel ja tunnustamisel. Kvaliteedijuhtimise teooriate paljususest hoolimata on nüüdisaegses kirjanduses ja praktikas tõestanud oma rakendatavust magnethaigla tunnustuse programm (Magnet® Recognition Program). Magnethaigla tunnustamise programm on õendusabi kvaliteedi hindamise viis, mille alusel toimub haiglate akrediteerimine ja magnethaigla nimetuse ehk tunnustuse andmine. Ülevaateartiklis on läbivalt kasutatud mõistet „magnethaigla“, mis osutab õendusabi kvaliteedi näitajatele ja kvaliteeditaseme tõstmisele, lähtudes uusimast teadusteabest. Magnethaiglas luuakse töökeskkond, mis toetab ja võimestab õdesid ühise meeskonnana edenema, lähtutakse uusimast teadusteabest ning tervishoiusüsteemi tulevikuväljakutsetest. Tulemuseks on piisav hulk õenduspersonali ning õdede suurem tööga rahulolu, mis omakorda toob kaasa parema tulemuse personali, patsientide ja organisatsiooni jaoks.

Endovaskulaarne ravi ägeda mesenteriaalisheemia korral. Haigusjuhtude kirjeldus

Liis Jaanimäe — 2019-10-28

Äge mesenteriaalisheemia on ajakriitiline raskesti diagnoositav erakorralist käsitlust vajav haigus. Ravimata jätmise korral põhjustab see eluohtliku sooleinfarkti ja -nekroosi, millest tulenevalt tekib sepsis, mis viib patsiendi surmani (1). Varajane diagnoosimine ja kirurgiline sekkumine on ravi alustalad, kuna taaspöördumatu soolekahjustus kujuneb juba 6 tunniga. Haiguse lühikese anamneesi korral võib osal patsientidel (puudub peritoniidi kliiniline pilt ning vereanalüüsis on põletikunäitajate sisaldus väike) kaaluda endovaskulaarset ravitaktikat. Peritoniidi esinemise korral on siiski näidustatud kohene laparotoomia. Vaatamata uutele ravimeetoditele on ägeda mesenteriaalisheemia korral suremus suur. Oluline on haigus varakult ära tunda ning teha kiiret ja tõhusat koostööd esmatasandi arstide, radioloogide, veresoontekirurgide, üldkirurgide ning intensiivraviarstide vahel.

Äge türeoidiit kilpnäärme abstsessi formeerumisega

Madli-Kärt Uprus — 2019-10-28

Eesti Arst 2019; 98(9):530–531

Vee homeostaas organismis ja tervis

Väino Sinisalu — 2019-10-28

Eesti Arst 2019; 98(9):532–533

Erratum