https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16268 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):619</p> Jaan Sütt ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16268 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16269 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):620–622</p> Madis Filippov ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16269 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16270 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):623–624</p> Katrin Rehemaa ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16270 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16271 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):625</p> Eesti Arstide Liit ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16271 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16272 <p><strong>Taust, eesmärk.</strong> Artiklis kajastatud mugavusvalimiga internetipõhine küsitlus hõlmas Eestis seni suurimat hulka narkootikumide tarvitajaid (n = 2719). Selline ulatuslik valim annab väärtuslikku teavet narkootikumide tarvitajate tarbimiskäitumise kohta ning samuti selle kohta, mis viisil, koguses ja hinnas narkootikume hangitakse. Artikli eesmärk on tutvustada veebiuuringu metoodikat ja esitada esmane ülevaade tarvitatavatest narkootikumidest. Artiklis on keskendutud kanepi tarvitamisele ja sellega seotud hoiakutele.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Andmed pärinevad EMCDDA (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus) Euroopa narkootikumide tarvitamise veebiküsitlusest, milles 2018. aastal osales kaheksa Euroopa riiki. Eestis korraldati veebiküsitlus ajavahemikul 08.12.2017−19.01.2018.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> 75% veebiuuringus osalenud inimestest oli viimase 12 kuu jooksul narkootikume tarvitanud. Osalenutest 70% olid tarvitanud rohkem kui ühte narkootikumi. Kõige enam oli vastajate hulgas kanepitarvitajaid (98%), rohkem kui pooled olid tarvitanud amfetamiini ja pooled ecstasy’t. Kanepimoodulile vastanutest oli 17% igapäevaseid või peaaegu igapäevaseid kanepitarvitajaid. Kokku 12% vastanutest ei näinud kanepi tarvitamises mingisugust ohtu inimesele, 64% hindas kanepi tarvitamist kas vähe või keskmiselt ohtlikuks, 23% väga ohtlikuks ja 1% ei osanud hinnata.</p> <p><strong> Järeldused.</strong> Mugavusvalimiga veebiuuring on meetod, millega on võimalik lühikese aja jooksul koguda infot uuringusse raskesti haaratava narkootikumide tarvitajate sihtrühma kohta. Veebiuuringu valimisse sattus enamik narkootikumide aktiivseid tarvitajaid, levinum narkootikum oli kanep, millele järgnesid erinevad stimulandid. Veebiuuringut võib ka edaspidi kasutada, et saada parem ülevaade erinevate narkootikumide tarvitajatest ja narkoturust.</p> Katri Abel-Ollo Liilia Lõhmus ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16272 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16273 <p>Seljaajusong ja hüdrotsefaalia on kesknärvisüsteemi arenguhäired, mis tekivad lootel varajase embrüonaalse arengu käigus. Haiguste summaarne esinemissagedus on üle maailma keskmiselt 1–2 juhtu 1000 elussünni kohta. Teadaolevalt on neuraaltorudefektidel valdavalt mitmeteguriline etioloogia, hõlmates nii geneetilisi variante kui ka keskkonnategureid. 1985. aastal Tallinna Lastehaigla lastekirurgia osakonna baasil loodud Eesti Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsi register on võimaldanud saada ülevaate Eesti neuraaltorudefektidega patsientidest. 2017. aasta alguse seisuga oli Eestis elus 127 seljaajusonga ja 234 hüdrotsefaaliaga haiget ning viimase 30 aasta registriandmete põhjal on leitud vastavad sünniprevalentsid. Siiani kogutud andmete analüüsimise ja eelkõige geneetiliste uuringutega sidumise põhjal tuleb rõhutada foolhappe profülaktilise tarvitamise vajadust. Registriandmed on aidanud laiendada ka teadmisi haigustega kaasnevatest probleemidest ning suunata tähelepanu lapseeast täiskasvanuteks sirgunud haigete ravivõimaluste parendamise vajadusele. Lisaks uutele teadmistele neuraaltorudefektide olukorrast Eestis on oluline laiendada teadmisi nende harvikhaiguste suhtes ka rahvusvahelistes uuringutes.</p> Liina Pappa Andres Asser Cristina Lõokene Kirsti Pedak Merle Poola Tiit Nikopensius Andres Metspalu Ann Paal ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16273 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16274 <p>Vananemisega seonduvalt väheneb neerude filtratsioonivõime ja võimekus säilitada vee homeostaasi, halveneb janutunde regulatsioon, häirub vee ja elektrolüütide hormonaalne regulatsioon ning väheneb vee hulk kudedes. Nende füsioloogiliste muutuste tulemusena kujunevad eakatel sagedasti vee ja elektrolüütide tasakaalu häired, sagedamini dehüdratsioon ja hüponatreemia. Organismi hüdratsiooni normaalne tase on oluline selle normaalse funktsioneerimise tagamiseks. Tänapäeval puudub rahvusvaheline konsensus organismi hüdratsioonitaseme hindamiseks. Eakate käsitlemisel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata organismi vee ja elektrolüütide tasakaalule.</p> Väino Sinisalu ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16274 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16275 <p>Traumast tingitud vigastustel on raseduse kulule ning loote seisundile mõju, mis võib põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust ning loote üsasisest hukkumist. Vigastuste ulatust ning trauma käsitlust mõjutavad oluliselt raseduse ajal toimuvad füsioloogilised muutused naises kehas. Kuigi trauma käsitluse põhimõtted on kõikidel haigetel samad, suurendavad rasedusaegsed füsioloogilised muutused mitmesuguste tüsistuste tekkimise tõenäosust, millega tuleb tervishoiutöötajatel abi osutamisel arvestada. Artikli eesmärk on anda ülevaade trauma käsitluse iseärasustest rasedatel ning seda mõjutavatest teguritest.</p> Kaisa Jõgi ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16275 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16276 <p>Nüüdisaja psühhiaatrilise käsitluse alusel on autismispektri häire (ASH, autism spectrum disorder) aju arenguline häire, mis on päriliku eelsoodumusega. Tõenduspõhiste teadmiste kogumisele on 21. sajandil edukalt kaasa aidanud geneetika kiire areng ning piltdiagnostika täiustumine. Neuroloogilise piltdiagnostika meetodite levik ning laialdasem kättesaadavus suuremale teadlaste hulgale üle maailma võimaldab üldistada neurobioloogilisi tulemusi üha laiemale ASH populatsioonile. Uurimistööde laiem eesmärk on ASH edukas varajane diagnoosimine ja sellele järgnevate sekkumiste rakendamine, et parandada autimispektrisse kuuluvate inimeste igapäevast elukvaliteeti.</p> Epp Niinepuu ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16276 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16277 <p>Posterioorne kortikaalne atroofia on kliinilis-radioloogiline sündroom, mille puhul esineb süvenev nägemis-ruumilise taju ning ruumisuhete häirumine koos radioloogiliselt avalduva parietooktspitaalse atroofiaga. Sündroomi peamiseks põhjustajaks peetakse tänapäeval Alzheimeri tõbe, kuid võrreldes klassikalise Alzheimeri tõvega on patsiendid haigestudes nooremad ning haiguse algstaadiumis ei esine neil mäluhäireid. Artiklis on kirjeldatud posterioorse kortikaalse atroofiaga haigusjuhu interdistsiplinaarset käsitlust 54aastasel naispatsiendil. Kirjeldatud haigusjuht näitab, et teadmata etioloogiaga nägemishäirega patsiendil tuleks diferentsiaaldiagnostiliselt kahtlustada ka neurodegeneratiivset haigust.</p> Juhan Reimand Mairi Zopp Heivi Varus Silja Kullamaa Mari-Liis Laanetu Margus Lõokene Katrin Gross-Paju Eduard Maron Äli Roose Malle Paris Sergei Nazarenko ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16277 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16278 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):669–671</p> Annika Volke ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16278 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16279 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):672–674</p> Väino Sinisalu ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 10.15157/ea.v0i0.16279 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16280 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):675–676</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16281 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):677</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16282 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):679</p> Jaan Eha ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16283 <p>Eesti Arst 2019; 98(11):680</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-12-20 2019-12-20