https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21349 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):593</p> Jana Jaal Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21350 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):595–598</p> Made Maria Laas Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21351 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):599–601</p> Kaisa Roots Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21352 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):602–603</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21353 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):603</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21354 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Vaimse tervise probleemid põhjustavad olulist rahvastiku tervisekadu nii Eestis kui ka mujal maailmas. Seoses COVID-19-pandeemiaga on depressiooni ja teiste vaimsete häirete esinemine sagenenud. Töö eesmärk on kirjeldada depressiooni sümptomite levimust täiskasvanud Eesti elanike hulgas ning analüüsida selle seoseid tervise ja koroonaviirushaigusega seotud teguritega.<br><strong>Metoodika.</strong> Töö põhineb Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2021. aasta kevadel (13.04.–05.05.2021) korraldatud uuringu andmetel. Küsitlusele vastas 3604 inimest, uuringu vastamismäär oli 35%. Analüüsi kaasati 3557 vastaja andmed. Depressiooni sümptomite esinemist hinnati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) abil. Arvutati levimus ja logistilise regressioonanalüüsi abil leiti kohandatud šansisuhted (adjusted odds ratio, AOR) koos 95% usaldusvahemikega.<br><strong>Tulemused.</strong> Viimase kuu jooksul oli depressiooni sümptomeid esinenud 18,6%-l vastajatest (95% uv 17,3–20,0). Depressiooni sümptomeid oli COVID-19-pandeemia ajal naistel oluliselt rohkem kui meestel (21,6% vs. 15,2%, AOR = 1,8). Kohandatud analüüsi kohaselt oli depressiooni sümptomite esinemise šanss oluliselt suurem noorematel täiskasvanutel võrreldes 70–81aastastega (nt 20–29aastastel AOR = 12,0; 30–39aastastel AOR = 6,0 ja 30–39aastastel AOR = 3,8). Depressiooni sümptomite kogemise šanss oli oluliselt suurem kehvema elujärjega, töötutel ja mittetöötavatel ning üksi elavatel vastajatel, samuti neil, kellel oli kehvem tervise enesehinnang, vähem lähedasi, kellele mure korral toetuda, ning neil, kes tarvitasid alkoholi tervist ohustavas koguses ja suitsetasid aeg-ajalt tava- või e-sigarette.<br><strong>Järeldused.</strong> Ligikaudu iga viies inimene oli viimase kuu jooksul kogenud depressiooni sümptomeid. Ennetustegevustes tuleks suuremat tähelepanu suunata eelkõige naistele, noorematele vanuserühmadele, väiksema sotsiaalse tugivõrgustiku ning kehvema elujärjega isikutele.</p> Elisa Kender Sigrid Vorobjov Rainer Reile Kaire Innos Eha Nurk Kaia Laidra Merili Tamson Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 10.15157/ea.vi.21354 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21355 <p>Peri- ja neonataalabi ravitulem sõltub riigi rikkuse ja sotsiaalse arengu ning meditsiinitehnoloogia kättesaadavuse ja meditsiinimeeskonna pädevuse kõrval peri- ja neonataalabi organisatoorsest korraldusest. Peri- ja neonatoloogia on meditsiini valdkond, kus planeerimisel, organisatsioonil ja keskuste vastastikusel seotusel on tugevaim mõju pakutava abi kvaliteedile. Artiklis on antud ülevaade Eesti peri- ja neonataalabi senistest ravitulemustest, tugevatest ja nõrkadest külgedest ning üldtunnustatud tõenduspõhistest tervishoiukorralduslikest põhimõtetest. Esitatud on artikli autorite vaated edasise peri- ja neonataalabi korralduse kohta Eestis.</p> Liis Toome Tuuli Metsvaht Ülle Einberg Vallo Tillmann Pille Saik Mari-Liis Ilmoja Imbi Eelmäe Mari Laan Chris Pruunsild Heili Varendi Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 10.15157/ea.vi.21355 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21357 <p>Depressioon on üks levinuimatest vaimse tervise probleemidest maailmas, mille puhul ligi kolmandik patsientidest ei saa standardravist, s.t farmakoteraapiast ja tõenduspõhisest psühhoteraapiast piisavat abi. Tõhusa ravimeetodina on end tõestanud korduv transkraniaalne magnetstimulatsioon ja transkraniaalne alalisvoolustimulatsioon, mille abil on võimalik elektrivoolu või magnetvälja toimel välispidi mõjutada depressiooniga seotud ajupiirkondi. Meetodite eelisteks on turvalisus, hea talutavus, paralleelne kasutatavus uurimismeetoditega (elektroentsefalograafia ja magnetresonantstomograafia) ning kombineerimise võimalus teiste ravimeetoditega. Korduvat transkraniaalset magnetstimulatsiooni ja transkraniaalset alalisvoolustimulatsiooni on maailmas depressiooni ravis kasutatud juba aastaid ning lähiaastatel võiks oodata mõlema meetodi kasutamise osakaalu suurenemist ka Eestis.</p> Ella Kivilo Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 10.15157/ea.vi.21357 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21358 <p>Võrkkesta arteriaalset infarkti on hiljutiste uuringute valguses seostatud ajuinfarkti suurenenud riskiga ja seetõttu on soovitatud silmapõhja arteriaalse isheemia värske leiu korral kiiresti alustada ravi antikoagulantidega. Võrkkesta infarktidel on erinevaid vorme. Artiklis on kirjeldatud võrkkesta keskmiste kihtide paratsentraalse akuutse makulopaatiaga haigusjuhtu. See on oftalmoloogias võrdlemisi uus diagnoos, mida iseloomustab samuti võrkkesta isheemia.</p> Aap Toming Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 10.15157/ea.vi.21358 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21359 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):641–642</p> Anna Saveljeva Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 10.15157/ea.vi.21359 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21360 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):643</p> Pärt Prommik Kaspar Tootsi Karin Veske Eiki Strauss Toomas Saluse Helgi Kolk Aare Märtson Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21361 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):644–647</p> Aleksei Rakitin Ulvi Vaher Anne Kirss Marika Saar Kadi Kallavus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 10.15157/ea.vi.21361 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21362 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):648–649</p> V. Lindeberg Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21363 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):650–655</p> Marju Kase Jana Jaal Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21364 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):656</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21365 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):657</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21366 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):658</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21367 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):659</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21368 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):660</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21369 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):661</p> Eesti Töötervishoiuarstide Selts Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/21370 <p>Eesti Arst 2022; 101(11):662</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2022-11-18 2022-11-18