https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14305 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):459–460</p> Margus Lember ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14306 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):461–463</p> Margus Lember ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14308 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):464–471</p> Agu Tamm ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 10.15157/ea.v0i0.14308 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14309 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):472–474</p> Kristina Hermann ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14310 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):475–476</p> Väino Sinisalu ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14311 <p><strong>Sissejuhatus.</strong> Unehäired on sagedased mittemotoorsed häired Parkinsoni tõve (PT) korral. Unehäirete hindamiseks on mitmeid küsimustikke, sealhulgas enam kasutatud Parkinsoni tõve uneskaala 2. versioon (ingl Parkinson’s Disease Sleep Scale, PDSS-2). Uuringu eesmärk oli tõlkida ja kohandada PDSS-2 eesti keelde lingvistilise valideerimise meetodil ning testida seda esmase valimi peal, lisaks näidata seost unehäirete ja teiste PT sümptomite vahel.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Uuritav valim koosnes 39 eesti keelt emakeelena kõnelevast patsiendist, kellel oli varem diagnoositud PT. Lisaks unehäiretele hinnati igal uuritaval haiguse raskusastet, emotsionaalset ja kognitiivset seisundit ning elukvaliteeti.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> Uuritavate une kestuse mediaan oli 7,0 (3,5–14) tundi. PDSS-2 punktisumma oli keskmiselt 13 (0–37) punkti maksimaalsest 60-st (suurem skoor näitab raskemat unehäiret). PDSS-2 suurem skoor oli negatiivses korrelatsioonis une kestusega; positiivses korrelatsioonis halvema kognitiivse seisundi, viletsama elukvaliteedi, depressiooni ning enam väljendunud PT sümptomaatikaga. Lineaarse regressioonianalüüsi alusel olid PDSS-2 punktisumma olulisemateks mõjutajateks unekestus, depressioon, elukvaliteet ning teised PT mittemotoorsed sümptomid.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Unehäired on PT-haigete seas levinud mittemotoorsed häired, mis on korrelatsioonis depressiooni ja halvenenud kognitsiooniga ning elukvaliteedi langusega. Uurimistöö praktiliseks väärtuseks on ametlikult eesti keelde tõlgitud uneskaala, mis võimaldab hinnata PT-patsientidel esinevaid unehäireid.</p> Alexander Milovidov Marianne Vahtramaa Liis Kadastik-Eerme Pille Taba ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 10.15157/ea.v0i0.14311 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14312 <p>Mädane higinäärmepõletik ehk hidradenitis suppurativa (HS) on krooniline, ägenemiste ja remissioonidega kulgev ning organismi nõrgestav põletikuline nahahaigus, mis lisaks nahakahjustusele võib tekitada märgatavaid psühhosotsiaalseid vaevusi. Kuna selle haiguse kliiniline pilt on varieeruv ning haigus haarab sageli intiimpiirkondi, võib diagnoos hilineda aastaid. Artiklis on käsitletud selle ilmselt aladiagnoositud haiguse olemust, kliinilist pilti ning ravivõimalusi.</p> Viljar Jaks Kadi Ristal Külli Kingo ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14313 <p>Kriitilises seisundis ja krooniliste haigustega laste ravivõimaluste paranemise tulemusel diagnoositakse venoosset tromboosi lapse- ja noorukieas üha sagedamini. Artiklis on antud ülevaade lapseea venoosse trombemboolia (VTE) (v.a sinovenoosne tromboos) epidemioloogiast, riskiteguritest, kliinilisest pildist, diagnoosimisest ja ravist ning Tallinna Lastehaiglas diagnoositud süvaveenitromboosi juhtudest.</p> <p>Venoosne tromboos lapseeas tekib mingi haiguse või mitme soodustava teguri toimel. Riskitegurid on enamasti tuvastatavad, olles pärilikud, omandatud või seotud kindlate haigusseisundite ja nende raviga. VTE kliiniline pilt sõltub trombi lokalisatsioonist. Lastel kasutatakse süvaveenitromboosi (SVT) diagnoosimiseks sageli ultraheliuuringut, vajaduse korral täpsema meetodina ka magnetresonantsvenograafiat (MRV). Ravi planeerimisel tuleb arvestada mitmeid laste eripärasid.</p> <p>Tallinna Lastehaigla 10 aasta andmete analüüs näitab, et venoosse tromboosi käsitlus ühtib haiglas nii diagnostika kui ka ravi poolest suuresti kirjanduses soovitatuga.</p> Katrin Köbas ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 10.15157/ea.v0i0.14313 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14314 <p>58aastane naine pöördus günekoloogi vastuvõtule valutu sõlmekesega kubemes. Lümfisõlme biopsial oli tegemist lamerakulise vähi metastaasiga, mille algkollet ei leitud. Onkoloogide konsiiliumi otsusel määrati vaagnapiirkonna regionaalsete lümfisõlmede kiiritusravi. Umbes aasta pärast esmast visiiti avastati regulaarsel günekoloogilisel kontrollil patsiendi kusiti avas polüüpjas moodustis, mille histoloogiline uuring kinnitas lamerakulise vähi diagnoosi. Uretrektoomia järel rajatud epitsüstostoom põhjustas patsiendil kusepõie väljakannatamatut ärritust, mistõttu tehti tsüstektoomia ja rajati Brickeri juha uriini eemaldamiseks. Primaarne kusitivähk on väga harva esinev urotraktikasvaja, mille sümptomite varieeruva väljenduse tõttu võib olla haigus raskesti diagnoositav.</p> Maris Niibek Martin Kivi ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 10.15157/ea.v0i0.14314 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14315 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):506–507</p> Georg Aule ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 10.15157/ea.v0i0.14315 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14316 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):509–511</p> Margus Viigimaa ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14317 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):513–514</p> Kadri Lemberg ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14318 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):516</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14319 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):517</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/14320 <p>Eesti Arst 2018; 97(9):520</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2018-10-26 2018-10-26