https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26608 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):119–120</p> Neve Vendt Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26620 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):155–158</p> Ants Nõmper Paul Kaasik Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26621 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):159–162</p> Pirjo Spuul Mikk Tooming Tambet Tõnissoo Triin Laisk Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26622 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):163–165</p> Väino Sinisalu Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26623 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):166–167</p> Väino Sinisalu Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26624 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):168</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26619 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):153–154</p> Kaire Pakkonen Kaja-Triin Laisaar Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26617 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):148–150</p> Madli Tamm Peeter Padrik Kristiina Ojamaa jt Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26618 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):151–152</p> Peeter Padrik Neeme Tõnisson Tone Hovda jt Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26616 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):147</p> Christen Kööp Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26615 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):143–146</p> Alastair Forbes Merili-Mai Kivimets Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26614 <p>Kombineeritud hormonaalne kontratseptsioon (KHK) on laialdaselt kasutusel soovimatu raseduse ennetamiseks. Samas kasutatakse seda kliinilises praktikas ka mitmete haiguste ja seisundite raviks, mille puhul on vajalik ovulatsiooni pärssimine, näiteks endometrioos, polümenorröa, premenstruaalne sündroom. Üldpopulatsioonis on palju uuritud ka KHK võimalikku mõju teatud paikmete vähiriskile. On leitud, et KHK kasutamine vähendab munasarja-, endomeetriumi- ja kolorektaalvähi riski. Rinnavähi riski ja KHK seos on jäänud ebaselgeks, sest uuringute tulemused on vastuolulised, näidates nii seose puudumist kui ka riski vähest suurenemist. Oluliselt keerulisemaks muutub KHK rakendamise riskihinnang ja soovituste andmine naistele, kellel on pärilik eelsoodumus teatud pahaloomuliste kasvajate tekkeks. Päriliku rinna- ja munasarjavähi sündroomiga seostub kõrgem risk rinna- ja munasarjavähi tekkeks, Lynchi sündroomi puhul näiteks endomeetriumi-, munasarja- ja kolorektaalvähi arenguks ning Li-Fraumeni sündroomi korral esineb muu hulgas kõrgem risk haigestuda rinnavähki. Kuna need sündroomid soodustavad vähi arengut, tekib küsimus, kuidas võiks KHK kasutamine mõjutada nende naiste vähiriski. Samas võib KHK kasutamine olla neile naistele ka potentsiaalselt kasulik kasvaja tekke riski vähendamise kaudu.<br>Artikli eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest teadusandmetest ja rahvusvahelistest soovitustest KHK kasutamise kohta naistel, kellel on pärilik eelsoodumus rinna-, munasarja-, endomeetriumi- ja/või kolorektaalvähi tekkeks. Fookuses on pärilik rinna- ja munasarjavähi sündroom, Lynchi sündroom ja Li-Fraumeni sündroom. Artiklis on käsitletud vaid KHKd, seega jäid fookusest välja ainult progestageeni kasutamisel põhinevad meetodid, näiteks implantaat, depoosüst, emakasisene hormonaalne süsteem ja minipillid.</p> Anastassia Butorina Laura Roht Aleksandra Šavrova Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26613 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Eestis on südamehaigustesse suremus aastate jooksul kahanenud, kuid püsib endiselt üle Euroopa keskmise. Ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) järel on suurem suremus patsientidel, kelle vasaku vatsakese väljutusfraktsioon (LVEF) on vähenenud. Uuringuid, mis kirjeldaksid ÄMI-patsientide põhitunnuseid ja prognoosi LVEFi alusel, on vähe. Uuringu eesmärk oli kirjeldada ÄMI patsientide põhitunnuseid, ravikäsitlust ja suremust LVEFist lähtudes.<br><strong>Metoodika.</strong> Uuringus kasutati aastatel 2021–2022 hospitaliseeritud patsientide isikustamata andmeid Eesti müokardiinfarktiregistrist. Registrist saadi andmed patsientide põhitunnuste, ravikäsitluse, LVEFi ning suremuse kohta. Patsiendid jaotati LVEFi alusel nelja rühma: LVEF ≥ 50%, LVEF 41–49%, LVEF ≤ 40%, LVEF teadmata.<br><strong>Tulemused.</strong> Analüüsiti kokku 5231 patsiendi andmeid, kellest 44% moodustasid patsiendid, kelle LVEF oli ≥ 50%. Teadmata LVEFi rühma patsiendid (14% valimist) olid kõige vanemad. Kaasnevate haiguste esinemissagedus varieerus LVEFi eri rühmades. 2. tüüpi diabeeti, varasemat ajuinfarkti ja kroonilist südamepuudulikkust esines sagedamini rühmades, kus LVEF oli ≤ 40% või teadmata. 1. tüüpi müokardiinfarkti esines enim patsientidel, kelle LVEF oli ≤ 40%, ja 2. tüüpi müokardiinfarkti teadmata LVEFiga patsientidel. Haiglasisene ja ühe aasta suremus oli kõrgem teadmata LVEFi (vastavalt 35% ja 67%) ja LVEFi ≤ 40% rühmas (15% ja 35%).<br><strong>Kokkuvõte.</strong> ÄMI-patsientidel esinevad tulenevalt LVEFist erinevused nende põhitunnustes, ravikäsitluses ja suremuses. ≤ 40% LVEFiga ja teadmata LVEFiga patsiendid on vanemad, neil on rohkem kaasnevaid haigusi ja nende nii lühi- kui ka pikaajaline prognoos on halvem.</p> Jana Smirnova Toomas Marandi Tiia Ainla Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26609 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):121–124</p> Madis Filippov Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26610 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):125–128</p> Peeter Padrik Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26611 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):129</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26612 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):130</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26607 <p>Eesti Arst 2026; 105(3):115–117</p> Reedik Mägi Copyright (c) 2026 2026-03-18 2026-03-18