Eesti Arst
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA
<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>OÜ Celsius Healthcareen-USEesti Arst0235-8026<p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p>Miks julgeb esmatasand unistada suurelt?
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23842
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):111–112</p>Le Vallikivi
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Külli Kingo: soovime, et parimad noored lõpetajad valiksid akadeemilise karjääri
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23843
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):113–115</p>Madis Filippov
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-192023. aasta inimesegeneetikas
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23844
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):116–117</p>Tõnis OrgAgne Velthut-MeikasAna RebaneTriin Laisk
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19C-hepatiidi ja rinnavähi sõeluuring naistel vanuses 50–69 aastat
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23845
<p><strong>Taust.</strong> Maailma Terviseorganisatsioon püstitas 2016. aastal eesmärgi likvideerida C-hepatiit maailmas 2030. aastaks. Eestis C-hepatiidi viiruse (HCV) riiklikku sõeluuringut ei rakendata. Haiguse varajane avastamine ja ravi piirab haiguse levikut ning võimaldab ennetada tõsiste hilistüsistuste teket.<br><strong>Eesmärgid.</strong> Uuringu eesmärk oli saada ülevaade C-hepatiidi viiruse levimusest 50–69aastaste naiste hulgas, hinnata HCV-vastaste antikehade võimalikku seost mammograafialeidudega ja kirjeldada HCVga nakatumise peamisi teid selles vanuserühmas.<br><strong>Metoodika.</strong> Uuringus osalemise võimalust pakuti rinnavähi sõeluuringule pöördunud 50–69aastastele naistele. Uuritav täitis riskiküsimustiku ja talle tehti HCV-vastaste antikehade kiirtest näpuotsaverest. Positiivse tulemuse korral tehti uuritavale kvalitatiivne HCV RNA uuring. Patsientidele, kes said positiivse HCV RNA proovi vastuse, anti vastutava uurija telefoninumber, kes andis edasised tegevusjuhised.<br><strong>Tulemused.</strong> Uuringus osalenud 4495 naisest said HCV-vastaste antikehade testil positiivse tulemuse 0,4% (n = 18) ja HCV RNA testil 0,07% (n = 3). HCV-vastaste antikehade olemasolu suhteline risk oli kõrgem uuritavatel, kes olid saanud hemodialüüsi, kellele oli tehtud vereülekanne enne 1994. aastat ning kelle maksafunktsiooni näitajad olid suurenenud. Mammograafialeide, mis vajasid edasisi täpsustavaid uuringuid, oli 115, neist HCV-vastaste antikehade suhtes positiivseid uuritavaid 0.<br><strong>Järeldused.</strong> Mammograafiakabinetti rinnavähi sõeluuringule pöördunud 50–69aastaste naiste hulgas oli HCV-vastaste antikehade levimus madalam tavarahvastikust. HCV-vastaste antikehade esinemise seost positiivsete mammograafialeidudega ei tuvastatud. Võimalikuks peamiseks HCVga nakatumise teeks 50–69aastaste naiste hulgas oli vereülekanne enne 1994. aastat. Sõeluuringuprogrammide integreerimine mobiilse tervishoiuteenusega võimaldab saavutada sihtrühma väga hea osaluse. Sarnase uurimuse läbiviimine HCV kõrge riskiga piirkondades (Harjumaa, Ida-Virumaa) võimaldaks teha rohkem järeldusi HCV-vastaste antikehade ja erinevate vähivormide seoste kohta.</p>Liis LohurKadri Kõivumägi
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Ravimite taandamine raviskeemist
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23846
<p>Rahvastik vananeb ning seeläbi on meil tulevikus üha enam inimesi, kes elavad pikka aega mitmete krooniliste haigustega ning võtavad seetõttu igapäevaselt mitmeid ravimeid. Erinevate ravimite samaaegne võtmine võib aga suurendada kõrval- ja koostoimete tekke, kukkumise, kognitiivse võimekuse ja igapäevase toimetuleku vähenemise, hospitaliseerimise ja surma riski. Ravimite taandamine on oluline osa ravimite väljakirjutamisest. Tegemist on süstemaatilise protsessiga, mille eesmärk on patsiendi raviskeemist leida üles ravimid, mis toovad rohkem kahju kui kasu, ning vähendada nende ravimite annust või lõpetada nendega ravi. Ravimite taandamise abil soovitakse vähendada võimalikke kõrval- ja koostoimeid ning ennetada nendest tulenevaid probleeme ning seeläbi parandada patsiendi elukvaliteeti. Peamine sihtrühm on vanemaealised mitmete krooniliste haigustega ning viit või enamat ravimit tarvitavad patsiendid. Artikli eesmärk on anda ülevaade ravimite taandamise eesmärkidest, sihtrühmast, protsessist ning võimalikest takistustest.</p>Marta Velgan
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Laserpointeri põhjustatud silmakahjustus. Haigusjuhtude kirjeldus
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23847
<p>Laserid on viimaste aastakümnete jooksul muutunud igapäevaelu üha tavapärasemaks osaks: neid kasutatakse mitmetes rakendustes nii nüüdisaegses meditsiinis, militaartehnikas, tööstuses kui ka kaubanduses. Viimaste aastate jooksul on saanud järjest taskukohasemaks ja kättesaadavamaks sellised laserdioodid nagu laserpointerid. Tegemist on käes hoitavate laserseadmetega, mis on ette nähtud objektidele või asukohtadele osutamiseks ning mida kasutatakse ka meelelahutuslikul otstarbel. Selliste käsilaserite laiemale levikule on kaasa aidanud internetikaubandus, kus laserpointerid on tavatarbijale lihtsasti kättesaadavad. Vähem teada on fakt, et need seadeldised võivad kujutada tõsist ohtu silmale ja nägemisfunktsioonile. Haiguslugude kirjelduses ja kirjanduse lühiülevaates on alljärgnevalt püütud tõsta lugeja teadlikkust laserpointerite potentsiaalsest ohtlikkusest silmale ja nägemisfunktsioonile.</p>Loviisa LeesKalev Nõupuu
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Neuroborrelioos
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23848
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):140–141</p>Triin Pihlakas
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Rinnavähi oluline põhjus on progesteroon ja ovulatoorsed tsüklid, mitte östrogeen
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23849
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):142–143</p>Kristiina PajuMade Laanpere
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Rasedusaegne SARS-CoV-2-nakkus ja perinataaltulemid Eestis 2020. ja 2021. aastal: registripõhine uuring
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23850
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):144</p>Piret VeerusOskar NõmmKaire InnosKärt AllveeHelle Karro
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 2023. aasta tegevuse kokkuvõte
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23851
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):145–156</p>Marika VäliAnne PollRuth Kalda
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Meditsiiniõiguslik tagasivaade 2023. aastale ehk kuidas tagada patsientide isikuandmete kaitse?
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23852
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):157–159</p>Merlin Liis-ToomelaAnts Nõmper
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Uus teadusdoktor Triinu Keskpaik
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23853
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):160</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Uus teadusdoktor Markus Bertl
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23854
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):161</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Uus teadusdoktor Kadri Medijainen
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23855
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):162</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Uus teadusdoktor Norman Ilves
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23856
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):163</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19Kroonika. Veebruar 2024
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/23857
<p>Eesti Arst 2024; 103(3):164</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2024
2024-03-192024-03-19