Eesti Arst
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA
<p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p>OÜ Celsius Healthcareen-USEesti Arst0235-8026<p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p>Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26318
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):628</p>Eesti Arstide Liit
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Uus teadusdoktor Ivi Vaher
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26331
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):676</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22In memoriam Selma Teesalu
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26332
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):677</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Kroonika. November 2025
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26333
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):678</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Aasta sisukord 2025
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26334
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):679–680</p>Eesti Arsti toimetus
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Ülevaade vaktsiinikahjude hüvitamisest Eestis
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26330
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):673–675</p>Indrek SoosaarMikk JäätmaHelve VestmanMaia Uusküla
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Innovatsioonifond hoogustab tervishoiu arengut
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26329
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):671–672</p>Kristin Kuusk
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Hüpoglossaalnärvi stimulaator obstruktiivse uneapnoe ravis*
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26328
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):670</p>Joosep-Henrich Soone
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Immuunglobuliin A nefropaatia – maailmas kõige sagedasema glomerulonefriidi – uuendatud rahvusvaheline ravijuhend
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26325
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):661–665</p>Mai Rosenberg
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22SGLT2 inhibiitorid – uus mitmetoimeliste ravimite klass
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26326
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):667–668</p>Väino Sinisalu
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Ägedad polüneuropaatiad – Guillaini-Barré sündroom ja kuiv beriberi. Haigusjuhu kirjeldus
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26324
<p>Polüneuropaatia on sagedasti esinev haigus, mille diagnoosimine võib mõningatel juhtudel osutuda ka keerukaks. Diagnoosi aluseks on kliiniline leid, laboratoorsed analüüsid ning elektroneuromüograafiline uuring. Viimase põhjal saab määrata kahjustuse iseloomu (demüeliniseeriv vs. aksonaalne kahjustus), perifeersete närvide haaratuse raskust ning hinnata haiguse prognoosi. Artiklis on kirjeldatud kahte haigusjuhtu, mis iseloomustavad polüneuropaatiate võimalikku kiiret ja tõsist kulgu. Esimese haigusjuhu puhul on tutvustatud Guillaini-Barré sündroomi ning teise haigusjuhu näitel saab väita, et ka üldlevinult krooniliseks polüneuropaatiaks tituleeritud beriberi ehk B1-vitamiini (tiamiin) vaegusest tingitud polüneuropaatia kulg võib väljenduda ägeda haigusena.</p>Grete Lisette NõmmisteKatrin Sikk
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-2210.15157/ea26324Haruldased vaagnaluude väsimusmurrud spordis – konservatiivse ravi alused ühe haigusjuhu näitel
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26323
<p>Vaagnaluude väsimusmurrud on haruldased, moodustades 1,6 kuni 7,1% kõikidest väsimusmurdudest. Nende peamised paikmed on häbemeluu ja ristluu. Näitena toodud haigusjuht kirjeldab haruldast istmikuluu väsimusmurdu, mis tekkis istmikuköbrust vahetult proksimaalsemal. Vaagnaluude väsimusmurrud avalduvad sportlastel enamasti ebamäärase valuna puusa-, tuhara- või kubemepiirkonnas, mistõttu on neid raske eristada teistest selle piirkonna vigastustest. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse magnetresonantstomograafiat, mis on väsimusmurdude tuvastamiseks kõige tundlikum meetod. Kuigi vaagnaluude väsimusmurrud arvatakse madala riskiga vigastuste hulka, mis alluvad enamasti hästi konservatiivsele ravile, võib sportlase rehabilitatsioon kujuneda keerukaks. Vajalik on adekvaatne taastusravi võimalikult kiireks sporti naasmiseks. Taastusperioodil on tähtis säilitada kardiovaskulaarne treenitus spordialaspetsiifilise mitmekülgse alternatiivse treeninguga. Parima keskkonna loob vaagnaluude väsimusmurrust taastuvale jooksjale antigravitatsiooni liikumisrada, mis vähendab vertikaalse kompressiooni mõju kahjustatud luusegmendile.</p>Anette JoandiMihkel Mardna
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-2210.15157/ea26323Intratekaalse baklofeenpumba kasutamine Eestis
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26322
<p><strong>Taust ja eesmärgid.</strong> Intratekaalne baklofeenravi (ITB) on mitmete närvisüsteemi haigusseisundite korral kasutatav ravimeetod, mis vähendab efektiivselt spastilisust. Eestis paigaldati esimene ITB-pump 2012. aasta lõpus. Artikli eesmärk on anda ülevaade senisest ITB kasutuspraktikast ja ravitüsistusest Eestis.<br><strong>Metoodika.</strong> Raviasutuste infosüsteemide andmetel põhinev uuring kirjeldab ITB-pumba saanud patsientide demograafilisi ja kliinilisi näitajaid ning raviga seotud tüsistusi.<br><strong>Tulemused.</strong> 2024. aasta juuli seisuga oli Eestis ITB-pump paigaldatud 43 patsiendile. Mediaanvanus esmasel implantatsioonil oli 18 (vahemik 5–63) aastat. ITB-pumba saanud patsientidest 60% (n = 26) olid madala ja 40% (n = 17) kõrge funktsionaalsusega. Sagedasim kliiniline sündroom oli spastiline tetraparees (n = 24) ja sagedasim diagnoos tserebraalparalüüs (n = 19). Tüsistusi esines kõigist ITB-pumbaga patsientidest 16%-l (n = 7, 95% usaldusvahemik (uv) 5%, 27%), kõige sagedamini täheldati liikvori leket.<br><strong>Järeldused.</strong> Kuigi ITB on olnud Eestis kättesaadav juba üle 10 aasta ning tüsistuste esinemissagedus<br>on madal, on ITBd rakendatud ainult vähestele spastilisuse sündroomiga patsientidele. Esitatud ülevaade võimaldab suurendada arstkonna ja patsientide teadlikkust ITBst kui spastilisust leevendavast ravivõimalusest.</p>Marie Elise SoomreMarika TammaruLiis Kadastik-Eerme
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-2210.15157/ea26322Arkadi Popov: me ei taha Tartuga kuidagi sõdida
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26320
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):630–633</p>Madis Filippov
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22CPME üldkogu arutas Ateenas Euroopa tervishoiupoliitika väljakutseid
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26321
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):635–637</p>Indrek Oro
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Arstide liidu üldkogu koosolek
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26319
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):629</p>Katrin Rehemaa
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22Arstid versus ametnikud
https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26317
<p>Eesti Arst 2025; 104(12):627</p>Katrin Rehemaa
Copyright (c) 2025
2025-12-222025-12-22