Eesti Arst

Eesti Arstide Päevad 2026

Eesti Arstide Liit — 2026-02-19

Eesti Arst 2026

100 aastat Mildred Blaxteri sünnist ehk mida tähendab terve olla

Pille Petersoo — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):107–108

Uus teadusdoktor Kadri Klaos

Eesti Arsti toimetus — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):109

In memoriam emeriitprofessor Anne Agur

Kolleegid Tartu Ülikooli anatoomia osakonnast — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):110

In memoriam Ain-Elmar Kaasik

Eesti Arstide Liit, Eesti Arsti toimetus — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):111

Kroonika. Jaanuar 2026

Eesti Arsti toimetus — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):112

Sünteetiline biolagunev maatriks kui infektsioonikindel haava sulgemise võimalus – ülevaade haigusjuhtudest

Martin Kivilo — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):104

Erakorralise laparotoomia eel manustatud suures annuses deksametasoon – juhuslikustatud kliiniline uuring

Peeter Paul Kollist — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):105

Negatiivse rõhuga haavaravi võrreldes tavaraviga sekundaarselt paranevate kirurgiliste haavadega patsientidel Suurbritannias: avatud mitmekeskuseline paralleelrühmadega juhuslikustatud kontrolluuring SWHSI-2

Olga Mironenko — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):105

Diabeedi jalatüsistuste ennetamine ja käsitlus Eesti uue ravijuhendi valguses

Vahur Metsna — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):99–103

Äge genitaalhaavand Epsteini-Barri viiruse infektsiooni foonil: haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

Doris Poolamets — 2026-02-19

Äge genitaalhaavand (ingl acute genital ulcer, AGU), varasema nimetusega Lipschützi haavand, on harva esinev genitaalidel paiknev äge haavand, mis tekib peamiselt puberteediealistel tütarlastel või noortel naistel sageli esmase viirusinfektsiooni, eriti Epsteini-Barri viirusesse (EBV) haigestumise foonil. Haavandid on väga valulikud ning võivad kaasneda süsteemsed nähud nagu palavik, väsimus ja lümfadenopaatia (1, 2).

Perioperatiivne hüpotermia: riskitegurid ja ravikäsitlus

Valerija Grinvald — 2026-02-19

Inimese kehatemperatuur on täpselt reguleeritud, püsides füsioloogilistes tingimustes stabiilsena mõne kümnendiku kraadi piires. Perioperatiivne hüpotermia, mis on määratletud kui kehatemperatuur alla 36 °C, on kirurgilistel patsientidel sage ning võib põhjustada ainevahetuse, närvisüsteemi ja termoregulatsiooni häireid. Anesteesia, mis mõjutab termoregulatsiooni mehhanisme, suurendab hüpotermia riski. Isegi kerge hüpotermia võib oluliselt suurendada tüsistuste, näiteks südamekahjustuse, infektsioonide ja aeglase taastumise riski. Artikli eesmärk on süstemaatiliselt ja kriitiliselt analüüsida perioperatiivse hüpotermia tekkemehhanisme, riskitegureid ning rahvusvahelisi ja riiklikke ravijuhendeid, samuti standardiseeritud raviprotokolle.

Normotermia (36–37,5 °C) säilitamine operatsiooni ajal vähendab oluliselt operatsioonijärgseid tüsistusi, nagu infektsioonid, kardiovaskulaarsed isheemilised episoodid ja verejooksud. Tõhusate soojendusmeetodite hulka kuuluvad sundõhkkütte süsteemid, veeringlusmadratsid ja isereguleeruvad soojendusega rõivad. Aktiivsed soojendusstrateegiad, näiteks soojendatud vedelike veenisisesi manustamine, on olulised soojuskao vältimiseks ja temperatuuri stabiilsuse säilitamiseks. Hüpotermia riskitegurid on vanem iga, madal kehamassiindeks, kõrge riskiga operatsioon ja teatud ravimite kasutamine. Soojendustehnoloogiate sihipärane kasutamine on oluline patsientide ohutuse ja ravi tulemuste parandamiseks.

Terviseandmete taaskasutuse tõhustamine Eestis

Kerli Mooses — 2026-02-19

Eestis koguneb igapäevase tervishoiuteenuse osutamise käigus suures mahus andmeid, mis sisaldavad väärtuslikku infot inimeste terviseseisundi, käitumise, ravi ja selle tulemuslikkuse kohta. Seoses tehniliste, õiguslike ja korralduslike probleemidega on andmete kasutus nii ravipraktika hindamisel, tervishoiupoliitika kujundamisel kui ka teadusuuringutes liiga tagasihoidlik.
Artiklis on kirjeldatud, kuidas tõhustada olemasolevate terviseandmete taaskasutust esindusliku ning lingitud andmestiku abil, mis koondab mitme riikliku terviseregistri andmed ühtseks tervikuks. Kvaliteetsed, standardiseeritud ja analüüsiks ette valmistatud andmed võimaldavad teha teadus- ja rakendusuuringuid ressursisäästlikult, kiiresti ja patsientide privaatsust austavalt. Varem loodud andmestike ja analüüsikoodide taaskasutamine aitab kiirendada uuringute läbiviimist ning edendab nii tõenduspõhist meditsiini kui ka Euroopa terviseandmeruumi põhimõtteid senisest ulatuslikumalt ja kvaliteetsemalt.

Alates 2015. aastast on Eestis laste taastusravi ambulatoorsete vastuvõttude hulk märkimisväärselt ja järjepidevalt vähenenud

Denis Tokar — 2026-02-19

Taust. Hinnanguliselt võib taastusravi vajada iga kolmas inimene maailmas. Eestis ei ole varem uuritud laste ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi osutamist ega selle kasutajate haiguslikku ja vanuselist profiili.
Eesmärk. Uuringu eesmärk oli kirjeldada laste taastusravi teenuste (ambulatoorsed vastuvõtud ja statsionaarsed voodipäevad) osutamist Eesti tervishoiusüsteemis aastatel 2010–2023, sealhulgas teenuste piirkondlikku kättesaadavust ning jaotust patsientide vanuse ja diagnoosi järgi.
Metoodika. Analüüsis kasutati Tervisekassa, Maa- ja Ruumiameti, Statistikaameti ning rahvastikuregistri andmeid. Uuringusse kaasati kõik Eesti Tervisekassa rahastatud alla 18aastastele osutatud ambulatoorsed ja statsionaarsed taastusravi teenused aastatel 2010–2023.
Tulemused. Aastas oli keskmiselt 11 007 ambulatoorset vastuvõttu ja 5635 statsionaarset voodipäeva. Võrreldes 2015. aastaga, mil ambulatoorseid vastuvõtte tehti enim, oli 2023. aastaks nende maht vähenenud 2,3 korda ning seda eelkõige Harju ja Ida-Viru maakonna arvelt. 98% laste statsionaarsest taastusravist Eestis osutatakse Lääne maakonnas, ambulatoorsete vastuvõttude osutamine on piirkonniti ebaühtlane. Kaks laste vanuserühma (0–9aastased ja 10–17aastased) erinesid nii taastusravi mahu kui ka sellega seotud diagnoosi poolest.
Järeldused. Käesolev uuring on esimene detailne ülevaade laste ambulatoorse ja statsionaarse taastusravi osutamisest Eesti tervishoiusüsteemis. Uuring näitas, et laste taastusravi ambulatoorsete vastuvõttude arv on märkimisväärselt ja järjepidevalt vähenenud ning teenuste kättesaadavus on piirkonniti ebaühtlane.

Joel Starkopf: solidaarsest tervishoiust tekkivad andmed võiksid olla teadus- ja arendustööks vaikimisi kasutatavad

Madis Filippov — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):63–66

Riiklike autasude saajad 2026. aastal

Eesti Arsti toimetus — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):67

Tallinna uuest haiglahoonest

Märt Põlluveer — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):68–70

Eesti Arstide Liit 105

Katrin Rehemaa — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):62

Kui me ei näe tervikut, ei saa me parandada osi

Jaak Vilo — 2026-02-19

Eesti Arst 2026; 105(2):59