Eesti Arst https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Üksteist toetades liigume edasi https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18417 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):595–596</p> Heidi Alasepp Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Ralf Allikvee suundus arstina eratervishoidu https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18418 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):598–600</p> Madis Filippov Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 2021. aasta Nobeli füsioloogia või meditsiini preemia anti kehameelte molekulaarse sisendi selgitamise eest https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18419 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):600–602</p> Eero Vasar Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Arstiteaduskonna päeval jagati tunnustusi https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18420 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):603</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Anaeroobsete bakterite spekter ja antibiootikumitundlikkus 2016. ja 2020. aastal TÜ Kliinikumi ühendlabori kliinilise mikrobioloogia osakonna andmetel https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18421 <p><strong>Eesmärk.</strong> Kirjeldada TÜ Kliinikumi ühendlabori mikrobioloogia osakonnas isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist jaotust ja ravimitundlikkust, et hinnata ajas toimunud muutusi ning vajadust empiirilise ravi ja tundlikkuse suhtes testitavate antibiootikumide valiku korrigeerimiseks.<br><strong>Metoodika.</strong> Analüüsiti 2016. ja 2020. aastal ühendlabori mikrobioloogialaboris isoleeritud anaeroobsete bakterite liigilist kooslust ja antibiootikumitundlikkust. Bakterid samastati MALDI-TOF-seadmega. Antibiootikumitundlikkuse määramiseks kasutati gradientteste, tulemusi hinnati mikroobivastase tundlikkuse testimise Euroopa komitee (EUCAST; The European Commitee on Antimcrobial Susceptibility Testing) kriteeriumite alusel.<br><strong>Tulemused.</strong> Anaeroobsete külvide tegemine suurenes nelja aasta jooksul 29%, kuid positiivsete külvide protsent oli sarnane, vastavalt 9,1% ja 10,4%. Sagedasemad isoleeritud anaeroobid olid Gram-negatiivsed anaeroobsed pulkbakterid (B. fragilis, Bacteroides spp. ja Prevotella spp.). Gram-positiivsete anaeroobide esinemine oli aastate jooksul ühtlaselt madal, suurenenud oli Clostridium spp. esinemissagedus ja erinevate Gram-positiivsete kokkide liigiline mitmekesisus. Tundlike anaeroobsete bakterite osakaal kahel uuritud aastal oli sarnane, erinevused ilmnesid vaid antibiootikumide minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIK) väärtuste võrdlemisel. Statistiliselt oluline erinevus ilmnes Gram-negatiivsete pulkbakterite ampitsilliini-sulbaktaami, imipeneemi ja klindamütsiini MIKi väärtustes (p &lt; 0,05), mis 2020. aastal olid suuremad kui 2016. aastal.<br><strong>Kokkuvõte ja järeldused.</strong> Anaeroobsete infektsioonide diagnostika ja külvide tegemine on aastatega paranenud ja bakterite struktuur rühma tasemel on olnud püsiv, kuid suurenenud on erinevate tuvastatud liikide arv. Anaeroobide tundlikkuse muster on olnud stabiilne, kuid muutused MIKi väärtustes võivad viidata resistentsuse edasisele kasvule. Seega tuleks anaeroobide resistentsuse muutusi jälgida pikemas perspektiivis, sest see võimaldaks korrigeerida empiirilist ravi ja kasutatavaid antibiootikumiridu.</p> Krista Lõivukene Siiri Kõljalg Kadri Kermes Epp Sepp Paul Naaber Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Reetina periflebiit ja selle patogeneetilised seosed hulgiskleroosiga https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18422 <p>Artiklis on antud ülevaade reetina periflebiidist (RP) hulgiskleroosi ehk multiipelskleroosi (MS) korral. Kuigi RP esinemist osal MSi-haigetel on täheldatud aastakümneid, on nende seisundite patogeneetiline seos kirjanduses vähe kajastamist leidnud. Siiani ei ole suuresti teada, millised põletikulised mehhanismid põhjustavad RPd. MS on heterogeense immuunmehhanismiga kesknärvisüsteemi demüeliniseeriv haigus, mille kolded arenevad tüüpiliselt veenide ümber. MSi korral esinev põletikuline protsess on vahendatud nii rakulise kui ka humoraalse immuunsuse poolt, mis erinevatel haigetel võivad olla erineva osakaaluga. Arvestades uuemaid teadmisi, võib RP osutuda kliiniliseks markeriks, mis kirjeldab MSi-patsientide ühe alarühma immuunpatoloogilist fenotüüpi ning võib tulevikus abistada ravivalikute tegemisel.</p> Kaarel Kree Reili Rebane Kalev Nõupuu Kuldar Kaljurand Helene Kohv Kadi Lukats Jüri Hirmo Malle Alilender Janek Vilisaar Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Põhja-Eesti Regionaalhaigla rindkerekasvajate andmekogu: rindkerekasvajate diagnostika ja ravi arengusuundumused 2015.–2019. aastal https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18423 <p>2017. aastal diagnoositi Eestis 827 kopsu ning 7 tüümuse, südame, mediastiinumi või pleura pahaloomulist kasvajat. Kopsuvähk on sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja ning peamine kasvajaga seotud surmapõhjus. 60–65% Eestis diagnoositud kopsuvähi juhtudest ravitakse Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH). 2015. aastast alates sisestatakse kõik PERHi torakaalonkoloogia konsiiliumis käsitletud juhud rindkerekasvajate andmekogusse, et saada täpsemaid kliinilisi andmeid nii diagnostika kui ka ravi kohta. Viie aasta jooksul on toimunud olulisi uuendusi rindkerekasvajate diagnostikas ja ravis, mida on artiklis täpsemalt kirjeldatud.</p> Ann Valter Karin Ojala Diana Saranova Darja Altuhhova Regina Rooneem Tõnu Vanakesa Kersti Oselin Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Nägemismuutused preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroomi korral. Kirjanduse ülevaade ja haigusjuhu kirjeldus https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18424 <p>Preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroom (<em>hemolysis, elevated liver enzymes, low platelets syndrome</em> – hemolüüsi, maksaensüümide aktiivsuse suurenemise ja trombotsütopeenia sündroom) on rasedusega kaasneda võivad tüsistused, mis avalduvad enne sünnitust, sünnitusel või selle järel ning võivad osutuda ohtlikuks nii emale kui ka lootele. Preeklampsia ja eklampsia peamiseks diagnoosikriteeriumiks on hüpertensiooni esinemine ning lisanduvalt hüpertensioonist ja veresoonte autoregulatsiooni häirest põhjustatud elundi või elundite funktsiooni puudulikkus. Haiguslikud muutused võivad avalduda erinevas raskusastmes ja mitmes elundis, sealhulgas ka silmades ja ajus. Muutused nägemisorganites võivad olla preeklampsia korral ka patsiendi esimeseks ning ainsaks kaebuseks.<br>Peamiseks nägemisorgani puudulikkuse sümptomiks on nägemisteravuse halvenemine ja valdaval osal patsientidest taanduvad kaebused iseeneslikult ning nägemisteravus taastub. Kahjuks võib mõnedel juhtudel haigus lõppeda ka pimesusega. Kuna preeklampsia võib olla kiire kuluga, avaldudes tundide jooksul, on silmapoolsete tüsistuste õigeaegne diagnostika oluline, et tagada patsiendi korrektne käsitlus.<br>Artiklis on antud ülevaade preeklampsia, eklampsia ja HELLP-sündroomiga kaasnevast kolmest sagedasemast silmade ning nägemisega seotud tüsistusest, nende omavahelistest seostest, diagnostikast ja käsitlusest. Lisaks on esitatud haigusjuhu kirjeldus, mis iseloomustab preeklampsia korral silmades väljendunud tüsistuste kulgu, käsitlust ja ravi.</p> Andri Teesalu Maris Oll Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Äge söögitoru nekroos ehk Gurvitsi sündroom https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18425 <p>Gurvitsi sündroom on harva esinev söögitoru limaskesta haarav nekroos. Sellele on iseloomulik gastroskoopial nähtav tsirkulaarne mustjas ala söögitoru limaskestal. Diagnoosi püstitamiseks piisab tüüpilisest gastroskoopialeiust. Artiklis on esitatud patsiendi haigusjuhu kirjeldus koos illustreerivate piltidega.</p> Liisa Loigu Ingemar Almre Mariliis Rauk Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Pilotsütaarne astrotsütoom https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18426 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):644–645</p> Julia Priimäe Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 COVID-19-pandeemia mõju elundisiirdamistele https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18427 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):646–647</p> Virge Pall Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Mida on uut 2021. aasta Euroopa Kardioloogide Seltsi preventsioonijuhendis? https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18428 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):649–653</p> Margus Viigimaa Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Uus teadusdoktor Pärt Prommik https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18429 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):654</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 In memoriam Margit Närska https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18430 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):655</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25 Kroonika. Oktoober 2021 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/18431 <p>Eesti Arst 2021; 100(11):656</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-11-25 2021-11-25