Eesti Arst https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p>            Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> Nobeli preemiat taotledes https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16042 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):483</p> Ülla Linnamägi ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Vahur Valvere: kaks Tallinna vähikeskust võiksid tulevikus ühineda https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16043 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):485–486</p> Madis Filippov ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16043 Eetika ja seaduse konfliktist https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16044 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):487</p> Indrek Oro ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16044 Euroopa kardioloogide seltsi „Digital Summit“ 2019 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16045 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):488–491</p> Oliver Rosenbaum ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16045 Arstiteaduskonna 387. aastapäev https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16046 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):492–494</p> Ülla Linnamägi Kristina Hermann ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Perearstiabi kasutamise peamised põhjused ning perearsti ja pereõe tööjaotus 2017. aastal https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16047 <p><strong>Taust.</strong> Enamiku terviseprobleemidega peab inimene saama abi oma perearstilt või pereõelt. Tegelikkuses ei suudeta üldarstiabi tasandil suure töökoormuse tõttu täita kõiki ettenähtud ülesandeid. Patsiendid pöörduvad soovitust rohkem eriarstiabi osutajate poole, sealhulgas perearsti poolt põhjendamatult suunatuna. Üldarstiabi sünonüümina on laialdaselt kasutusel termin „perearstiabi“, mis peegeldab paremini ajas muutunud teenuse sisu. Seetõttu on artiklis kasutatud edaspidi terminit „perearstiabi“. Eesmärk. Selgitada välja perearstiabi kasutamise peamised põhjused põhidiagnoosi järgi ning kirjeldada perearsti ja pereõe tööjaotust. Uuringu idee algataja oli Eesti Perearstide Selts.</p> <p><strong>Metoodika.</strong> Läbilõikelise uuringu aluseks olid 2017. aasta Eesti Haigekassa ravikindlustuse andmekogu perearstiabi raviarved, mille põhjal uuriti visiitide sagedusjaotust pöördumise peamise põhjuse järgi. Erinevate rühmade keskmiste võrdlemisel kasutati kirjeldava statistika meetodeid.</p> <p><strong>Tulemused.</strong> 2017. aastal kasutas perearstiabi üle miljoni inimese, 82% Eestis elavatest naistest ja 72% meestest. Pöördumise sagedus oli suurim väikelaste seas (kuni 4aastased), keskmiselt üheksa korda aastas. Eakad (65 ja vanemad) järgnesid kaheksa visiidiga. Kõige harvem, neli korda aastas, pöördusid perearstiabi poole noored vanuses 15–24 aastat. 6,5 miljonist visiidist 60% tegid 45aastased ja vanemad patsiendid. Suurima osatähtsuse (21%) moodustasid 65aastaste ja vanemate naiste pöördumised. Sagedamini pöörduti hingamis- (17%) või vereringeelundite haiguste (17%), muude tervishoiukontaktide (17%) ning lihasluukonna ja sidekoe haiguste (12%) tõttu. Perearstiabi visiitidest 70% moodustasid ambulatoorsed vastuvõtud, 29% telefoninõustamised ja 1% e-posti teel nõustamised. Perearstiabi visiitidest tehti kolmveerand perearsti ja veerand pereõe juurde. Perearst tegeles kõige rohkem hingamis- ja vereringeelundite haigustega ning pereõde muude tervishoiukontaktide ja vereringeelundite haigustega.</p> <p><strong>Järeldused.</strong> Perearstiabi pöördumise sagedasemad põhjused jaotusid võrdselt kolme haigusrühma vahel, sisaldades nii ägedate ja krooniliste haiguste puhust nõustamist või ravi kui ka mitmekesist profülaktilist tegevust. Krooniliste haigustega (nt vereringeelundite haigused) pöördunute visiitide arv moodustab perearstiabi osutaja tööst suure osa, visiitide kvaliteet vajab edasist analüüsi. Esineb ebaühtlus pöördumise põhjuste, eriti muude tervishoiukontaktide kodeerimises, seetõttu on vaja selgemaid kokkuleppeid kodeerimise kohta.</p> Eva Anderson Merike Rätsep Liisi Panov Katre Väärsi Viktoria Kirpu Diana Sokurova Natalja Eigo ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16047 Hüperkaleemia https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16048 <p>Hüperkaleemia on üks sagedasemaid elektrolüütide tasakaalu häireid, mis võib põhjustada eluohtlikke arütmiaid ning nõuab kohest meditsiinilist sekkumist. Hüperkaleemia esinemissagedus hospitaliseerimisel varieerub eri uuringutes 1–10%, sõltudes patsientide kohordist ja kaasuvatest haigustest. Hüperkaleemia esineb peamiselt patsientidel, kelle võime kaaliumit väljutada on vähenenud või kes manustavad ravimeid, mis mõjutavad vere kaaliumisisaldust, ning ka neil, kellel koekahjustuse või metaboolse atsidoosi tõttu on kaalium liikunud rakkudest ekstratsellulaarsesse ruumi. Uute suukaudsete ioonivahetajate (naatriumtsirkooniumtsüklosilikaat (ZS-9), patiromeer) kättesaadavaks muutumine Eestis võimaldab nii ägeda kui ka kroonilise hüperkaleemia ravi muuta tõhusamaks ja ohutumaks. Artikli eesmärk on anda ülevaade hüperkaleemia esinemisest, etiopatogeneesist, diagnoosimisest ja ravist.</p> Nikita Umov Külli Kõlvald ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16048 Kristalloidlahused infusioonravis https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16049 <p>Raske dehüdratsiooniga kulgev koolera viis juba rohkem kui 180 aastat tagasi William Brooke O’Shaughnessy ja Thomas Latta juhtimisel infusioon- ehk vedelikravi arenguni. Kuigi infusioonravi on tänapäeval üks enam kasutatud ravivõtteid, on teadusuuringud eri lahuste eeliste ja puuduste kohta üsna tagasihoidlikud. Kliinilises praktikas kasutatakse kõige rohkem kristalloidlahuseid. Neist enim kasutatud on naatriumkloriidi (NaCl) 0,9% lahus ja Ringeri laktaadilahus. Naatriumkloriidi 0,9% lahuse puhul on probleemiks hüperkloreemilise atsidoosi ja kaaliumi ainevahetuse häirete tekke risk. Hüperkloreemia omakorda on seotud halvemate ravitulemuste, ennekõike neerupuudulikkuse tekkega. Tasakaalustatud lahuste, näiteks Ringeri laktaadilahuse kasutamisel on hüperkloreemiat ja neerupuudulikkust vähem võrreldes NaCl 0,9% lahuse kasutamisega. Koertel tehtud eksperimendid on näidanud stabiilsemat vere pH-d Ringeri laktaadilahuse kasutamisel. NaCl 0,9% lahus on esmavalik neurokirurgias, kuna tasakaalustatud lahuste suhteline hüpotoonilisus võib neil patsientidel põhjustada koljusisese rõhu suurenemist. Lisaks on NaCl 0,9% lahus hea alkaloosi ja hüpokloreemia korrigeerimiseks. NaCl 0,9% lahuse kasutamisel on probleemiks ka lahjenduskoagulopaatia. Ringeri laktaadilahus on pigem seotud hüperkoagulatsiooniga, kuid selle kliiniline tähendus ei ole selge.</p> Minna Mari Lett Joel Starkopf ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16049 Nüüdisaegne kvaliteediprogramm ja selle rakendatavus õendusabis https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16050 <p>Õed moodustavad tervishoiusüsteemi eesliini ning on tervishoiuteenuse osutamisel kõige vahetumas kontaktis patsiendiga. Kuna õdede tegevusest ja tööga rahulolust sõltub õendusabi kvaliteet, on tervishoiuasutused huvitatud tõhusast strateegiast õendusabi kvaliteedi arendamisel ja tunnustamisel. Kvaliteedijuhtimise teooriate paljususest hoolimata on nüüdisaegses kirjanduses ja praktikas tõestanud oma rakendatavust magnethaigla tunnustuse programm (Magnet® Recognition Program). Magnethaigla tunnustamise programm on õendusabi kvaliteedi hindamise viis, mille alusel toimub haiglate akrediteerimine ja magnethaigla nimetuse ehk tunnustuse andmine. Ülevaateartiklis on läbivalt kasutatud mõistet „magnethaigla“, mis osutab õendusabi kvaliteedi näitajatele ja kvaliteeditaseme tõstmisele, lähtudes uusimast teadusteabest. Magnethaiglas luuakse töökeskkond, mis toetab ja võimestab õdesid ühise meeskonnana edenema, lähtutakse uusimast teadusteabest ning tervishoiusüsteemi tulevikuväljakutsetest. Tulemuseks on piisav hulk õenduspersonali ning õdede suurem tööga rahulolu, mis omakorda toob kaasa parema tulemuse personali, patsientide ja organisatsiooni jaoks.</p> Aleksei Gaidajenko Ingel Ilves Janne Klusova Helen Valk Katre Zirel Kristi Rannus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16050 Endovaskulaarne ravi ägeda mesenteriaalisheemia korral. Haigusjuhtude kirjeldus https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16051 <p>Äge mesenteriaalisheemia on ajakriitiline raskesti diagnoositav erakorralist käsitlust vajav haigus. Ravimata jätmise korral põhjustab see eluohtliku sooleinfarkti ja -nekroosi, millest tulenevalt tekib sepsis, mis viib patsiendi surmani (1). Varajane diagnoosimine ja kirurgiline sekkumine on ravi alustalad, kuna taaspöördumatu soolekahjustus kujuneb juba 6 tunniga. Haiguse lühikese anamneesi korral võib osal patsientidel (puudub peritoniidi kliiniline pilt ning vereanalüüsis on põletikunäitajate sisaldus väike) kaaluda endovaskulaarset ravitaktikat. Peritoniidi esinemise korral on siiski näidustatud kohene laparotoomia. Vaatamata uutele ravimeetoditele on ägeda mesenteriaalisheemia korral suremus suur. Oluline on haigus varakult ära tunda ning teha kiiret ja tõhusat koostööd esmatasandi arstide, radioloogide, veresoontekirurgide, üldkirurgide ning intensiivraviarstide vahel.</p> Liis Jaanimäe Jaanus Suumann Urmas Lepner ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16051 Äge türeoidiit kilpnäärme abstsessi formeerumisega https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16052 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):530–531</p> Madli-Kärt Uprus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Vee homeostaas organismis ja tervis https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16053 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):532–533</p> Väino Sinisalu ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 10.15157/ea.v0i0.16053 Erratum https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16054 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):537</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Uus teadusdoktor Aet Saar https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16055 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):538</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Uus teadusdoktor Katri-Liis Eskla https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16056 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):539</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Uus teadusdoktor Toomas Toomsoo https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16057 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):540</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Uus teadusdoktor Lidiia Zhytnik https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16058 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):541</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Uus teadusdoktor Anni Rava https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16059 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):542</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Andres Ellamaa 75 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16060 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):543</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28 Kroonika. September 2019 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16061 <p>Eesti Arst 2019; 98(9):544</p> Eesti Arsti toimetus ##submission.copyrightStatement## 2019-10-28 2019-10-28