https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29707 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):347</p> Joel Starkopf Triinu Keskpaik Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29708 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):349–351</p> Neeme Tõnisson Johanna Rõigas Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29709 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):352–355</p> Madis Filippov Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29710 <p><strong>Taust.</strong> 2026. aasta andmetel on Eestis elundidoonorluse elektroonse tahteavalduse täitnud vaid 5,2% täisealisest rahvastikust, mistõttu võtab potentsiaalse doonori elupuhuse tahte väljaselgitamine aega.<br><strong>Eesmärk.</strong> Uurimistöö eesmärk oli kaardistada täisea piiril olevate Eesti noorte suhtumine elundidoonorlusesse ning saada ülevaade sellega seotud teguritest. Teisene eesmärk oli suurendada noorte teadlikkust elundidoonorlusest, juhtides teemale tähelepanu.<br><strong>Metoodika.</strong> 30.11.2023–19.03.2024 viidi Tartus Hugo Treffneri, Miina Härma ja Jaan Poska Gümnaasiumi õpilaste seas läbi veebipõhine küsitlusuuring. Uuringuküsimustiku koostamisel võeti aluseks varem Eestis täiskasvanute uuringus kasutatud küsimustik.<br><strong>Tulemused.</strong> Uuringus osales kaasatud koolides õppinud 1439 õpilasest 692 (osalusmäär 48%). Oma teadmisi elundidoonorlusest ja siirdamisest hindasid heaks või väga heaks 13%, väheseks 46% ja mõõdukaks 39% osalenuist. Kõige enam vastanuist (91%) teadis,<br>et inimesele saab siirata neeru.<br>Võimaliku doonorelundi siirdamisega endale surnud doonorilt oleks nõus 83% ja elus doonorilt 74%, samas kui doonorelundi võimaliku loovutamisega surma järel nõustuks 68% vastanutest. Organidoonorlusega seoses täheldati mitmeid väärarusaamu. Täisealistest vastanutest oli täitnud tahteavalduse 21%, nõustudes võimaliku organidoonorlusega surma järel.<br><strong>Järeldused.</strong> Gümnaasiumiõpilaste teadmised elundidoonorlusest ja siirdamisest on piiratud ning see mõjutab ka nende suhtumist, mis oli valdavalt siiski pooldav. Kui paljudes esitatud küsimustes täis- ja alaealiste õpilaste vastused ei erinenud, on täisealised oma teadmiste suhtes enesekriitilisemad, kuid on samas teema vastu siiski suuremat huvi üles näidanud.</p> Mia Merili Laisaar Tanel Laisaar Kaja-Triin Laisaar Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 10.15157/ea29710 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29711 <p>Müoopia ehk lühinägevus on kogu maailmas sageli esinev refraktsioonihäire. Globaalselt on müoopia esinemissagedus viimastel aastakümnetel märkimisväärselt suurenenud, ulatudes epideemilisele tasemele Ida- ja Kagu-Aasias. Maailma Terviseorganisatsiooni<br>(WHO) ja <em>Brien Holden Vision Institute</em>’i andmetel esines 2000. aastal lühinägevust 23%-l maailma rahvastikust, 2016. aastal avaldatud prognoosi kohaselt on 2050. aastaks 50% maailma rahvastikust lühinägevad. Viimaste avaldatud uurimistööde kohaselt on müoopia esinemissageduse kasv Euroopa riikides väiksem kui Aasia riikides; Põhjamaades võrreldes teiste maailma piirkondadega minimaalne või püsib muutusteta.<br>Siinses ülevaates on kirjeldatud 2016., 2025. ja 2026. aastal ilmunud publikatsioonide põhjal lühinägevuse esinemissagedust ja selle ajalist trendi maailmas ning eraldi Hiinas, Euroopas ja Soomes. Müoopia levimust Eestis on eri aegadel põhjalikult uuritud. Eesti müoopia levimuse andmed pärinevad 19. sajandi lõpust ja aastatest 1956–1988, hiljem on müoopia esinemissagedust Eestis vähe uuritud. Asetades Eesti olemasolevad müoopia levimuse andmed konteksti Soome andmetega, on võimalik analüüsida müoopia levimuse ajalist trendi ka Eesti rahvastikus. Me ei pea kartma lühinägevuse epideemilist levikut nagu Aasias, tõenäolisem on selle levimuse ajatrend, mis sarnaneb Soome ja teiste Põhjamaadega, kus müoopia esinemissagedus pole viimaste aastakümnete jooksul suurenenud.</p> Mari Levin Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 10.15157/ea29711 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29712 <p>Viimased aastad on rütmihäirete invasiivses ravis olnud erakordselt huvitavad. Kasutusele on võetud uued ablatsioonravi tehnoloogiad, kuid ka südamestimulaatorite vallas on olnud uusi põnevaid arenguid. Laialdasemalt on rakendatud juhteteede stimulatsiooni tehnikaid ning tänu tehnoloogilisele arengule on levima hakanud ka juhtmevabad südamestimulaatorid (ingl <em>leadless pacemakers</em>). Kuna neid seadmeid on hakatud paigaldama ka Eestis, on artikli eesmärk anda ülevaade uutest juhtmevabadest stimulaatoritest, nende erisustest võrreldes tavapäraste stimulaatoritega, paigalduse tehnikast ja kasutusnäidustustest.</p> Priit Pauklin Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 10.15157/ea29712 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29713 <p>Patsientide vaevuste kaastundlik leevendamine on kvaliteetse tervishoiuteenuse alus. Teisalt võib patsientide negatiivsetele emotsioonidele ja kogemustele kaasaelamine avaldada kahjustavat mõju tervishoiutöötajate vaimsele tervisele, põhjustades kaastundeväsimust. Artikli eesmärk on anda ülevaade empaatia, emotsioonide regulatsiooni ja kaastunde seostest kaastundeväsimusega ning pakkuda lahendusi tervishoiutöötajate vaimse heaolu toetamiseks.</p> Ene Vadi Kirke Koni Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 10.15157/ea29713 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29714 <p>Eestis tekib tervishoius palju andmeid diagnooside, uuringute, protseduuride, ravimite ja ravitulemuste kohta, kuid nende kasutamine järjepidevaks ravikvaliteedi tagasisideks on seni piiratud. Südame-veresoonkonnahaiguste olemasolevad kvaliteedinäitajad on kliiniliselt olulised, kuid ei hõlma piisavalt pikaajalisi ega asutusteüleseid raviteekondi.<br>Artiklis tutvustatakse Andmeringi nime all kujundatud metoodilist raamistikku, mille abil saab rutiinseid raviandmeid kasutada korduvaks ravikvaliteedi hindamiseks ja kliiniliseks tagasisideks. Raamistik tugineb OMOP-andmekihile, mis võimaldab eri allikatest pärinevaid andmeid kirjeldada ühtses analüütilises vormis.<br>Esimese rakendusvaldkonnana käsitletakse südame-veresoonkonnahaigusi. Prooviuuring hõlmab ägedat müokardiinfarkti, kodade virvendusarütmiat, südamepuudulikkust, klapihaigusi ja perekondlikku hüperkolesteroleemiat ning hindab, milliseid kvaliteedinäitajaid saab olemasolevatest andmetest arvutada, valideerida ja tagasisidena kasutada.</p> Riina Raudne Artur Novek Taavi Lai Kerli Mooses Monika Prits Raivo Kolde Patrick Pihelgas Sulev Reisberg Jaak Vilo Alar Irs Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 10.15157/ea29714 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29715 <p>Spontaanne ehk atraumaatiline põrnarebend (SPR) on haruldane, kuid eluohtlik seisund, mis nõuab kiiret diagnoosimist ja ravi. Artiklis on kirjeldatud kahte võrdlemisi lühikese ajaperioodi vältel Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse saabunud SPRiga patsiendi haigusjuhtu.</p> Marti Pastak Peep Talving Sten Saar Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 10.15157/ea29715 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29716 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):396–398</p> Taaniel Laisk Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 10.15157/ea29716 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29717 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):399–404</p> Eno-Martin Lotman Tanel Lepik Veronika Reinhard Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29718 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):405</p> Ülla Linnamägi Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29719 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):406</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29720 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):407</p> Svetlana Matjus Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/29721 <p>Eesti Arst 2026; 105(8):408</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2026 2026-08-23 2026-08-23