https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17734 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):331</p> Margus Lomp Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17735 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):334</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17745 <p>Eesti Arst 2021;100</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17736 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):335–337</p> Madis Filippov Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17737 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):337–339</p> Ruth Mägi Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17738 <p><strong>Taust.</strong> Õigete raviotsuste tegemiseks on tervishoiutöötajal vaja patsiendi seisundit hinnata ja selle üks võimalusi on kasutada erinevaid patsiendiküsimustikke, mis võivad olla kasutusel osana kaugteenusest.<br><strong>Eesmärk.</strong> Hinnata perearstide ja pereõdede kogemust, ootusi ja võimalikke takistusi patsiendiküsimustike ja kaugteenuste kasutamisel.<br><strong>Metoodika.</strong> Perearstikeskuste töötajatele korraldati veebipõhine ankeetküsitlus. Tervishoiutöötajate erialast ja töökogemusest tulenevate arvamuste analüüsimiseks kasutati kirjeldavaid statistikuid, hii-ruut-testi ja T-testi.<br><strong>Tulemused.</strong> Küsitlusele vastas 123 perearsti, 75 pereõde ja 7 peremeditsiini arst-residenti. Tervishoiutöötajate hinnangul kulub neil ühel vastuvõtul keskmiselt 11,0 minutit patsiendi küsitlemisele pöördumise põhjuse ja probleemi olemuse mõistmiseks. Vastanutest 65% arvas, et patsiendi poolt enne visiiti täidetud küsimustik muudaks nende töö lihtsamaks. Valdavalt sooviti, et patsient oleks küsimustiku täitnud enne vastuvõttu ja elektroonselt. 83% vastanutest tunnistas, et neil on jäänud ravijuhendites soovitatud küsimustikud kasutamata, selle peamine põhjus on olnud ajapuudus. Tervishoiutöötajad arvasid, et vähemalt kolmandiku vastuvõttudest saaks lahendada kaugvastuvõtu teel. Enim on kasutusel suhtlemine patsiendiga telefoni ja e-kirja vahendusel. Ligi pooltel vastanutest oli esinenud tehnilisi probleeme kaugvastuvõttude tegemisel.<br><strong>Järeldused.</strong> Praeguste patsiendiküsimustike kasutusvõimalused ei vasta tervishoiutöötajate ootustele ja küsimustikud jäävad sageli kasutamata. Perearstid ja pereõed ootavad tööd lihtsustavaid ja kättesaadavaid digilahendusi ning kaugteenuseid.</p> Kadri Suija Siim Nahkur Reet Laidoja Ruth Kalda Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17739 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Sünnitusjärgne depressioon (SD) on levinud vaimse tervise häire, millega kaasneb vaimse tervise risk nii naisele kui ka tema pereliikmetele. SD esinemine emal on seotud ka lapse sagedasema haigestumise ning haiglaravi vajadusega tema esimesel eluaastal. Seega on nii ennetustöö kui ka varane meeleoluhäire märkamine ja õigeaegne abi kõikide pereliikmete heaolu tagamisel oluline. SD sümptomaatika mõõtmiseks soovitatakse kasutada sünnitusjärgse perioodi spetsiifikat arvestavaid hindamisvahendeid. Edinburghi sünnitusjärgse depressiooni skaala (EPDS) on sõeltest, mida on enim kasutatud SD sõeluurimisel. Kuna Eestis puudub SD spetsiifikale kohandatud tõenduspõhine depressiooni sõeltest, oli uurimuse eesmärk tutvustada sünnitusjärgses perioodis kasutatavat sõeltesti EPDS ning leida selle lõikepunkt.<br><strong>Metoodika.</strong> Valim koosnes 389 naisest, kelle lapse sünnist oli möödas kuni 12 kuud. EPDSi lõikepunkti valideerimiseks kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) depressiooni alaskaalat. Sobivaima lõikepunkti määramisel kasutati spetsiifilisuse ja tundlikkuse hindamisel ROC-kõverat ning Youdeni indeksit.<br><strong>Tulemused.</strong> Läbiviidud analüüs näitab, et EPDS on sõeltestina kasutatav depressiivsete naiste eristamiseks naistest, kes seda ei ole. Optimaalne lõikepunkt saadi EPDSi skoori ≥ 11 juures, kus spetsiifilisuse ja tundlikkuse suhe on kõige parem.<br><strong>Järeldused.</strong> EPDSi eestikeelne versioon võimaldab anda tõenduspõhise sõeltestina esmase hinnangu sünnitusjärgse perioodi vaimsele tervisele ning toetada depressiooni varast diagnoosimist. Lisaks aitab SD-temaatika käsitlemine parandada teadlikkust tõenduspõhistest võimalustest vaimse tervise hindamisel ning nii naise kui ka pere heaolu toetamisel.</p> Kristiina Uriko Kadi Liik Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17740 <p>Kõhuaordi aneurüsm esineb peamiselt üle 65aastastel meestel. Haigus kulgeb tavaliselt sümptomiteta, kuni aneurüsm ruptureerub. Aneurüsmi ruptuuri korral on suremus 80–90%. Kõhuaordi aneurüsmi ravitulemuste parandamiseks on määrava tähendusega aneurüsmi diagnoosimine enne selle ruptureerumist. Kõhuõõne ultraheliuuring on hea tundlikkuse ja spetsiifilisusega kõhuaordi muutuste hindamiseks. Kõhuaordi aneurüsmi varajane diagnoosimine võimaldab selle likvideerimiseks rakendada plaanilises korras operatiivset ravi, mispuhul on ravitulemused ligi kümme korda paremad võrreldes erakorralise operatsiooni tulemustega aneurüsmi ruptuuri korral. Artiklis on esitatud kirjanduse analüüs, et hinnata kõhuaordi sõeluuringu rakendamise kulutõhusust üle 65aastaste meeste hulgas kõhuaordi aneurüsmi varajaseks avastamiseks.</p> Eeva-Liisa Rätsep Priit Põder Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17741 <p>Südame müksoom (SM) on kõige sagedasem südame primaarne tuumor. Kuigi histoloogiliselt healoomuline, võib ta oma asukohast tingituna tuua kaasa tõsiseid hemodünaamilisi ja embolitest põhjustatud tagajärgi ning raskematel juhtudel äkksurma. SMi harva esinemise tõttu diagnoos sageli hilineb, sest haigus võib kulgeda asümptomaatiliselt või mittespetsiifilise kliinilise pildiga. Enamasti diagnoositakse SM juhuleiuna või alles embooliliste tüsistuste ilmnemisel. SMi diagnoosimisel on kuldseks standardiks ehhokardiograafia ning ainukeseks tõhusaks ravimeetodiks on tuumori kirurgiline eemaldamine. Patsientide pikaajaline prognoos on kirurgilise ravi järel hea ning sporaadiliste müksoomide retsidiveerumise tõenäosus väike.<br>Artiklis on antud ülevaade südame müksoomi olemusest, epidemioloogiast, kliinilisest pildist, diagnoosimisest, ravist ja prognoosist.</p> Markus Kiili Raili Ermel Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17742 <p>Sihtmärkravi on muutunud pahaloomuliste kasvajate standardravi osaks. Selle eelduseks on olnud geneetika kiire areng ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt kasvajate diagnostikas ja ravivalikutes. Infomahukatele kasvaja geenipaneelide analüüsidele ja tõlgendamisele toetudes on võimalik sihtmärkraviga pikendada kaugelearenenud kasvajaga patsientide elu. Geenianalüüside hindamine nõuab tihedat koostööd arstide ja teadlaste vahel.</p> Kristiina Ojamaa Gerli Kuusk Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17743 <p>Rinnanäärmete suurenemist ehk günekomastiat esineb kolmandikust kuni kahe kolmandikuni meestest. Enamasti on see füsioloogiline ning tingitud mehe vanusest ja hormonaalsest seisundist, kuid see võib areneda mitmete ravimite kõrvaltoimena ning võib olla ka teiste haigusseisundite tunnuseks. Günekomastiaga patsiendi uurimisel on oluline eristada ealist muutust haiguslikust protsessist, ning tähtis on ka välistada pahaloomuline kasvaja. Artiklis on kirjeldatud ühepoolse günekomastiaga patsiendi kaebusi, uuringuid ja ravi ning tehtud kokkuvõte haiguse tänapäevasest käsitlusest.</p> Gabor Szirko Silver Peeter Siiak Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17744 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):386–387</p> Ats Vare Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17746 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):389–390</p> Ana Rebane Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17747 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):391</p> Kersti Oselin Heti Pisarev Keit Ilau Raul-Allan Kiivet Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17748 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):395–399</p> Ülo Zirel Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/17749 <p>Eesti Arst 2021; 100(6):400</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2021-06-21 2021-06-21