https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> OÜ Celsius Healthcare en-US Eesti Arst 0235-8026 <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26220 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):563</p> Jana Jaal Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26221 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):565</p> Katrin Rehemaa Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26222 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):566–569</p> Madis Filippov Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26223 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):571–573</p> Raivo Uibo Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26224 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):575–576</p> Tanel Laisaar Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26225 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):577–581</p> Frida Brit Noor Kadri Liis Laas Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26226 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Kopsuvähiga patsientide väikest elumust aitaks parandada haiguse varasem avastamine ja ravi. Siinse analüüsi eesmärk oli hinnata iga-aastasel madaladoosilisel kompuutertomograafilisel uuringul põhineva kopsuvähi sõeluuringu kulutõhusust ja mõju eelarvele Eestis võrreldes kopsuvähi tavapärase diagnostikaga. Uuringu sihtrühm on 55–74aastased inimesed, kelle kopsuvähi risk on suur (PLCOm2012noRace skoor &gt; 1,5%).<br><strong>Metoodika.</strong> Analüüsiks koostati simulatsioonimudel, milles kasutati Eesti statistikat ja kuluandmeid ning Eesti kopsuvähi sõeluuringu katseprojekti kahe esimese aasta andmeid kopsuvähi levimuse, suremuse, staadiumijaotuse ja ravikulude ning sõeluuringu kulude kohta. Tervisekasu mõõdeti kvaliteetsetes eluaastates ning analüüsis arvestati nii sõeluuringu kasu (s.o staadiuminihe) kui ka kahjuga (s.o valepositiivsus ja ‑negatiivsus, ülediagnoosimine).<br><strong>Tulemused.</strong> Sõeluuringuga väheneks kopsuvähist põhjustatud surmade arv 13%, kuid kaasneks lisakulu keskmiselt 1381 eurot ühe sõeluuritava kohta tema eluea jooksul. Sõeluuringu lisakulu ühe võidetud kvaliteetse eluaasta kohta oli 19 400 eurot. Eelarvemõju analüüsi põhjal kaasneb kopsuvähi sõeluuringuga esimesel aastal Tervisekassale lisakulu hinnanguliselt 11,8 miljonit eurot, mis järgnevatel aastatel väheneb 6,6 miljonini, sest sihtrühmast on olemas parem ülevaade.<br><strong>Järeldused.</strong> Kopsuvähi sõeluuring Eestis on kulutõhus, arvestades Eestis kasutatavaid kulutõhususe piirmäärasid.</p> Janika Alloja Kaja-Triin Laisaar Eva Juus Kadi Kallavus Mariliis Põld Mikk Jürisson Tanel Laisaar Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 10.15157/ea26226 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26227 <p>6. juulil 1924 viibis saksa psühhiaater Hans Berger Jena Ülikooli kliinikumi operatsioonitoas koos oma kolleegi neurokirurg Nikolai Gulekega. Operatsioonilaual oli 17aastane poiss, kellele tehti kolju trepanatsiooni ajutuumori kahtluse tõttu. Frontoparietaalsele ajukoorele pandi üksteisest 4 cm kaugusele kaks saapakujulist elektroodi. Elektroodidega ühendatud galvanomeeter näitas nõrku võnkeid. Nii registreeriti esimest korda inimese aju spontaanne bioelektriline aktiivsus, mis pani aluse elektroentsefalograafia uurimismeetodi ajastule (1). Käesolevas artiklis on kirjeldatud selle uurimismeetodi arengut Eestis, elektroentsefalograafia signaali tekkemehhanisme, uuringu teostamise metoodikat, peamisi rakendusi teaduses ja kliinilises praktikas ning selle uurimismeetodi tulevikuperspektiive.</p> Doris Poolamets Aleksei Rakitin Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 10.15157/ea26227 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26228 <p>Transfusioonmeditsiin on inimverest tehtud ravimite valmistamist ja kasutamist käsitlev meditsiiniharu. Verekeskused on doonorivere kogumise kohana tihti meedia fookuses, kuna teavitamine ja avalik tähelepanu on hädavajalikud, et tagada piisav arv doonorikülastusi haiglate igapäevaseks verega varustamiseks. Transfusioonimeditsiini haiglaseinte vahele jääv osa on kajastust leidnud vähem. Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) on selles valdkonnas olnud viimasel ajal muudatusi, mis võiks olla huvipakkuvad ja kasulikud kolleegidele ka teistes haiglates. Kasutusele on võetud madala isoaglutiniinide A1 IgM ja B IgM tiitriga (edaspidi madala anti-A ja anti-B tiitriga) 0-grupi RhD-positiivne täisveri, vereülekandemääruste uuendamisest lähtudes on muudetud töökorraldust, valminud ja hästi on vastu võetud vereülekandealane e-õpe arstidele ning esimesed edusammud on ette näidata nii doonorite kui ka patsientide oma vere säästlikul kasutamisel.</p> Riin Kullaste Ene Vadi Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 10.15157/ea26228 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26229 <p>Tänu vähiravi pidevale arengule on onkoloogiliste patsientide elulemus ja tervistumine viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt paranenud. Samas tähendab vähipatsientide pikenev elulemus ka seda, et tõuseb tendents haigestuda elu jooksul rohkem kui ühte pahaloomulisse kasvajasse. Seega suureneb järjest ka mitmikkasvajatega patsientide hulk. Artiklis on käsitletud mitmikkasvajate olemust ühe haigusjuhu näitel ning antud lühiülevaade kirjandusest, püüdes seda ilmestada Eesti vähiregistrilt saadud isikustamata arvandmetega mitmikkasvajate kohta Eestis.</p> Kertu Kallaste Marju Kase Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 10.15157/ea26229 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26230 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):613–617</p> Margus Viigimaa Martin Serg Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26231 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):618–619</p> Loori Paadik Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26232 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):620–621</p> Maibell Neemsalu Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26233 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):622</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26234 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):623</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/26235 <p>Eesti Arst 2025; 104(11):624</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 2025-11-18 2025-11-18