Eesti Arst

Usaldusisikut võib usaldada

Eesti Arstide Liit — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):444

Kõrghariduse ja teaduse rahastamine on endiselt probleemne

Margus Lember — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):445–447

Residentuuri lõpetajad 2022/2023. õppeaastal

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):448

Ajakirja Eesti Arst ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi artiklikonkurss „Minu esimene publikatsioon“ 2023/2024. õppeaastal

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):449

Diagnostilise genoomi testimise tulemuste raporteerimise soovitused

Katrin Õunap — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):487–489

Digitaliseerimine – vana termin, uus tähendus

Väino Sinisalu — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):490–492

Dementsuse kompetentsikeskus

Piret Purdelo-Tomingas — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):493

100 aastat tagasi avatud Taagepera sanatooriumist valguses ja varjus I

Heldi Thomson — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):494–497

Uus teadusdoktor Kärt Simre

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):498

Uus teadusdoktor Stanislav Tjagur

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):499

Uus teadusdoktor Qurat Ul Ain Reshi

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):500

Uus teadusdoktor Martin Argus

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):501

Aili Paju 85

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):502

Dr Raissa Siimann 80

Eesti Taastusarstide Selts — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):503

Kroonika. August 2023

Eesti Arsti toimetus — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):504

SOS-kaart neerupealise puudulikkusega patsientidele Eestis nüüd saadaval

Vivian Arrak, Kristina Isand — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):486

Meckeli divertikuliit

Rauno Pihlak — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):484–485

Adduktorkõõluste hematoomi heterotoopne ossifikatsioon sporditrauma järel – haigusjuht ja kirjanduse ülevaade

Mari-Liis Männard, Reedik Pääsuke — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Heterotoopne ossifikatsioon (HO) on luukoe moodustumine skeletivälisesse piirkonda, mis on oluline tüsistus ortopeediliste operatsioonide ja protseduuride, luumurdude, küünarliigese vigastuste, laialdaste põletuste, suure energiaga pehmekoe-traumade ning traumaatiliste peaaju- ja seljaajuvigastuste puhul. Sõltuvalt etioloogiast võib HO esinemissagedus olla kuni 60%, trauma geneesiga HO moodustab kõikidest juhtumitest ligikaudu 60–75%. Trauma või operatsiooniga kaasnevad põletikulised protsessid loovad keskkonna, milles mesenhümaalsed tüvirakud hakkavad skeletivälises piirkonnas diferentseeruma osteoblastideks. Artiklis on kirjeldatud füüsiliselt aktiivset patsienti, kes vigastas jooksmise käigus parema reie adduktorlihaseid. Aasta jooksul kujunes m. adductor longus’e ja m. adductor brevis’e kõõluste piirkonda HO, mis vajas operatiivset ravi. Sporditraumajärgne reie adduktorlihaste kõõluste heterotoopne ossifikatsioon on väga harva esinev tüsistus.

A-grupi streptokokkinfektsioon lastel

Piia Jõgi, Eda Tamm — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Alates 2022. aastast on nii Euroopas kui mujal maailmas suurenenud laste seas A-grupi beetahemolüütilise streptokoki (Streptococcus pyogenes) põhjustatud haigestumus ja ka surmaga lõppenud haigusjuhtude arv. Mikroobi põhjustatud haiguste spekter on väga lai alates farüngiidist ja sarlakitest kuni eluohtlike invasiivsete infektsioonideni. Haigestumuse suurenemise põhjused on tõenäoliselt mitmetegurilised, kuid paljuski seotud COVID-19-pandeemia ajal rakendatud erinevate meetmetega. Ülevaate eesmärk on kirjeldada A-grupi beetahemolüütilise streptokoki põhjustatud haigusi, diagnostikat ja ravi.

Uni ja immuunsus

Adeele-Ann Krigul, Raivo Uibo — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Une ja immuunsuse vahel esineb kahesuunaline seos – une häirumine mõjutab immuunvastust ning häired immuunsuses mõjutavad und. Lühiajalised organismi ohustavad tegurid, nagu viirusega kokkupuude või äge unepuudus, viivad uneaja pikenemiseni.
Seevastu pikaajaline kokkupuude ohuteguriga viib unerütmi ja põletikulise seisundi häirumiseni. Une ja immuunsuse vahelises seoses on oluline roll põletikulistel tsütokiinidel, prostaglandiinidel ja C-reaktiivsel valgul. Erinevate krooniliste infektsioonide, põletikuliste haiguste ja kasvajate uuringud on kinnitanud unekvaliteedi halvenemise ja põletikumarkerite vahelist seost.

Peensoole barjääri läbilaskvus, seda mõjutada võivad tegurid ja selle määramise meetodid

Mikk Kelder, Tamara Vorobjova — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Toitainete omandamise seisukohalt on peensool inimkeha olulisim elund. Peensoole läbilaskvus tähendab igasuguste ainete võimet läbida epiteeli, isegi kui neile vastav transpordivalk puudub. Kuivõrd peensoole läbilaskvus on dünaamiline, suuresti mikrobioomist sõltuv ja mitmete haigusseisundite sümptomaatika kujundaja, on oluline osata seda usaldusväärselt määrata ning tulemusi teaduspõhiselt tõlgendada. Selleks kasutatakse eelkõige in vivo meetodeid, näiteks sahhariidide manustamisel põhinevaid aktiivseid teste. Alternatiivina on võimalik määrata biomarkerite taset veres, uriinis või roojas. Kasutatavad markerid on näiteks kalprotektiini, zonuliini, tsitrulliini ja klaudiin-3 tasemed, kuid nende puuduseks jääb madal spetsiifilisus, vähene tõenduspõhisus või testidest tulenevad ebatäpsused määramisel.

Ida-Tallinna Keskhaiglas 2020. aastal teostatud koloskoopiate vastavus Euroopa Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu kvaliteediparameetritele

Thomas Zimmerer, Marika Tammaru, Anna-Liisa Velsberg — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Jämesoolevähk on sage haigus, mille esinemissagedus Eestis on kasvutendentsiga. Osa jämesoolevähkidest diagnoositakse intervallvähina – koloskoopial võivad vähieelsed seisundid jääda märkamata ja vähk diagnoositakse 3–5 aastat peale protseduuri. Seega on protseduuri kvaliteet kriitilise tähtsusega, et paremini hinnata vähieelseid muutusi sooles.
Uuringu eesmärk oli hinnata Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK) 2020. aastal läbiviidud koloskoopiate kvaliteeti Euroopa Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingu kvaliteedistandarditest lähtudes. Kliinilisel andmebaasil eHealth põhineva läbilõikeuuringu andmeallikad olid ITKs ajavahemikul 01.01.–31.12.2020 tehtud koloskoopiate saatekirjad, protseduuride kirjeldused ning koloskoopia käigus võetud materjalide histoloogilise uuringu vastused.
Kogutud andmed näitavad, et ITK gastroenteroloogia keskuses tehtud koloskoopiad vastavad kolmes olulises punktis – umbsoolde jõudmise määr, koloskoobi väljatoomise aeg ja adenoomide avastamise määr (ADR) – rahvusvahelistele standarditele. Protseduurieelse jämesoole ettevalmistuses kvaliteedieesmärki ei saavutatud.

Residentuur käib ajaga kaasas ning vaatab tulevikku

Urmas Lepner — Mon, 18 Sep 2023 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2023; 102(9):443