Eesti Arst

Eesti Arstide Päevad 2026

Eesti Arstide Liit — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):173

Lastefondi lugu on enam kui 10 000 lapse lugu ja püsiannetajad nende elujoon

Eesti Arsti toimetus — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):220–221

Uus teadusdoktor Jana Uhlinova

Eesti Arsti toimetus — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):222

Uus teadusdoktor Juta Kraav

Eesti Arsti toimetus — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):223

Kroonika. Märts 2026

Eesti Arsti toimetus — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):224

Lootekahjustuse riskiga ravimite kasutamine rasestumisvõimelises eas naistel

Katrin Kurvits, Maia Uusküla — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):215–219

Vastsündinute tsüstilise fibroosi sõeluuringu efektiivsus ja kulutõhusus

Eva Juus, Karit Reinson, Katrin Koiduaru, Tiina Kahre, Mikk Jürisson — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):211–214

Periorbitaalne nekrotiseeriv fastsiit*

Taur Lillestik — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):208

Viljakuse säilitamine naistel onkoloogilise ravi eel – kolme põhitehnika ülevaade ja metaanalüüs*

Kadri Käver-Lomp — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):209

Kas ninatampooni valikul on tähtsust? Merocel vs. Rapid Rhino*

Klaus Vändre — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):210

Ebatavaline palaviku põhjus lapsel – haigusloo kirjeldus

Kristo Klaus, Silvi Plado, Kristel Päro — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Palavik on lapseeas üks peamisi erakorralise meditsiini osakonda pöördumise põhjuseid, kuid selle põhjuse tuvastamine võib olla keeruline, kuna tegu on mittespetsiifilise sümptomiga (1). Suuremal osal juhtudest on palaviku põhjuseks iselimiteeruv viirusinfektsioon. Pikemalt kestnud palaviku puhul on arsti jaoks tegu keerulise diagnostilise väljakutsega, sest kliiniliselt võib olla raske eristada healoomulisi ja potentsiaalselt eluohtlikke põhjuseid (2). Allpool kirjeldatud haigusjuhu korral diagnoositi palavikuga lapsel harva esinev infektsioonhaigus – tulareemia.

Ülevaade Tervisekassa kliinilisest auditist „Elundidoonorluse vaatest välja jäämise tasandid ja põhjused 2023. aastal kesk- ja üldhaiglates surnud alla 80aastaste patsientide valimi põhjal“

Riin Kullaste — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Kliiniline audit korraldati eesmärgiga teada saada, kas Eesti üld-, kohalikes ja keskhaiglates oli 2023. aastal surnud patsiente, keda oleks võinud käsitleda potentsiaalsete doonoritena. Vaadeldi, milline on raviasutuste valmidus potentsiaalsete doonoritega tegeleda, kuidas haigeid käsitleti ning mis võis tingida, et info nende patsientide kohta ei jõudnud Eestis elundidoonorlust koordineerivate isikuteni. Auditeerijad leidsid, et 148-st valimisse sobinud patsiendist jäi potentsiaalse doonorina käsitlemata keskhaiglates 27 ja madalama astme haiglates 8 patsienti. Arvatavate põhjustena toodi välja, et elundidoonorlust ei kaaluta või ei peeta patsiente selleks sobivaks. Valdavalt puuduvad raviasutustes ka juhendmaterjalid, millele otsustamisel toetuda, ning spetsiaalse väljaõppe saanud personal. Auditis toodi välja vajadus üldise teadlikkuse suurendamise, üleriigiliste juhendite ning süsteemse koolituse järele.

Enamat kui mugavus: meditsiinitarkvara kasutamise kogemuse süstemaatilise mõõtmise olulisus

Kertti Merimaa, Eveli Saue — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Digirakenduste ulatuslik ja kiire levik tervishoius on muutnud kliiniliste infosüsteemide positiivse ja toetava kasutajakogemuse üha olulisemaks kvaliteedi ja patsiendiohutuse teguriks. Artiklis on käsitletud kasutajakogemuse hindamise metoodikaid meditsiinitarkvara puhul ning rahvusvahelisi instrumente (SUS, UMUX-Lite, NuHISS), mis võimaldavad tarkvarade kasutatavust süsteemselt ja võrreldavalt mõõta. Eesti näitena on toodud Järvamaa Haiglas aastatel 2024–2025 läbi viidud kasutajakogemuse uuring, milles kasutati kliinilise infosüsteemi kasutamise kogemuse kvantitatiivseks hindamiseks UMUX-Lite’i instrumenti. Uuring kinnitas metoodilise mõõtmise praktilist väärtust ja näitas, et süstemaatiline andmete kogumine kasutajakogemuse kohta toetab tervisetarkvara järjepidevat täiustamist ja organisatsiooniliste otsuste langetamist. Eesti kontekstis võiks süstemaatilise hindamise laiendamine oluliselt parandada meditsiinipersonali tööga rahulolu ning vähendada ohujuhtumite esinemist raviteekondadel.

Seksuaalsel teel levivate infektsioonide laboratoorne diagnostika Eestis

Laura Jõgeda, Paul Naaber — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Taust ja eesmärk. Viimastel aastatel on Euroopas täheldatud seksuaalsel teel levivate infektsioonide (STLI) sagenemist. Eestis on alates 2000. aastate algusest STLI-de esinemissagedus vähenenud ning viimastel aastatel püsinud stabiilsena. Selle aja jooksul on
laboridiagnostikas toimunud olulised muutused nii kasutatavate meetodite kui ka laborivõrgustiku struktuuri osas.
Uuringu eesmärk oli 1) hinnata Eestis STLI-de laboratoorse diagnostika hetkeseisu ja muutusi viimase kahekümne aasta jooksul; 2) võrrelda testimise praktikat ning positiivsete tulemuste osakaale meestel ja naistel; 3) võrrelda Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Terviseameti ja Tervisekassa andmetel põhinevat STLI-de statistikat.
Metoodika. Tegemist on retrospektiivse kirjeldava uuringuga, mis põhineb 2001. aastal Eestis läbi viidud üleriigilise laboriküsitluse andmestikul ning 2024. aasta TEHIKu, Terviseameti ja Tervisekassa andmetel. Analüüs hõlmas viie seksuaalsel teel leviva infektsioonitekitaja (Chlamydia trachomatis, Neisseria gonorrhoeae, Treponema pallidum, Trichomonas vaginalis ja Mycoplasma genitalium) testimise mahtu, kasutatud diagnostikameetodeid, tulemusi. Testimismahtude ja tulemuste osas võrreldi soolist jaotumust.
Tulemused. STLI-de laboridiagnostikat tegevate asutuste arv on 23 aasta jooksul vähenenud 62-lt 20-ni ning analüüsimeetodid on muutunud valdavalt molekulaarseks. Testimismahud on langenud 9–34%, välja arvatud klamüdioosi puhul, mille uuringute arv on suurenenud 32%. Võrreldes meestega testitakse naisi oluliselt sagedamini (71–84% testitutest olid naised), samas on meeste seas positiivsete C. trachomatis’e, N. gonorrhoeae, T. pallidum’i ja M. genitalium’i testide osakaal 2–18 korda kõrgem. Kuni kolmandik laboratoorselt kinnitatud STLI-de juhtudest ei kajastu Terviseameti ametlikus statistikas.
Järeldused. Eestis on seksuaalsel teel levivate infektsioonide laboridiagnostika viimase paarikümne aasta jooksul muutunud oluliselt täpsemaks ja vastab rahvusvahelistele ravijuhenditele. Uuring tõi esile märgatava soolise erinevuse STLI-de testimises – mehi testitakse oluliselt vähem kui naisi ning see võib viidata STLI-de aladiagnoosimisele selles rühmas. Epidemioloogilise seire täpsuse parandamiseks on soovitatav rakendada elektroonilist, tervise infosüsteemi laboriandmetel põhinevat automatiseeritud seiresüsteemi.

Sirje Mikkel: paljud lapsed jõuavad meie juurde liiga hilja

Madis Filippov — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):174–178

Kuidas viia teaduspõhised teadmised inimesteni?

Reet Mändar, Miriam A. Hickey — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):179–182

Quo vadis, donatio et transplantatio organorum?

Virge Pall — Mon, 20 Apr 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(4):171