Eesti Arst

Eesti Arstide Liidu üldkogu avaldus

Eesti Arstide Liit — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):628

Uus teadusdoktor Ivi Vaher

Eesti Arsti toimetus — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):676

In memoriam Selma Teesalu

Eesti Arsti toimetus — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):677

Kroonika. November 2025

Eesti Arsti toimetus — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):678

Aasta sisukord 2025

Eesti Arsti toimetus — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):679–680

Ülevaade vaktsiinikahjude hüvitamisest Eestis

Indrek Soosaar, Mikk Jäätma, Helve Vestman, Maia Uusküla — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):673–675

Innovatsioonifond hoogustab tervishoiu arengut

Kristin Kuusk — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):671–672

Hüpoglossaalnärvi stimulaator obstruktiivse uneapnoe ravis*

Joosep-Henrich Soone — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):670

Immuunglobuliin A nefropaatia – maailmas kõige sagedasema glomerulonefriidi – uuendatud rahvusvaheline ravijuhend

Mai Rosenberg — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):661–665

SGLT2 inhibiitorid – uus mitmetoimeliste ravimite klass

Väino Sinisalu — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):667–668

Ägedad polüneuropaatiad – Guillaini-Barré sündroom ja kuiv beriberi. Haigusjuhu kirjeldus

Grete Lisette Nõmmiste, Katrin Sikk — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Polüneuropaatia on sagedasti esinev haigus, mille diagnoosimine võib mõningatel juhtudel osutuda ka keerukaks. Diagnoosi aluseks on kliiniline leid, laboratoorsed analüüsid ning elektroneuromüograafiline uuring. Viimase põhjal saab määrata kahjustuse iseloomu (demüeliniseeriv vs. aksonaalne kahjustus), perifeersete närvide haaratuse raskust ning hinnata haiguse prognoosi. Artiklis on kirjeldatud kahte haigusjuhtu, mis iseloomustavad polüneuropaatiate võimalikku kiiret ja tõsist kulgu. Esimese haigusjuhu puhul on tutvustatud Guillaini-Barré sündroomi ning teise haigusjuhu näitel saab väita, et ka üldlevinult krooniliseks polüneuropaatiaks tituleeritud beriberi ehk B1-vitamiini (tiamiin) vaegusest tingitud polüneuropaatia kulg võib väljenduda ägeda haigusena.

Haruldased vaagnaluude väsimusmurrud spordis – konservatiivse ravi alused ühe haigusjuhu näitel

Anette Joandi, Mihkel Mardna — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Vaagnaluude väsimusmurrud on haruldased, moodustades 1,6 kuni 7,1% kõikidest väsimusmurdudest. Nende peamised paikmed on häbemeluu ja ristluu. Näitena toodud haigusjuht kirjeldab haruldast istmikuluu väsimusmurdu, mis tekkis istmikuköbrust vahetult proksimaalsemal. Vaagnaluude väsimusmurrud avalduvad sportlastel enamasti ebamäärase valuna puusa-, tuhara- või kubemepiirkonnas, mistõttu on neid raske eristada teistest selle piirkonna vigastustest. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse magnetresonantstomograafiat, mis on väsimusmurdude tuvastamiseks kõige tundlikum meetod. Kuigi vaagnaluude väsimusmurrud arvatakse madala riskiga vigastuste hulka, mis alluvad enamasti hästi konservatiivsele ravile, võib sportlase rehabilitatsioon kujuneda keerukaks. Vajalik on adekvaatne taastusravi võimalikult kiireks sporti naasmiseks. Taastusperioodil on tähtis säilitada kardiovaskulaarne treenitus spordialaspetsiifilise mitmekülgse alternatiivse treeninguga. Parima keskkonna loob vaagnaluude väsimusmurrust taastuvale jooksjale antigravitatsiooni liikumisrada, mis vähendab vertikaalse kompressiooni mõju kahjustatud luusegmendile.

Intratekaalse baklofeenpumba kasutamine Eestis

Marie Elise Soomre, Marika Tammaru, Liis Kadastik-Eerme — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Taust ja eesmärgid. Intratekaalne baklofeenravi (ITB) on mitmete närvisüsteemi haigusseisundite korral kasutatav ravimeetod, mis vähendab efektiivselt spastilisust. Eestis paigaldati esimene ITB-pump 2012. aasta lõpus. Artikli eesmärk on anda ülevaade senisest ITB kasutuspraktikast ja ravitüsistusest Eestis.
Metoodika. Raviasutuste infosüsteemide andmetel põhinev uuring kirjeldab ITB-pumba saanud patsientide demograafilisi ja kliinilisi näitajaid ning raviga seotud tüsistusi.
Tulemused. 2024. aasta juuli seisuga oli Eestis ITB-pump paigaldatud 43 patsiendile. Mediaanvanus esmasel implantatsioonil oli 18 (vahemik 5–63) aastat. ITB-pumba saanud patsientidest 60% (n = 26) olid madala ja 40% (n = 17) kõrge funktsionaalsusega. Sagedasim kliiniline sündroom oli spastiline tetraparees (n = 24) ja sagedasim diagnoos tserebraalparalüüs (n = 19). Tüsistusi esines kõigist ITB-pumbaga patsientidest 16%-l (n = 7, 95% usaldusvahemik (uv) 5%, 27%), kõige sagedamini täheldati liikvori leket.
Järeldused. Kuigi ITB on olnud Eestis kättesaadav juba üle 10 aasta ning tüsistuste esinemissagedus
on madal, on ITBd rakendatud ainult vähestele spastilisuse sündroomiga patsientidele. Esitatud ülevaade võimaldab suurendada arstkonna ja patsientide teadlikkust ITBst kui spastilisust leevendavast ravivõimalusest.

Arkadi Popov: me ei taha Tartuga kuidagi sõdida

Madis Filippov — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):630–633

CPME üldkogu arutas Ateenas Euroopa tervishoiupoliitika väljakutseid

Indrek Oro — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):635–637

Arstide liidu üldkogu koosolek

Katrin Rehemaa — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):629

Arstid versus ametnikud

Katrin Rehemaa — Mon, 22 Dec 2025 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2025; 104(12):627