Eesti Arst

Üllar Lanno: üldhaiglad võiksid saada arstide väljaõppes suurema rolli

Madis Filippov — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):284–287

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna lõpetajad 2026. aastal

Eesti Arsti toimetus — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):288

Kõrgvererõhktõve kui kroonilise haigusega patsientide ravi ja jälgimine

Pille Kuusepalu, Mariliis Trei-Mäe, Rauno Vinni — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):289–292

Arstiteaduse õppekava arendamine: vajaduste hindamine ja olulisemad arengusuunad

Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):293–298

In memoriam Toomas Tein

Madis Rahu, Aare Märtson — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):342

In memoriam Saima Jõgiste

Kolleegid — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):343

Kroonika. Mai 2026

Eesti Arsti toimetus — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):344

Haiguspuhuse alatoitumuse varajane tuvastamine ja toitmisravi korraldus Eestis: uue ravijuhendi tutvustus ja praktilised rakendamisvõimalused

Hanna-Liis Lepp, Karmen Koppel, Terje Tollimägi-Raud — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):335–340

Traumaatiline ureetri vigastus: esialgsed tulemused ja kogemus*

Marius Saak — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):332

Traneksaamhappe ohutus ja tõhusus üldkirurgias*

Elise Keskpaik — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):333 333

Levonorgestreeli vabastav emakasisene vahend ainsa ravimeetodina endomeetriumi varajases staadiumis vähi ja atüüpilise hüperplaasia raviks patsientidel, kes ei sobi operatsiooniks: ENDOIUD-uuring*

Laura Rähni — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):334

Uus kaalu langetav kombinatsiooniravim CagriSema

Eeva Liisa Linnamägi — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):329–330

Spinaalkanali sünoviaaltsüst – haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

Kadi Treial — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):326–328

Autosoom-dominantne hüpofosfateemiline rahhiit – haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

Kaisa Mallene, Karin Laas, Aare Saluste, Kairit Joost — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Autosoom-dominantne hüpofosfateemiline rahhiit (ADHR) on harva esinev geneetiline haigus, mida põhjustavad FGF23 (fibroblast growth factor 23) geenis esinevad heterosügootsed mutatsioonid. Haigus tekitab fosfaadivaeguse, mis omakorda viib rahhiidi või osteomalaatsia väljakujunemiseni. Kliiniliseks väljenduseks on enamasti muskuloskeletaalvalud, skeleti deformatsioonid või luumurrud. Artiklis on esitatud 45aastase patsiendi haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade. Patsiendil esinesid hüpofosfateemilisest osteomalaatsiast tingitud stressmurrud ning valusündroom, mis allus hästi suukaudsele ravile fosfaadi ja kolekaltsiferooliga. Haiguse haruldusest olenemata on äärmiselt tähtis varajane diagnoos ja õige ravi, selleks et vältida valu,
luumurde ja parandada elukvaliteeti.

Laboratoorsed võimalused otseste suukaudsete antikoagulantide toime hindamiseks

Marika Pikta, Lenna Örd, Helen Ilumets, Margus Viigimaa — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Otseste suukaudsete antikoagulantide (rivaroksabaan, apiksabaan, edoksabaan, dabigatraan) kasutus venoosse trombemboolia ennetuseks ja raviks ning insuldi profülaktikaks mittevalvulaarse kodade virvendusarütmia korral suureneb Eestis aastast aastasse. Samuti on leitud, et harjumuspärased hüübimisanalüüsid (INR, PT, APTT) ei ole usaldusväärsed otseste suukaudsete antikoagulantide kliiniliselt olulise toime hindamiseks. Nende asjaolude tõttu tekib järjest rohkem küsimusi otseste suukaudsete antikoagulantide toime määramise näidustuste, Eestis kättesaadavate laboratoorsete meetodite ja analüüsi vastuste kliinilise tõlgendamise kohta. Ülevaateartikkel on kirjutatud eesmärgiga tuua veidi rohkem selgust sellesse keerulisse teemasse.

Vedelbiopsia kasutamine vähi varajases diagnostikas: arengud, võimalused ja väljakutsed

Jüri Teras, Andrus Mägi, Roland Martin Teras — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Vedelbiopsia on kiiresti arenev tehnoloogia, mis võimaldab vähi avastamist verest tuvastatavate biomarkeritega, nagu ringlev kasvaja-DNA (ctDNA), ringlevad kasvajarakud (circulating tumor cells, CTC) ja eksosomaalsed RNA- ja valgumolekulid. Erinevalt traditsioonilistest invasiivsetest biopsiatest on vedelbiopsia mitteinvasiivne, hõlpsalt korratav ja sobib vähi dünaamiliseks jälgimiseks. Ülevaates on käsitletud vedelbiopsia bioloogilist alust, tehnoloogilisi lähenemisi ja kliinilisi rakendusi vähi varajases diagnoosimises. Viimaste aastate uuringud näitavad, et mitme vähi varajase avastamise (multicancer early detection (MCED)) testid, mis kasutavad ctDNA metülatsioonimustreid või CTC-klastreid, võimaldavad avastada vähki enne sümptomite ilmnemist, pakkudes uut paradigmat täppisonkoloogias. Kuigi tundlikkus varajastes staadiumides on veel piiratud, viitavad prospektiivsed uuringud, et vedelbiopsia saab tulevikus oluliseks osaks vähi sõeluuringutes, ennetusmeditsiinis, aga ka süsteemravi juhtimises.

Lame lihhen dupilumabravi foonil raske atoopilise dermatiidiga patsiendil: haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade

Angela Moro, Annika Kosenkranius, Külli Kingo, Liisi Raam — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Dupilumab on tõhus bioloogiline ravim mõõduka kuni raske atoopilise dermatiidi ravis, kuid harva on kirjeldatud uusi põletikulisi nahareaktsioone, mida seostatakse immuunvastuse nihkega. Artikli eesmärk on kirjeldada lameda lihheni teket dupilumabravi foonil ning arutleda võimalike immunoloogiliste mehhanismide üle. Kirjeldatud haigusjuhu korral tekkis 22aastasel raske atoopilise dermatiidiga meespatsiendil dupilumabravi ajal randmetel ja kehatüvel uus sügelev lööve, mis kliiniliselt ja histoloogiliselt vastas lameda lihheni diagnoosile. Atoopilise dermatiidi ägenemine taandus standardravi foonil, kuid lihhenoidne lööve püsis. Dupilumabravi lõpetati ning alustati ravi Janus-kinaasi 1 (JAK1) inhibiitori upadatsitiniibiga. Seega võib dupilumabravi immuunvastuse nihke kaudu soodustada lihhenoidsete põletikuliste reaktsioonide avaldumist eelsoodumusega patsientidel. Uue lööbe tekkimisel bioloogilise ravi ajal tuleb kaaluda alternatiivset diagnoosi ja vajaduse korral kinnitada see histoloogiliselt.

Arstiõppe uuendamine kujundab homset tervishoidu ja teenib ühiskonna muutunud vajadusi

Ruth Kalda — Wed, 17 Jun 2026 00:00:00 +0000

Eesti Arst 2026; 105(6–7):283