Eesti Arst https://ojs.utlib.ee/index.php/EA <p class="bold"><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>is a general medical peer-reviewed scientific monthly (11 issues a year) the aim of which is to contribute to the improvement of physicians` qualification and to the widening of their outlook, as well as to communicate evidence based medical information and to cultivate Estonian medical language.</p><p>The Journal publishes:</p><ul><li>Results of original research in the field of medical and health sciences </li><li>Reviews on clinical issues and issues related to health organization and healthcare as well as on social, legal and ethical issues and history of medicine</li><li>Educational articles</li><li>Case reports with comments</li><li>Information about the activity of the Estonian Medical Association and other medical organizations and medical establishments, dissertations, congratulations, obituaries, readers` letters and other information relevant to medical professionals.</li></ul><p><em><strong>Eesti Arst</strong> </em>as the only medical scientific journal in Estonia is classified under category 1.3 in the Estonian assessment system for scientific information.</p><p>The circulation of the Journal is 3,000 and its subscribers are the Estonian Medical Association, the Estonian Association of Family Physicians, students of the Faculty of Medicine and individuals from Estonia and elsewhere.</p> en-US <p>Pärast artikli avaldamist Eesti Arsti paber- või elektroonilises versioonis lähevad sellega seotud varalised õigused kooskõlas Eesti ja rahvusvaheliste autoriõiguse põhimõtetega üle ajakirjale. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad uuringuartiklite, ülevaadete ja haigusjuhtude varalised õigused Eesti Arstide Liidule ning teiste Eesti Arstis avaldatud materjalide varalised õigused nii Eesti Arstide Liidule kui ka ajakirja välja andvale osaühingule Celsius Healthcare. Ajakiri sõlmib iga autoriga õiguste ülemineku kohta kirjaliku kokkuleppe. Kui avaldatud artikli koopiat kasutatakse mittetulunduslikul eesmärgil, näiteks õppetöös või lisatakse see väitekirja, siis ei ole kirjastajalt selle kasutusloa küsimine tarvilik. Kui autorid on kasutanud oma töödes mujal avaldatud materjali (fotod, joonised jms), siis tuleb selle Eesti Arstis avaldamiseks saada luba materjali kasutusõiguse omanikult.</p><p> Algupäraste uuringute, ülevaate- ja koolitusartiklite ning haigusjuhtude kirjelduste autorid peavad oma kaastöös alati esitama võimaliku huvikonflikti deklaratsiooni. Muud tüüpi kaastööde korral võib ajakirja toimetus seda autoritelt täiendavalt küsida ja avaldamisel artiklile lisada.</p><p>Avaldamisel lisatakse artiklile selle esmase toimetusse saabumise, avaldamisotsuse ja internetis avaldamise kuupäev.</p> eestiarst@eestiarst.ee (Eesti Arst) epner@utlib.ee (Epner) Fri, 17 Jan 2025 08:23:42 +0000 OJS 3.3.0.13 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 Ajakirja Eesti Arst retsensendid 2024. aastal https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24810 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):2</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24810 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Rain Laane: meil on lisaraha vaja, sellest me ei pääse https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24811 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):5–7</p> Madis Filippov Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24811 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiad arsti- ja terviseteaduste valdkonnas 2024. aastal https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24812 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):8</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24812 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Tervishoiutöötajate pädevuse hindamine https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24813 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):9–12</p> Pille Kuusepalu, Rauno Vinni Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24813 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Riik soovib rohkem arste, kuid kas kõik tudengid mahuvad Tartusse õppima? https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24826 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):59–60</p> Priit Välja Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24826 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Kliinikumi preemia ajakirja Eesti Arst parimale teadusartiklile. Ida-Tallinna Keskhaigla preemia ajakirja Eesti Arst parimale haigusjuhu kirjeldusele. Põhja-Eesti Regionaalhaigla preemia statuut parima uurimusalase artikli eest ajakirjas Eesti Arst https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24827 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):61</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24827 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Uus teadusdoktor Kati Kärberg https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24828 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):62</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24828 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Uus teadusdoktor Kadri Kõivumägi https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24829 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):63</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24829 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Kroonika. Detsember 2024 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24830 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):64</p> Eesti Arsti toimetus Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24830 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Kroonilise venoosse haavandi käsitluse ravijuhend on ajakohastatud https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24824 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):53–55</p> Tiiu Kaha, Heli Järve Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24824 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Uus juhend: laste ja vanaduspensioniealiste puude raskusastme tuvastamine https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24825 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):56–58</p> Laura Kalda, Hille Maas, Tiina Tammik, Linda Tarto, Sabina Trankmann, Karl Haljasmets Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24825 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Piiratud strateegia vs. tavapärane ravi koletsüstektoomia korral patsientidel, kellel on kõhuvalu ja sapikivid* https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24822 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):51</p> Karl Kustav Kuning Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24822 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Avatud kirurgilise ja endovaskulaarse ravi võrdlus: pikaajalised tulemused femoropopliteaalsegmendi pikkade kahjustuste korral* https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24823 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):52</p> Solveig Verbu Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24823 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Levinud südamehaigused ja kardiovaskulaarsed riskitegurid kahjustavad aju ja soodustavad dementsuse kujunemist https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24821 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):50</p> Väino Sinisalu Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24821 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Kopsuarteri trombemboolia koos kopsuveeni tromboosiga https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24820 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):48–49</p> Veniamin Vassiljev Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24820 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Keisrilõikejärgsest haavaarmi endometrioosist arenenud pahaloomuline kasvaja. Haigusjuhu kirjeldus https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24819 <p>Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel kasvab üle maailma keisrilõigete arv, ulatudes kuni 21%-ni – see tähendab, et iga viies sünnitus lõpeb keisrilõikega. Prognoosi kohaselt see trend jätkub ning aastal 2030 toimub juba üks kolmandik sünnitustest keisrilõike<br>teel.<br>Artiklis on kirjeldatud 54aastase naise haigusjuhtu, kellel diagnoositi endometrioidne vähk keisrilõike armis tekkinud endometrioosist. Peale kolme neoadjuvant- ja viit palliatiivset keemiaravikuuri tehti radikaalne operatsioon koos kõhuseina, günekoloogiliste elundite, peen- ning jämesoole resektsiooniga. Pärast adjuvantset keemiaravi on patsient jälgimisel ning 16 kuud hiljem retsidiivivaba.<br>Endometrioosist arenenud vähk on väga harva esinev ning halva prognoosiga haigus, kus 5 aasta elulemus ei ületa 40%. Seoses üliharva esinemisega ei ole endometrioosist arenenud kasvajal kindlat ravijuhist, mistõttu peab selliseid haigusjuhte arutama multidistsiplinaarses onkokonsiiliumis. Enamik endometrioosist arenenud vähiga haigetest vajab suuremahulist operatsiooni koos keemiaraviga.</p> Airi Tark, Tiina Tuul, Polina Gladkova Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24819 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Perekondlik hüperkolesteroleemia – kõige sagedasem geenihaigus, mida tuleb osata kahtlustada. Haigusjuhu kirjeldus https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24816 <p>Perekondlik hüperkolesteroleemia (PH) on aladiagnoositud, kuid samal ajal viimaste hinnangute järgi sagedasim geenihaigus, mis toob oluliselt kõrgenenud LDL-kolesterooli (LDL-K) taseme tõttu kaasa kardiovaskulaarhaiguse varajase avaldumise kümneid kordi suurema riski. PH suhtes peaks tekkima kahtlus näiteks siis, kui LDL-K väärtus on üle 4,9 mmol/L ning patsiendil või tema perel on anamneesis varajane pärgarterite ateroskleroos või insult. Haiguse tõenäosuse täpsemaks hindamiseks kasutatakse Hollandi lipiidikliinikute võrgustiku skoori ehk DLCNSi (ingl Dutch Lipid Clinic Network Score). PH ravi seisneb kolesteroolitaseme alandamises statiinide, esetimiibi ja vajadusel PCSK-9 inhibiitorite abil. Esitatud haiguslugu illustreerib PH diagnostikat ja ravi perekonna näitel, kellest enamik PH põdejaid on pealtnäha terved ning kardiovaskulaarsete riskiteguriteta, kuid tulenevalt oma haigusest väga suure riskiga agressiivse kuluga ateroskleroosi suhtes.</p> Martti Vanker, Anu Hedman Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24816 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Kolm kümnendit mikroRNA-teemalist teadustööd: bioloogiast kliiniliste uuringuteni https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24817 <p>mikroRNA-d on lühikesed RNA molekulid, mis reguleerivad valke kodeerivate geenide avaldumist, mõjutades mRNA stabiilsust ja valgu sünteesi. Viimase kolme aastakümne jooksul on kirjeldatud eri miRNA-de rolli nii üksikute geneetiliste kui ka paljude mitmeteguriliste haiguste korral. miRNA-de täpsete toimemehhanismide väljaselgitamisel on veel palju ära teha, kuid arvestades miRNA-de olulisust bioloogiliste protsesside täpsuse tagamisel, võib oletada, et edaspidised selle ala uuringud annavad kasulikku lisainfot just personaalmeditsiini seisukohast. Praegu on domineerimas seisukoht, et kliinilisse rakendusse jõuavad miRNA-d esimesena kui diagnostilised biomarkerid ning miRNA-põhiste ravimite arenduses ei ole lähiajal läbimurret näha. Arvestades RNA keemiliste modifikatsioonide ja eri kandursüsteemide uuringute viimaste aastate kiiret arengut ning tehisaju võimekust modelleerida üha keerukamaid looduslikke protsesse, on siiski võimalik, et miRNA-d leiavad tulevikus rakendust kui täppisravimid. Kahtlemata sümboliseerib 2024. aastal pälvitud Nobeli preemia miRNA-de ja nende bioloogilise funktsiooni avastamise eest miRNA olulisust ning annab hoogu teadustööle, et realiseerida miRNA-de täielik potentsiaal nii haiguste diagnostikas kui ka ravis.</p> Hanna Andla, Ana Rebane Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24817 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Guillaini-Barré sündroom lastel – kahe haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24818 <p>Guillaini-Barré sündroom (GBS) on kõige sagedasem lõdva halvatuse põhjus, mida esineb keskmiselt 1–2 isikul 100 000 inimese kohta, lastel aga harvemini – 0,62–0,75 juhul 100 000 inimese kohta. Kuigi GBSiga patsiente ei kohta tihti, on haiguse kiire kulu ja autonoomse närvisüsteemi häirest tingitud võimalike eluohtlike komplikatsioonide tõttu oluline haigus varakult ära tunda. GBSi iseloomustab äkilise algusega ja kiiresti arenev astsendeeruv halvatus, sensoorsed häired ning madaldunud kõõlusperiostaalrefleksid. Lastel on sagedasemad esmasümptomid jäsemevalu ja kõnnakuhäired. GBS tekib enamasti postinfektsioosselt, Euroopas kõige sagedamini pärast ülemiste hingamisteede infektsiooni põdemist. Artiklis on kirjeldatud kahe lapse haigusjuhtu, kellest üks vajas hingamispuudulikkuse kujunemise tõttu hingamisaparaadi abi.</p> Mari Liis Sukk, Eve Õiglane-Šlik Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24818 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Ferritiinitase Eesti veredoonoritel Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse näitel https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24815 <p><strong>Taust ja eesmärk.</strong> Veredoonorite tervise jälgimisel on oluline hinnata nende organismi rauavaru. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud näitajaks on vere ferritiinitaseme määramine. Eesti doonoritel ei ole seda varem sihipäraselt uuritud. Hinnati PõhjaEesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskuse doonorite ferritiinitaset ning selle seoseid demograafiliste ja muude näitajatega, et selgitada välja rauapuudusest enim ohustatud rühmad.<br><strong>Metoodika.</strong> Kaasati 10% kõigist doonoreist 2020. aastal. Koguti andmeid soo, vanuse, hemoglobiini, ferritiinitaseme ning vereloovutuste arvu kohta kahe eelneva aasta jooksul. Ferritiinitaseme normi piiriks loeti ≤ 15 µg/L ja uuringus selgunud madala ferritiinitasemega doonoritel peatati vereloovutused üheks aastaks. Jätkuuuringuks kutsuti need doonorid aasta hiljem tagasi ja mõõdeti vere ferritiinitase.<br><strong>Tulemused.</strong> Täisverd loovutanud doonoritest oli madal ferritiinitase 24%l (34% naistel ja 13% meestel). Enam oli madala ferritiinitasemega doonoreid noorte naiste ja vanemate meeste seas. Madal tase oli statistiliselt olulises seoses suurema arvu vereloovutustega kahe aasta jooksul. Üheaastase pausi järel oli ferritiinitase normaliseerinud 73%l uuritutest. Kutse peale uuesti verd loovutama tulla tuli kohale 44% kutsutuist.<br><strong>Järeldused.</strong> Veerand PERHi veredoonoritest võib madala rauavaru tõttu doonorite hulgast välja langeda. Enim on ohustatud noored naised, vanemad mehed ja sagedamini loovutajad. Annetuste vahele pikema pausi jätmine normaliseerib ferritiinitaseme enamikul doonoritest, kuid neljandiku doonorite kõrvalejäämine seaks ohtu vereülekandeid vajavad patsiendid haiglas ning kord juba tagasilükatud inimeste soostumus doonorluse juurde naasta ei ole hea. Vereloovutuse käigus eemaldatud raua asendamine ohustatud rühmadel ennetaks nende olukordade tekkimist.</p> Riin Kullaste, Merle Vahter, Gulara Khanirzajeva, Astrid Pihlak, Sigrid Vorobjov Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24815 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Eesti Arstide Päevad 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24814 <p>www.arstideliit.ee</p> Eesti Arstide Liit Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24814 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000 Kas kõik tudengid mahuvad Tartusse õppima? https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24809 <p>Eesti Arst 2025; 104(1):3</p> Urmas Siigur Copyright (c) 2025 https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/24809 Fri, 17 Jan 2025 00:00:00 +0000