https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/issue/feed Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal 2020-11-30T13:23:32+02:00 Janet Laidla janet.laidla@ut.ee Open Journal Systems <p>Ajalooline Ajakiri on eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.<br> “Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal” is peer-reviewed academic journal of the Institute of History and Archaeology, University of Tartu.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2020.1.01 Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal [Abstract: Revolutionary events with casualties in Estonian towns in 1905] 2020-11-30T13:20:32+02:00 Lauri Kann lauri.kann@ut.ee <p>The Revolution of 1905 had an enormous impact on many nations in the Russian Empire. In order to study the society of the Russian Empire during the Revolution of 1905, many aspects need to be considered. Besides political and social changes, it is also important to study how and why violence occurred during the Revolution.</p> <p>Violence had many sources in the Revolution of 1905 in the Russian Empire. One such source was the revolutionary political parties, whichsaw acts of violence as a means for realising their political agenda. Revolutionary parties formed armed groups, which attacked the authorities and other people. Bombs exploded in many places. Revolutionaries also gave speeches and printed various texts calling upon the masses to engage in violence against the authorities. The authorities also used violence in situations where it was unnecessary for defending themselves or protecting the lives of others. On many occasions, soldiers opened fire on political demonstrations or crowds of strikers. Although the authorities finally managed to supress the Revolution using violence, it is also evident that during the Revolution, the use of violence by the authorities played a role in the radicalisation of the revolutionary movement. It is well known that the shooting of demonstrators in St Petersburg on 9 January 1905 became a catalyst for the Revolution. Later, similar events took place in many parts of the Russian Empire.</p> <p>In many areas of the Empire (Poland, Latvia, etc.), large numbers of people were killed by the authorities and by the people participating in the revolutionary movement. This study reveals that almost all of the people who were killed during the Revolution of 1905 in Estonia died at the hands of the authorities. There were 102 known victims of the Revolution in Estonian towns, and all of them were killed by the authorities. Most of them died on 16 October when soldiers opened fire on a peaceful workers’ demonstration in Tallinn. There was a total of five revolutionary events in Estonian towns where people were killed. Three of them took place in Tallinn, one in Tartu and one in Narva. All five events took place during workers’ strikes. Events in the countryside need to be investigated more thoroughly, but as far as is known, it seems to have been extremely rare for revolutionaries or participants in uprisings to kill anyone in the countryside as well. We know with certainty that only one German landlord (Arthur von Baranoff) was killed in Estonia in 1905. The punitive squads that were sent to Estonia by the authorities in December of 1905 killed hundreds of people. So although the events in the countryside need further research in order to obtain more reliable data, it is clear that most of the victims of the Revolution of 1905 in the countryside were killed by the authorities.</p> <p>It is exceedingly difficult to point out exactly why the revolutionary movement in Estonia was less violent than in many other areas of the Russian Empire. Estonia and Latvia were in a relatively similar political situation, but the Revolution became much more violent in Latvia. This may be due to the fact that the socialist movement was not as widespread in Estonia as it was in Latvia. Socialist organisations in Estonia were also weaker than in Latvia. An event already occurred on 13 January in Riga in which soldiers opened fire on a crowd of people. It is possible that this contributed to the early radicalisation of the revolutionary movement in Latvia. Tallinn’s City Council may also have played an important role in keeping the peace. Estonians had won election to the City Council of Tallinn for the first time in 1904. It is likely that Estonian workers found it easier to communicate with the Tallinn’s municipal government than Riga workers with their local city government that was still dominated by Germans. Tallinn’s municipal government did not position itself against the workers’ movement and in some cases tried to work together with the representatives of the workers. It is possible that this also played an important role in revolutionary events in Tallinn.</p> 2020-11-30T00:00:00+02:00 Copyright (c) 2020 Tartu Ülikool, author https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2020.1.02 Personal information as a historical source using the example of the Estonian and other Baltic diasporas in Kazakhstan 2020-11-30T11:03:05+02:00 Mariya Oinas mariya.oinas@ut.ee <p>Kõige viimase, 2009. aasta rahvaloenduse järgi elab Kasahstanis 16 miljonit elanikku, kellest 40% ei ole kasahhid. Nende hulgas on pea 130 rahvuse ja etnilise grupi esindajad. Mitmerahvuselise Kasahstani tekkimisel on keeruline kahe sajandi pikkune ajalugu. Iga etnilise grupi ajalugu Kasahstanis on unikaalne ja tihti traagiline.</p> <p>Osa diasporaagruppide kujunemisele Kasahstanis on pööratud väga vähe tähelepanu, nende hulgas on ka sealsed eesti, läti ja leedu vähemused. 2009. aasta rahvaloendus registreeris riigis umbes 7000 nende rahvuste esindajat, mis on vähem kui 0,1% kogu elanikkonnast. See on üks võtmepõhjusi, miks on nende kohta nii vähe teavet. Teiseks põhjuseks on allikate vähesus. Kuna tänaste Balti riikide aladelt tulnud migrantide arv on alati olnud väike võrreldes teiste rahvustega (venelased, ukrainlased, valgevenelased, sakslased, poolakad jne), ei kajastu nende arv üldisemates statistilistes ülevaadetes, arhiivimaterjalides ega käsitlustes. Nii mainiti 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse talurahva ümberasumise ajal eestlasi ja lätlasi “saksa populatsiooni” osana. Stalini küüditamiste käigus varjutasid eestlaste, lätlaste ja leedulaste arve palju suuremad sakslaste, poolakate ja valgevenelaste arvud.</p> <p>Eesti, läti ja leedu diasporaa ajalugu Kasahstanis on huvitav ka sellepärast, et see on osa nende gruppide päritolumaade ajaloost. Ühest küljest on oluline teada, kuhu ja miks tänaste Balti riikide elanikud lahkusid või ümber asustati. Teisest küljest on isegi väikseimad diasporaagrupid osa Kasahstani elanikkonnast. Neil on oma ajalugu, mis on kui pusletükk, mis kuulub selle riigi 20. sajandi ajaloo tervikpilti.</p> <p>Käesoleva uurimuse eesmärk on anda üldine ajalooline ülevaade eesti, läti ja leedu diasporaade tekkimisest Kasahstanis 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi lõpuni, et tõmmata uurijate tähelepanu sellele temaatikale. Kitsas allikaline baas määras uurimismeetodi: andmekogu loomine Kasahstanis elanud eestlastest, lätlastest ja leedulastest. Täna koosneb see 1113 biograafiast, millest 577 on eestlaste, 374 lätlaste ja 162 leedulaste elulood.</p> <p>Teave iga isiku kohta on kogutud viit peamist tüüpi allikatest: monograafiad ja mälestused, publitseeritud ja publitseerimata arhiivimaterjalid, Kasahstani ajakirjandus ja kodu-uurimused, biograafilised käsiraamatud ja intervjuud ning võrguandmebaasid. Isikute kohta kogutud teabe kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs aitas välja selgitada Kasahstani eesti, läti ja leedu diasporaade tekkimise põhilised staadiumid. Selgub, et vaatamata päritolurahvaste sarnasele ajaloole Vene impeeriumis ja hiljem Nõukogude Liidu koosesisus arenesid rahvuslikud vähemused erinevalt.</p> <p>Kokkuvõttes võib öelda, et lätlased ja eestlased ilmusid Kasahstani 19. sajandi lõpul talupoegade ümberasumise tulemusena. Esimene Eesti asundus Kasahstanis asutati 1893. aastal Novočerkasski vallas Akmola maakonnas Akmola provintsis ja sai nimeks Petrovskoe. Selle rajasid Liivimaalt Võru maakonnast pärit talupojad. 1905. aastal asutati Akmola maakonnas Shokai asundus, mis sai oma nime samanimeliste allikate järgi. Eestlased moodustasid seal 1906. aastal (või mõnede allikate järgi 1907. aastal) Liflyandskoe asunduse. Lisaks Kesk-Kasahstanile kolisid eestlased ka Ida-Kasahstani. Aastatel 1905–06 rajati Zaysani piirkonda Hiina piiril Markakoli järve ääres mitu asundust. 1908. aastal saabusid sinna eesti ümberasujad ning asutasid samuti mitu asulat. Hiljem moodustati neist Ülem-Elovka ja Alam-Elovka külad.</p> <p>Lätlased ei moodustanud eraldi asulaid ja elasid vene, saksa ja eesti külades ning linnades. Esimese Vene impeeriumi rahvaloenduse järgi 1897. aastal elas tänase Kasahstani aladel 322 lätlast. 1926. aastaks oli lätlaste arv kasvanud 1101 isikuni. Elanikkond suurenes tänu Stolõpini maareformidele ja Nõukogude rahvuspoliitikale, millega seoses jõudsid lätlased tähtsatele kohtadele parteis ja ettevõtetes. Läti diasporaad eristas lätlaste osa Nõukogude riigi ülesehitamisel ja nende tegevus avalikus sfääris erinevatel tasanditel.</p> <p>Leedu diasporaa erineb oluliselt läti ja eesti diasporaast. 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli Kasahstanis vaid 20 leedulast. Vene impeeriumi ümberasumispoliitika 20. sajandi alguses viis siiski mõningase leedulaste arvu suurenemiseni.</p> <p>Eesti ja Nõukogude Vene vahel sõlmitud Tartu rahulepingu järgi said Eestist pärit Venemaal elavad isikud taotleda Eesti kodakondsust ja Venemaalt lahkuda. Eestlastel, kes elasid tänase Kasahstani territooriumil, lubati taotleda Eesti kodakondsust Omski kontroll-opteerimiskomisjoni kaudu. Tänaseks olen leidnud 81 Kasahstani eestlaste taotlust. Koos pereliikmetega soovis Eesti kodakondsust saada 251 isikut. Eesti kodakondsuse taotluste ja tegelike optantide täpne arv on hetkel veel teadmata.</p> <p>1930. aastatel represseeriti Kasahstanis vähemalt 602 eesti, läti ja leedu rahvusest isikut, mis moodustab umbes 16% tollasest balti diasporaast. Lisaks sai Kasahstanist küüditamiste ja sunnitöölaagritesse saadetute sihtkoht Nõukogude Liidus. Eesti, läti ja leedu vangide täpne arv ja osakaal on samuti hetkel veel väljaselgitamisel.</p> <p>1941. ja 1949. aasta küüditamiste tulemustena suurenes eestlaste ja lätlaste arv vaid veidi, samas kui leedulaste arv kasvas küüditamiste järel järsult. 1959. aasta rahvaloenduse järgi oli Kasahstanis 12 132 leedulast.</p> <p>Analüüsides isikute andmekogu äratas tähelepanu arreteerimiste laine, mis tabas aastatel 1941–42 Gurjevi piirkonna (tänane Atõrau Lääne-Kasahstanis) leedu rahvusest naisi. Tuvastasin 16 isikut, kes arreteeriti ja kellele mõisteti karistus ühe aasta jooksul, augustist 1941 augustini 1942.</p> <p>Koos teiste rahvuste esindajatega võtsid Kasahstani eestlased, lätlased ja leedulased Punaarmee koosseisus osa Teise maailmasõja lahingutest. Olen tänaseks leidnud enam kui 100 isikut, kes on saanud oma teenistuse eest autasu, kuid uurimistöö jätkub ka sel alal.</p> <p>1970. aastate alguses oli Kasahstani eesti, läti ja leedu diasporaa arvuline tippaeg, kokku 20 000 isikut. Poliitilise režiimi pehmenemise tulemusena Nõukogude Liidu viimastel aastatel said mitmed represseeritud õiguse koju tagasi pöörduda, mille tulemusel balti diasporaa vähenes. Nende väljaränne toimus 1990. aastateni. Teine oluline faktor on elanikkonna loomulik vähenemine. 2009. aastaks oli balti diasporaa vähenenud 3,2 korda. Täna on leedu diasporaa balti vähemusrühmadest suurim. Nad on loonud rahvusliku kultuurikeskuse Karaganda piirkonnas, kus on võimalik õppida leedu keelt ja saada teavet leedu kultuuri kohta.</p> <p>Käesolev artikkel on esimene katse kirjeldada eesti, läti ja leedu diasporaa ajalugu ning see esitab mitmeid küsimusi edasiseks uurimiseks: miks otsustasid eestlased 20–30 aastat pärast ümberasumist Eestisse tagasi minna? Mitmel eestlasel õnnestus saada Eesti kodakondsus ning reaalselt Eestisse tagasi jõuda? Kui paljud eestlased, lätlased ja leedulased sunniti Kasahstani välja rändama 1930. ja 1940. aastatel? Milline oli nende edasine staatus? Kas nad jäid paigale või kolisid 1970. ja 1980. aastatel kodumaale tagasi? Eestlaste, lätlaste ja leedulaste osa uudismaade ülesharimise kampaanias on samuti vähe uuritud.</p> 2020-11-30T00:00:00+02:00 Copyright (c) 2020 Tartu Ülikool, author https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2020.1.03 Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920. Rahvusarhiivi toimetised 3 (34). Koost Tõnu Tannberg 2020-11-30T13:16:20+02:00 Piret Hiie-Kivi Piret.Hiie-Kivi@saaremaamuuseum.ee 2020-11-30T00:00:00+02:00 Copyright (c) 2020 Tartu Ülikool, author https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2020.1.04 In memoriam Jüri Ant (1939-2020) 2020-11-30T13:17:02+02:00 Viljar Peep viljar.peep@just.ee 2020-11-30T00:00:00+02:00 Copyright (c) 2020 Tartu Ülikool, author https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/AA.2020.1.05 In memoriam Wilhelm Lenz (1939-2020) 2020-11-30T13:21:52+02:00 Jüri Kivimäe jkivimae@chass.utoronto.ca 2020-11-30T00:00:00+02:00 Copyright (c) 2020 Tartu Ülikool, author