https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/issue/feed Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2019-10-21T14:28:53+03:00 Krista Uibu krista.uibu@ut.ee Open Journal Systems <p><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian&nbsp;Journal of Education </strong>on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo&nbsp;Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (<em>Open Journal Systems</em>). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides <em>Directory of Open Access Journals</em> (DOAJ) ja EBSCO <em>Academic Search Complete</em>.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.01 Eessõna 2019-10-21T14:28:53+03:00 Anni Tamm anni.tamm@ut.ee Larissa Jõgi larissa.jogi@tlu.ee <p>Üks strateegilisi eesmärke, mis toetab elukestva õppe rakendamist, on õpikäsituse muutumine. Seejuures on muutunud õpikäsituse põhimõtted leidnud laia kõlapinda: me teame, miks ja mis suunas peaks arusaam õppimisest ja õpetamisest muutuma. Vähem teame aga sellest, kuidas on need põhimõtted praktikas rakendunud, kuidas tajuvad muutusi õppijad ja õpetajad ning kuidas saab õpetajaid muudatuste elluviimisel ja nendega kohanemisel paremini toetada. Selle vabanumbri artiklite autorid tegelevadki just nende küsimustega. Artiklid on jaotatud kolme suure alateema alla. Esimeste artiklite keskmes on õppimine: õppimine töökeskkonnas ja mitteformaalõppe tähendus. Teises teemaplokis on artiklid, mis avavad õpetajate kogemusi – seda, kuidas õpetajad tajuvad kooli koostöist õpikultuuri ning kutseõppe õpilaskonnas aja jooksul toimunud muutusi. Kolmanda alateema artiklid aitavad mõista õppijate toimetulekut õppimisega. Artiklite aluseks olevate uuringute tulemused osutavad, et koostöö eri vormides ja eri osaliste vahel toetab õppijate ja õpetajate kohanemist ning on haridusmuutuste eeldus.</p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.02a Kaasav juhtimiskoolitus – suhtlusoskuste edendamine e-õppe ja põimõppe abil 2019-10-21T14:28:52+03:00 Kirsti Lonka kirsti.lonka@helsinki.fi Elina Ketonen elina.e.ketonen@helsinki.fi Kitte Marttinen kitte.marttinen@haaga-helia.fi Markus Talvio markus.talvio@helsinki.fi <p>Töökohal õppimise soodustamiseks ja töötajate heaolu suurendamiseks katsetati ühes ettevõttes kaasava õpikeskkonna (ELE) mudelit. Uuringus osales 107 keskastmejuhti, kes jagati kolme rühma: e-õppe rühma (<em>n</em> = 42), võrdlusrühma (<em>n</em> = 42) ja ettevõtte moodustatud kaasava õpikeskkonna põimõppe rühma (<em>n</em> = 23), milles kasutati nii e-õpet kui ka kontaktõpet. Kõik rühmad osalesid eel- ja järeltestimises. Osalejate teadmisi hinnati 16 valikvastustega küsimuse põhjal ja teadmiste rakenda mise oskusi juhtumitel põhineva keeruliste suhtlusolukordadega toimetuleku meetodi abil. Kirjeldusi selle kohta, kuidas käituda juhtumina esitatud olukordades, analüüsiti sisuanalüüsi põhimõtetest lähtudes. Seda, kas osavõtjate teadmised ja oskused koolituse tulemusena muutusid ja kas kuulumine ühte või teise rühma avaldas muutustele mõju, hinnati kordusmõõtmiste üldistatud lineaarsete mudelitega. A nalüüsist ilmnes, et e-õppe rühma tulemused paranesid enam kui võrdlusrühma omad ning kaasava õpikeskkonna põimõppe rühma tulemused paranesid kõige rohkem. Seega on võimalik suhtlusoskusi veebi kaudu õppida.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/04/12_02b_lonka.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Full text</a></strong></p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.02b Engaging leadership training – fostering social interaction skills through e-learning and blended solutions 2019-10-21T14:28:51+03:00 Kirsti Lonka kirsti.lonka@helsinki.fi Elina Ketonen elina.e.ketonen@helsinki.fi Kitte Marttinen kitte.marttinen@haaga-helia.fi Markus Talvio markus.talvio@helsinki.fi <p>The Engaging Learning Environment (ELE) model was introduced into a company’s work-place to support the learning and well-being of the employees. The participants were 107 middle managers: E-learning group (<em>n</em> = 42) and a comparison group (<em>n</em> = 42) as well as a blended ELE intervention group (<em>n</em> = 23) assigned by the company that combined e-learning and face-to-face sessions. All groups participated in pre- and post-tests. The participants’ knowledge was assessed by 16 MCQs and their application skills by the Dealing with Challenging Interaction (DCI) method which consisted of case studies. The descriptions of how to act in case situations were content analysed. A repeated measures GLM was used to determine whether knowledge and skills changed during the leadership training, and whether their belonging to one of the groups had any bearing on this. The analysis showed that the e-learning group improved their performance more than the comparison group and the results of the ELE intervention group improved even more. Therefore, it is possible to learn communication skills online.</p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.03 Mitteformaalõppe tähenduse konstrueerimine poliitikadokumentides 2019-04-26T20:10:20+03:00 Katrin Karu katrin.karu@ut.ee Larissa Jõgi larissa.jogi@tlu.ee Ilona-Evelyn Rannala ilona-evelyn.rannala@tlu.ee Triin Roosalu triin.roosalu@tlu.ee Lianne Teder lianne.teder@tlu.ee Halliki Põlda halliki.polda@tlu.ee <p>Artikkel tugineb uuringule, mille fookuses on mitteformaalõppe tähendus ja diskursuse muutus Eesti arengut suunavates poliitikadokumentides. Selline rõhuasetus on tingitud asjaolust, et mitteformaalõppe tähendus on sotsiaalselt konstrueeritud, paradigma- ja kontekstispetsiifiline ning sõltub ideoloogiast, hariduspoliitilisest korraldusest, traditsioonidest ja väljakujunenud tavadest. Uurimuses kombineeritakse kriitilist diskursuseanalüüsi poliitikaradade meetodiga ning esitatakse mitteformaalõppe diskursuse ajalise ja valdkondliku kasutuse analüüs. Analüüsi tulemusena eristus kuus valdkondlikku poliitikadokumentide rada, kümme mitteformaalõppe aladiskursust ja viis diskursust: keskkonna-, eristumis-, kaasamis-, süsteemi- ja tunnustamisdiskursus. Mitteformaalõppe tunnustamise diskursus eristus diskursusteülesena ning selles ilmnevad võimalikud edasised muutused mitteformaalõppe sisu ja vormi sotsiaalsel konstrueerimisel poliitikadokumentides.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/04/12_03_karu_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.04 Õpetajate koostöise õpikultuuri kogemused Eesti üldhariduskoolide näitel 2019-10-21T14:28:49+03:00 Pille Slabina pille.slabina@tlu.ee Katrin Aava aava@tlu.ee <p>Koostöine õpikultuur võimestab õpetajaid, suurendab eneseusaldust, annab julgust situatsioone juhtida ja suurendab agentsust. Uurimuse eesmärk on välja selgitada õpetajate koostöökultuuri kogemused. Kriitilist diskursuseanalüüsi kasutades kirjeldame, kuidas 15 üldhariduskooli 45 õpetajat konstrueerivad koostöise õpikultuuri kogemust individuaalsel, suhtlus- ja sotsiaalsel tasandil ning väljendavad enda agentsust. Uuringus eendus agentsete õpetajate koostöise õpikultuuri diskursus, mille aluseks on üksteiselt õppimine, mittevõistlev keskkond, usalduslikud suhted ja tunnustamine. Konkurentsidiskursusele on omane piiratud koostöö, kuna kolleegides või juhtides nähakse takistusi. Võimestamata õpetaja diskursust iseloomustavad ei-sõnumid ja agentsuse puudumine: sellised õpetajad ei usu koostöösse, neil puuduvad head koostöökogemused, nad ei koge kolleegide ega juhtkonna toetust-tunnustust.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/04/12_04_slabina_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.06 Eesti ja vene õppekeelega põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine 2019-10-21T14:28:47+03:00 Kati Vinter kati.vinter@gmail.com Kati Aus katiaus@tlu.ee Grete Arro arro@tlu.ee <p>Uuringu eesmärk on analüüsida erinevusi eesti ja vene õppekeelega õpilaste akadeemilises läbipõlemises ning akadeemilise läbipõlemise seoseid erinevate kognitiivsete (matemaatikaoskused ja üldvõimekus) ja sotsiaal-kognitiivsete teguritega (arenguuskumused ja akadeemiline psühholoogiline säilenõtkus). Uuringus osales 429 kaheksanda klassi õpilast viiest vene (<em>n</em> = 174) ja seitsmest eesti (<em>n</em> = 255) õppekeelega Tallinna koolist. Tulemustest selgus, et läbipõlemise tase oli eri õppekeelega õpilastel sarnane. Kognitiivsed tegurid ei seostunud läbipõlemisega kummaski rühmas, kuid sotsiaal-kognitiivsed tegurid, kalduvus jäävususkumustele ja madal säilenõtkuse tase olid läbipõlemisega seotud mõlemas rühmas. Samuti ilmnes, et eesti õpilaste hulgas olid läbipõlemisele altimad madala säilenõtkuse taseme ja paremate matemaatikaoskustega õpilased. Edasistes uurimustes võiks keskenduda võimalustele, kuidas arendada nii arenguuskumuste kui ka säile nõtkusega seotud teadmisi ja oskusi.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/04/12_06_vinter_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.07 Üliõpilaste arusaamad plagiaadist ja plagiaadituvastussüsteemidest 2019-10-21T14:28:46+03:00 Marvi Remmik marvi.remmik@ut.ee Tiina Tasa tiina.tasa@gmail.com Liana Roos liana.roos@ut.ee Erika Löfström erika.lofstrom@helsinki.fi <p>Plagiaat on ülikoolides endiselt suur probleem. Tehnoloogia areng on võimaldanud üliõpilastele lihtsa juurdepääsu veebimaterjalidele, see aga mõjutab nende pla gieerimiskäitumist, muutes selle levinumaks kui kunagi varem. Uurimuse eesmärk on välja selgitada üliõpilaste arusaamad plagiaadist ja plagiaadituvastussüsteemide kasutamisest. Selleks analüüsiti 380-lt eri valdkonna ja õppetaseme üliõpilaselt küsimustikuga kogutud andmeid, millest ilmneb, et üle poole vastajatest ei pea plagiaati levinud probleemiks ega tea täpselt, milles plagiaat seisneb. Sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilased on võrreldes loodus- ja täppisteaduste ning meditsiinivaldkonna üliõpilastega plagiaadi olemusest ja plagiaadituvastussüsteemidest teadlikumad. Plagiaadi leviku pidurdamiseks peetakse oluliseks ennetustööd: akadeemiliste tekstide kirjutamise oskuse ja õpioskuste arendamist, plagiaadi olemuse kohta ühtsete arusaamade kujundamist ja plagiaadijuhtumite menetlemiseks institutsioonisiseste eeskirjade kehtestamist. Plagiaadituvastussüsteemide kasutamine on üliõpilaste hinnangul õiglane, aga ka hirmu teki tav. Sellised tulemused osutavad vajadusele suurendada õppejõudude vastutust teema käsitlemisel ainekursuste raames.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2019/04/12_07_remmik_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2019.7.1.08 Raamat identiteedimärkidest 2019-10-21T14:28:45+03:00 Piret Viires piret.viires@tlu.ee <p>Martin Ehala monograafia "Identiteedimärgid. Ühtekuuluvuse anatoomia" ilmus kõigepealt inglise keeles Routledge’i kirjastuses (2017, 2018) ja seejärel, 2018. aastal ka eestikeelse tõlkena. Raamatu tähtsus seisneb identiteediproblemaatika toomises teadusliku arutluse keskmesse, omaette tervikliku ja süsteemse identiteediteooria loomises ning ka kollektiivse identiteedi emotsionaalse külje rõhutamises. Ehala raamat aitab mõelda identiteedi teemade üle täpsemas raamistikus ja märgata kollektiivse identiteedi avaldumise vorme ja ühtekuuluvuse emotsionaalseid tahke väga erinevates valdkondades – laiemalt nii poliitikas kui ka argielus või kitsamalt ühiskondlikes institutsioonides (sh haridusasutused).</p> 2019-05-01T00:00:00+03:00 ##submission.copyrightStatement##