https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/issue/feed Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2020-05-01T00:00:00+03:00 Krista Uibu krista.uibu@ut.ee Open Journal Systems <p><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian&nbsp;Journal of Education </strong>on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo&nbsp;Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (<em>Open Journal Systems</em>). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides <em>Directory of Open Access Journals</em> (DOAJ) ja EBSCO <em>Academic Search Complete</em>.</p> https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.01 Eessõna 2020-04-22T12:26:56+03:00 Äli Leijen ali.leijen@ut.ee Rain Mikser rain.mikser@tlu.ee Edgar Krull edgar.krull@ut.ee <p>Uus EHA erinumber keskendub õpetaja professionaalsuse ja professionaalse arengu temaatikale. Tänapäeval oodatakse professionaalidelt järjepidevat teadmiste ja oskuste uuendamist. See on muutnud arusaama sellest, kes on professionaal. Minevikus oli paljudes valdkondades võimalik omandada peamised erialaoskused ja -teadmised esmaõppe käigus ning pidev erialane enesetäiendamine ei olnud tingimata vajalik. Tänapäeval ei ole selline teguviis enam võimalik. Eeldatakse, et iga professionaal, ka õpetaja, täiendab end kogu ametiaja jooksul. Erinumbri keskmes on ühelt poolt üks konkreetne teema Eesti õpetajate töös – kaasava hariduse põhimõtete tähenduslik rakendamine Eesti kontekstis – ja teiselt poolt märksa laiemad küsimused seoses õpetaja professionaalsuse ja professionaalse arenguga.</p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.02a Kaasav haridus ja õpetajakoolitus sotsiaal-kultuurilisest käsitlusest lähtudes 2020-04-22T12:26:55+03:00 Francesco Arcidiacono francesco.arcidiacono@hep-bejune.ch Aleksandar Baucal ebaucal@etf.bg.ac.yu <p>Selles artiklis keskendume õpetajaharidusele ja õpetaja professionaliseerumisele, käsitledes neid teemasid sotsiaal-kultuurilisest vaatenurgast. Soovime paremini mõista mõningaid vastuolusid ja probleeme, mis tekkivad kaasava hariduse rakendamisel, ja seostada need teemad õpetajakoolituse ja professionaliseerumisega. Esiteks anname ülevaate sotsiaal-kultuurilise käsitluse lähtealustest, mis loovad teoreetilise raamistiku õpetajakoolitusele, õpetajate professionaliseerumisele ja kaasava hariduse rakendamisele. Seejärel tutvustame mõningaid rahvusvahelisi põhimõtteid ja väärtusi, mis moodustavad kaasava hariduse normatiivse raamistiku. Sellele raamistikule toetuvad oskused ja praktikad, millega tagatakse kõikidele lastele sobivad õppimis- ja arenguvõimalused. Viimases osas tutvustame õpetajakoolituse erimudelit, et näidata, milliseid võimalusi pakub sotsiaal-kultuuriline käsitlus kaasava ja erivajadustega laste hariduse staatuse ja rolli tugevdamiseks.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2020/04/14_02b_arcidiacono.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Full text</a></strong></p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.02b Towards teacher professionalization for inclusive education: Reflections from the perspective of a socio-cultural approach 2020-04-22T12:26:54+03:00 Francesco Arcidiacono francesco.arcidiacono@hep-bejune.ch Aleksandar Baucal ebaucal@etf.bg.ac.yu <p>In this paper, we reflect on teacher education and professionalization from the perspective of a socio-cultural approach. The goal is to have a greater understanding of some controversies, challenges and complexities related to the implementation of inclusion and to connect it to teacher education and professionalization. Firstly, we discuss key assumptions of a socio-cultural approach, as a theoretical framework for reflecting on teacher training and professionalization and the implementation of inclusive education. Next, we present some international principles and values that constitute the normative framework for inclusive education. This is used as a basis for defining competencies and practices that are necessary to ensure adequate learning and developmental opportunities at school. Finally, we present a specific model of teacher training to highlight the potential contribution of a socio-cultural approach in considering the status and role of inclusion and special needs education.</p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.03 Kaasava hariduse tähendus ja tõhusa rakendamise tegurid Eesti kontekstis: õpetajaid koolitavate või nõustavate spetsialistide vaade 2020-04-22T12:26:54+03:00 Tiina Kivirand tiina.kivirand@ut.ee Äli Leijen ali.leijen@ut.ee Liina Lepp liina.lepp@ut.ee Liina Malva liina.malva@ut.ee <p>Kaasava hariduse teemalise õpetajakoolituse arendamine on aktuaalne nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Õpetajate oskuste ja teadmiste kujundamisel on otsustav roll spetsialistidel, kes õpetajaid koolitavad või nõustavad. Seejuures on tähtis, et spetsialistid omaksid ühist arusaama kaasava hariduse tähendusest ning tõhusatest rakendamise viisidest. Siinse uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas mõistavad õpetajaid koolitavad või nõustavad spetsialistid kaasava hariduse tähendust ja milliseid tegureid nad peavad oluliseks, et tagada kaasava hariduse tõhus rakendumine. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 15 spetsialistilt. Kvalitatiivse induktiivse sisuanalüüsi tulemused näitasid, et kaasavat haridust mõisteti nii hariduslike erivajadustega laste eraldi õpetamisena eriklassides ja erikoolides kui ka kõigi laste koosõppena. Võtmekomponentidena kaasava hariduse paremal rakendumisel nähti õpetajate koolituse tõhustamist, vajalike ressursside olemasolu, õpetajate toetamist ja motiveerimist ning&nbsp; poolte senisest suuremat koostööd.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2020/04/14_03_kivirand_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.05 Läbilõikeline ülevaade üliõpilaste hinnangutest Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade sidususele 2014.–2018. aastal 2020-04-22T12:26:53+03:00 Liina Malva liina.malva@ut.ee Äli Leijen ali.leijen@ut.ee <p>Õpetajakoolitus on praktikaga tihedalt seotud õppevaldkond, kuid siiski on teooria ja praktika sidumine õpetajakoolituses veel paljudes riikides proovikivi (Darling-Hammond, 1999; Hammerness &amp; Klette, 2015). Tartu Ülikoolis hakati selle kitsaskohaga ulatuslikult tegelema 2013. aastast, uuendades õpetajakoolituse alus- ja praktikamoodulit. Selleks, et läbi aastate tehtud muudatuste tulemuslikkust seirata, on alates 2014. aastast igal sügisel alusmooduli üliõpilaste seas (n = 572) kogutud andmeid nende hinnangute kohta õppekava sidususele. Tulemused näitavad, et üliõpilaste hinnangul on märgatavalt paranenud nii teoreetiliste õppeainete kooskõla praktikal kogetuga kui ka võimalused õppekava osi omavahel siduda. Samas leiti, et ülikooli õppetöös on liiga vähe tegevusi, mis valmistaksid üliõpilasi ette õppija arengust lähtumiseks õpetajatöös. Ülikooli õppeained keskenduvad enam õppe kavandamisele ja analüüsile, vähem tegeletakse õppetöö tegevustega.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2020/04/14_05_malva_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.06 Lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused oma töö raskuse muutumisele: professionaliseerumine kui sümboolne kapital 2020-04-22T12:26:53+03:00 Rain Mikser rain.mikser@tlu.ee Marika Veisson marika.veisson@tlu.ee Maire Tuul maire.tuul@tlu.ee Tiia Õun tiia.oun@tlu.ee Kerstin Kööp kerstin.koop@tlu.ee <p>Edendamaks alushariduse kvaliteeti ja kergendamaks lasteaiaõpetajate tööd, on Eestis ja mujal tõstetud õpetajate töö- ja haridusalaseid nõudeid. Lasteaiaõpetajad tunnustavad kõrgemaid nõudeid kui oma staatuse tõusu sümboleid, ent tajuvad samas, et lisanduvad kohustused muudavad töö üha raskemaks. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused muutustele oma töö raskuse suhtes. Ankeetküsitlusele vastas 628 Eesti lasteaiaõpetajat, neist viieteistkümnega tehti hiljem individuaalne eluloointervjuu. Sõltumata staažist leidis enamik vastajaist, et töö on muutunud raskemaks, eelkõige lastesse, lapsevanematesse ning vahetusse töökorraldusse puutuvas. Samas väärtustasid vastajad oma ametinimetuse muutumist kasvatajast õpetajaks, erialaste haridusnõuete tõusu ning õppekavamuudatusi õpikäsituse ja õpetaja valikuvabaduse asjus. Lähtudes Pierre Bourdieu <em>sümboolse kapitali</em> teooriast, arutleme lasteaiaõpetajate professionaliseerumise võimaluste üle.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2020/04/14_06_mikser_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.07 Murrangute uurimine – neoliberaalsete haridusreformide mõju õpetajate tööelule Eestis 2020-04-22T12:26:52+03:00 Maarja Tinn maarja.tinn@tlu.ee <p>Viimaste aastakümnete hariduspoliitilist arengut läänemaailmas on suunanud neoliberalistlikud initsiatiivid, mille tulemusel on suurenenud muutustele keskenduvate uuringute arv. Siinses uurimuses kasutatakse muutustega kaasnenud mõju uurimiseks murrangute kontseptsiooni, seades eesmärgiks selgitada ja mõista neoliberaalsete haridusreformide trajektoore Eestis aastatel 1987–2017. Selleks loodi esmalt muutuste tausta kirjeldavad süsteemi ja tööelu narratiivid, mille alusel tehti kindlaks toimunud murrangud ning nende mõju õpetajate tööelule. Olgugi et süsteemi narratiiv toetas neoliberalistliku initsiatiivi rakendamist, esines nende trajektoorides arvukaid murranguid. Süsteemi ja tööelu narratiivi kõrvutades ilmnes, kuidas reformid töötasid sageli õpetajate kogemuse ja töö ajaloo konteksti vastu, selgitades nii murrangute tagamaid. Mõned negatiivsed tagajärjed – näiteks kogukonna killustumine või kogukonnasisese hierarhia tekke tajumine – ei ole seega otseselt mõne reformi või initsiatiivi tulemus, vaid toimunud murrangu esilekutsutud muutuse tagajärg.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2020/04/14_07_tinn_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2020.8.1.08 Õpetaja professionalismi võimalikud tulevikustsenaariumid aastaks 2035 2020-04-22T12:26:52+03:00 Krista Loogma krista.loogma@tlu.ee Maria Erss maria.erss@tlu.ee Meril Ümarik meril.umarik@tlu.ee Maret Aasa maretaasa@gmail.com <p>Kiired üleilmsed muutused mõjutavad õpetajatööd ja -ametit. Artikli eesmärk on selgitada võtmetegurid, mis mõjutavad ootusi õpetaja professionaalsusele, ning konstrueerida tulevikustsenaariumid 2035. aastani, et tuua esile võimalikud alternatiivsed arengurajad ja neile suundumist mõjutavad võtmetegurid üldhariduse kontekstis. Stsenaariumide peamine funktsioon pole ennustamine, vaid pigem püüd tulevikku ennetada, ärgitades selle üle arutlema ning hariduspoliitika strateegilisel planeerimisel võimalike&nbsp; tulevikuteedega arvestama. Stsenaariumimeetod põhineb tuleviku võtmetegurite valikul, nende vastastikuse mõju analüüsil ja stsenaariumide lugude koostamisel. Stsenaariumide aluseks valitud õpetaja töökeskkonda oluliselt mõjutavad võtmetegurid on võimalikud muutused õpetajate ametisse sisenemisel ja alternatiivsed haridustehnoloogia arengutendentsid. Nende kahe dimensiooni alusel on visandatud neli võimalikku õpetaja professionalismi stsenaariumi: "digitark arengusuunaja", "tehnoloogiakaubamaja instruktor",&nbsp; "biheivioristlik tööampsutaja" ja "arenguline paradoks".</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2020/04/14_08_loogma_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> 2020-05-01T00:00:00+03:00 Autoriõigused (c)