Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Peeter Kreitzberg 75 – me ei ole unustanud

2024-04-23T12:53:37+00:00

Rain Mikser tutvustab lähimineviku ühe silmapaistvama haridusteadlase ja -poliitiku Peeter Kreitzbergi 75. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskogumikku "Peeter Kreitzberg – haridusteadlane ja poliitik". Kogumiku artiklid pärinevad Kreitzbergiga tema erinevatel eluperioodidel kokku puutunud inimestelt, käsitledes nii haridusteaduslikke ja poliitilisi küsimusi kui seiku seoses Kreitzbergi elu muude tahkudega.

Panksepp soovitab mängu, möllu ja hoolimist, kuid mitte ainult

2024-04-23T12:50:53+00:00

Jaan Kõrgesaar tutvustab rahvusvaheliselt tunnustatud eestlasest neuroteadlase Jaak Panksepa ja tema kolleegi Lucy Biveni 2022. aastal ilmunud tõlkeraamatut "Vaimu arheoloogia: inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära". Mahukas teos keskendub vaimse tervise teemadele, sisaldades arutlusi nii hariduse ja kasvatusega kui mitmete naaberteadustega seonduvatest nähtustest. Süvitsi on käsitletud psühhofarmakone, mis seostuvad sõltuvuse, ärevuse, depressiooni ja hüperaktiivsuse kasvuga.

Developing the methodological instructions of art education supporting key competences and subject-specific competence

2024-04-23T12:48:10+00:00

Eesti õpetajad on hästi ette valmistatud aine õpetamiseks, kuid ebakindlamalt tuntakse end kunsti osaoskuste ja üldpädevuste seostamisel. Eesti uuendatud riiklik õppekava näeb kunsti ainekavas ette ainepädevuse ja üldpädevuste ühendamist. Õppekava rakendamist mõjutavad uuenduste sisu, kontekstuaalsed faktorid ja õpetajate isiklik tõlgendus. Tõlgendamisega seoses on täheldatud, et mida enam institutsionaalsed suunised õpetaja ootustest lahknevad, seda enam õpetaja ametlikust õppekavast eemaldub. Artikli eesmärk on esitada soovitusi, kuidas seostada kunstiõppes aine- ja üldpädevusi. Selleks et täpsemalt mõista, mil moel on seni üldpädevusi kunsti õppeainega seostatud, analüüsisime riikliku õppekava teksti, kunstide ainevaldkonna kirjeldust ning kunsti aine- ja õppekava rakendumist toetavaid metoodilisi tugimaterjale. Tuvastatud kitsaskohtadele tuginedes täpsustame edasisi rakendussoovitusi, kuidas luua terviklikku ja nii ainepädevust kui ka üldpädevusi kujundavat õppeprotsessi.

Summary

The suitability of a singing repertoire for children’s vocal range in third-grade music lessons in general education schools

2024-04-23T12:41:36+00:00

Artikli autori eesmärk on empiiriliselt uurida algkoolilapse lauluhääle omadusi ja varieeruvust ning vaadelda olemasolevate muusikaõpikute repertuaari sobivust. Töö meetodiks on kolmanda klassi õpilaste hääleulatuse profiili mõõtmine, millega on võimalik kindlaks määrata hääle kõrguslik ja dünaamiline ulatus kõigil nootidel. HUP-ide tulemusi võrreldakse muusikaõpikutes kasutusel oleva repertuaari tessiturogrammidega, kus on kokku loetud igale noodikõrgusele vastavate nootide arv laulus. Tulemustest selgub, et Eesti kooli kolmanda klassi muusikaõpikutes leidub piisaval hulgal lastele mugava tessituuriga laule, kuid osale lastest need hääle eripära tõttu ei sobi. Hea lahendus on see, kui õpetaja kasutab muusikatunnis rohkem relatiivses süsteemis kirjutatud laule ja mudellaule, mis on oma tessituuride poolest vähem mahukad.

Summary

Formation of learning goals in music education in Estonian general comprehensive schools 1918–2023

2024-04-23T12:37:57+00:00

Eesti koolides on muusikaõpetusel muusikakultuuri alusena eriline roll. Uuringud on kinnitanud muusikaõpetuse potentsiaali toetada õpilaste kognitiivsete võimete, emotsionaalsuse ja sotsiaalsete oskuste arengut ning kujundada üldist kultuuripilti. Uurimuse eesmärk on analüüsida muusikaõpetuse eesmärgiseadet, millest sõltub selle korraldus. Analüüs aitab mõista meie kultuuri- ja haridusruumi sobivatele alusprintsiipidele püstitatud eesmärkidele vastava õppesisu valikut ning teha sellest lähtuvalt informeeritud otsuseid. Vabariigi esimese perioodi muusikaõpetuse eesmärgid olid vajalikud rahvusliku haridussüsteemi loomisel, tänaseks on jõutud individuaalsete ja kollektiivsete identiteetide ning laiema muusikalise kirjaoskuse omandamiseni. Artiklis käsitletakse õppekavadele (1918–2023) ja intervjuudele (n = 5) tuginedes muusikaõpetuse eesmärkide kujunemislugu.

Summary

What? and How? Ways to improve internships in higher education institutions

2024-04-23T12:34:06+00:00

Ühiskondlikud muutused on suunanud kõrgkoole võtma rolli lõpetajate tööhõives ja arendama koostöövorme. Nii on oluline eestvedamine, mis aitab selgitada praktika arendusvajadusi ja viia ellu muutusi õppekavas. Artikli eesmärk on välja selgitada praktikaarenduse suundumused ja eestvedamise viisid kõrgkoolides. Uuringu keskmes olid täienduskoolitusel koostatud 27 iseseisvat tööd, milles kavandati praktikaarendust. Kvalitatiivse analüüsi tulemusel selgus, et õppekavaarenduse eestvedamiseks uurivad praktikaarendajad peamiselt õppekavade rakendamist ning harvem ka õppekava konteksti. Praktikaarendusi kavandades kasutati eestvedamisviise, mis aitavad luua õppekava eestvedajate õppimise visiooni, suunata õppejõudude õpetamisviise ja arendada õpikultuuri. Arendusülesandena nähakse peamiselt muudatusi õppekavas, kõrgkooli töökorralduses ja koostöös praktika osapooltega.

Summary

Curriculum development in (information)technology-oriented field

2024-04-23T12:29:09+00:00

Õppekavade käsitlus on olnud ajas kiiresti muutuv, ühest ja domineerivat paradigmat pole selles valdkonnas tekkinud. Selles artiklis käsitletakse logistika- ja transpordijuhtimise valdkonna õppekava arenguaspekte, lähtudes selle väljundipõhisusest ja interaktsioonist tehnoloogia arenguga. Tehnoloogiarikka valdkonna õppekavade nüüdisaja õpiväljundid haakuvad digitaliseeritud logistika- ja transpordijuhtimise keskkonna arengutrendidega. Seega hõlmavad õpiväljundid traditsioonilise kõrval lisaks inim-masin- ja masin-masin-suhtlemise valdkonda. Kuidas aga määratleda subjekti juhitud isevoolulise õppe (inim-masin) sisu ja õpiväljundid, on tehnoloogiakeskse hariduse puhul küsimuseks juba pikka aega. Artiklis käsitletakse viimati mainitud õpiväljundite formuleerimise, omandamise ja hindamise komplekssust, tutvustatakse terviklikku lähenemist tehnoloogiarikka valdkonna õppekava arendamisel ning kirjeldatakse e-õppe disainimudeli Carpe Diem kasutamist. Artikli empiiriline materjal põhineb IntelTransi projekti tulemustel, kus projekti Eesti-poolne partner oli Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituut.

Summary

The development of a national e-test on science competence for the third school level: An assessment to support learning

2024-04-23T12:20:59+00:00

Selle disainipõhise uuringu eesmärk oli välja töötada e-tasemetöö, millega saaks hinnata riiklikus õppekavas määratletud III kooliastme lõpuks omandatud loodusteadusliku pädevuse taset. Ühtlasi pidi tasemetöö andma kirjeldavat tagasisidet nii õpilasele, õpetajale, lapsevanemale kui ka haridusüldsusele. Protsessi komplekssusest tingituna keskendutakse selles artiklis kitsamalt tasemetöö disainimise protsessile ja saadud lõpptulemusele ning põhjendatakse tehtud disainiotsuseid. Uurijate ja praktikute vahelises koostöös (2018–2022) jõuti uudse lahenduse – kontekstipõhise tasemetööni, mida saab kasutada üle-eestiliseks põhiuuringuks. Õpilaste saavutatud loodusteadusliku pädevuse taset kirjeldatakse neljal tasemel üheksa tunnuse abil, mis on ülevaatlikkuse nimel rühmitatud omakorda neljaks: loodusteaduslikud teadmised, uurimuslikud oskused, probleemi lahendamise ja otsuse tegemise oskused ning kommunikatsioonioskused. Tasemetöö koosneb neljast alatestist ning kokku 35 ülesandest.

Summary