Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA <p><strong>Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian&nbsp;Journal of Education </strong>on eelretsenseeritav ja rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga elektrooniline ajakiri (1.2. klassifikatsioon Eesti Teadusinfo&nbsp;Süsteemi järgi), mis avaldab eestikeelseid akadeemilisi originaaluurimusi ja teaduspõhiseid kaastöid kasvatusteadustest, haridusest ja õpetajakoolitusest kogu selle mitmekülgsuses. Ajakirja antakse välja Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös, Tartu Ülikooli Kirjastuse väljaandena ning avaldatakse avatud publitseerimise platvormil OJS (<em>Open Journal Systems</em>). Ajakiri on indekseeritud andmebaasides <em>Directory of Open Access Journals</em> (DOAJ) ja EBSCO <em>Academic Search Complete</em>.</p> Tartu Ülikooli Kirjastus / University of Tartu Press et-ET Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education 2346-562X <p>Eesti Haridusteaduste Ajakirja autorid nõustuvad allpool esitatud tingimustega.</p> <ol> <li class="show">Ajakirjas avaldatud artiklitele on tagatud vaba juurdepääs <a href="http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/deed.en_US" target="_blank" rel="noopener">Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0</a>&nbsp;litsentsiga määratud õiguste mahus.</li> <li class="show">Autor loovutab ajakirjale tasuta tema poolt loodud artikli varalised õigused, sh õiguse artikli (1) avaldamisele ja levitamisele, (2) üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja eksponeerimisele, (3) avalikule esitamisele.</li> <li class="show">Autoril on õigus Eesti Haridusteaduste Ajakirja eelneval nõusolekul sõlmida lepinguid kolmandate isikutega publitseeritud artikli säilitamiseks raamatukogu repositooriumis või avaldamiseks raamatu peatükina. Nõudeks on teiseses töös viitamine esmasele allikale, st artiklile Eesti Haridusteaduste Ajakirjas.</li> <li class="show">Pärast artikli ilmumist ajakirjas on autoritel lubatud avaldada Internetis (nt oma veebilehel) motiveeritud mahus tsitaate ning levitada linke koos korrektse viitega ajakirjas ilmunud artiklile (vt&nbsp;<em><a href="http://opcit.eprints.org/oacitation-biblio.html" target="_blank" rel="noopener">Open Access</a></em>).</li> </ol> Eessõna https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.01 <p>Eesti Haridusteaduste Ajakirja järjekordne erinumber keskendub üldpädevuste mõtestamisele, hindamisele ja arendamisele. Üldpädevused on juba pikemat aega kirjas Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades, kuid nende täpsemal määratlemisel, kirjeldamisel või taseme hindamisel ja seejärel üldpädevuste saavutamiseks sobivate tegevuste väljaarendamisel ja testimisel on veel palju uurida. Erinumbri artiklid kajastavad Eesti teadlaste uuringuid neil teemadel, aga toovad lugejateni ka essee sellest, kuidas matemaatika õppimine ja õpetamine vajaks ümbermõtestamist.</p> Margus Pedaste Eve Kikas Autoriõigused (c) 2021-05-01 2021-05-01 9 1 1 5 10.12697/eha.2021.9.1.01 Matemaatikat tuleks õpetada kui mõtteviisi, mitte kui arvutamist https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.02a <p>Matemaatilise mõtlemise tähendusrikkad aspektid on uurimine, kahtlemine, süsteemne töö, visualiseerimine, hüpoteeside püstitamine, oma seisukohtade selgitamine, üldistamine, põhjendamine ja tõestamine, aga mitte rangete protseduuride teostamine, mida teevad kas masinad või mida peetakse "madalama taseme" mehaaniliseks tegevuseks. Siinses essees keskendutakse matemaatilisele mõtlemisele. Kuid enne alustamist tuleks mainida, et oma kirjutises lähtun vaatenurgast, mis on omandatud karjääri jooksul, millesse mahtusid nii akadeemilised&nbsp; teadusuuringud puhtas matemaatikas kui ka rakendusmatemaatikaga seotud maailm, kus tegelesin paljude reaalsete probleemidega nii eraettevõtluse kui ka valitsuse heaks.&nbsp;</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2021/04/16_02b_devlin.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Full text</a></strong></p> Keith Devlin Autoriõigused (c) 2021 2021-05-01 2021-05-01 9 1 6 32 10.12697/eha.2021.9.1.02a Ettevõtlusõppe rakendamine Eesti kutsehariduses https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.04 <p>Uuringu eesmärk on ettevõtlusõpetajate kogemuste analüüsi alusel selgitada, kuidas rakendatakse ettevõtlusõpet Eesti kutsehariduses, keskendudes uurimisküsimusele, kuidas arendatakse ettevõtluspädevust ja rakendatakse&nbsp; ettevõtluspedagoogikat Eesti kutsehariduses. Teoreetiline lähenemine tugineb sotsiaal-konstruktivistlikest õppimisteooriatest lähtuvale lõimitud pedagoogika lähenemisele ning ettevõtluspädevuse mudelile. Andmestiku moodustavad 26 ettevõtlusõpetajaga tehtud intervjuud, millest osa on tehtud 2018., osa 2019. ja osa 2020. aasta kevadel. Fenomenoloogilise lähenemise raames kasutame induktiivset andmeanalüüsi meetodit. Tulemustest selgub, et ettevõtlusõpe on peamiselt ettevõtlikkuse toetamisele suunatud, sihtrühma spetsiifikat arvestav ja praktiline. Praktilise kogemuse ja eneseregulatiivse teadmise dialoogi puudumine teoreetilisega ning viimase nõrkus on peamised vajakajäämised ettevõtlusõppe pedagoogikas.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2021/04/16_04_loogma_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Krista Loogma Birgit Peterson Sirje Rekkor Autoriõigused (c) 2021-05-01 2021-05-01 9 1 88 116 10.12697/eha.2021.9.1.04 Eesti hilisteismeliste väärtused: seosed tajutud hoolivuse, kooli asukoha ja pere sotsiaalmajandusliku staatusega https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.05 <p>Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, kuidas seostuvad hilisteismeliste väärtustega tajutud eakaaslaste ja õpetajate hoolivus, aga ka kooli asukoht ja pere sotsiaalmajandusliku staatuse näitajad. Uurimuses osales 528 kümnenda klassi õpilast (keskmine vanus 16,25). Nende väärtusi hinnati Schwartzi portreeküsimustikuga ning tajutud eakaaslaste ja õpetajate hoolivust kahe üksikväitega. Tulemused näitasid, et teismelised väärtustasid enim heasoovlikkust ja hedonismi. Väikelinna koolide õpilastele oli võim vähem oluline ning turvalisus olulisem kui suurlinna koolide õpilastele. Teismelised, kelle emal oli kõrgem haridus, pidasid kõikehaaravust vähem oluliseks kui need, kelle emal oli madalam haridustase. Kui eakaaslaste hoolivus teismeliste väärtustega ei seostunud, siis õpetajate hoolivus seostus enamiku väärtustega. Mida hoolivamatena tajuti õpetajaid, seda kõrgemalt väärtustati teiste inimeste heaolule, looduse hoidmisele ja reeglite järgimisele orienteeritud väärtusi.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2021/04/16_05_tamm_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Anni Tamm Autoriõigused (c) 2021-05-01 2021-05-01 9 1 117 137 10.12697/eha.2021.9.1.05 Eestindatud küsimustiku "Ages and Stages: Social-Emotional Questionnaires Second Edition" (ASQ:SE-2) sobivus 36 kuu vanuste laste sotsiaal-emotsionaalse arengu sõeltestimiseks https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.07 <p>Sotsiaal-emotsionaalsed oskused on sotsiaalse pädevuse oluline osa. Eestis puuduvad sobilikud mõõtevahendid koolieelikute sotsiaal-emotsionaalse arengu hindamiseks. 2009. aastal kohandati TÜK Lastekliinikus eesti keelde küsimustike "Ages and Stages: Social-Emotional Questionnaires" (ASQ:SE) 2001. aastal ilmunud metoodika. 2015. aastal ilmus ASQ:SE parandatud versioon (ASQ:SE-2), mis nüüdseks samuti eestindatud. Siinse töö eesmärk on tutvustada eestindatud ASQ:SE-2 36 kuu vanuste laste küsimustiku sobivust eesti laste sotsiaal-emotsionaalse arengu hindamiseks (sh täpsustada küsimustiku psühhomeetrilisi näitajaid). Uuringus osales 62 last vanuses 31–43 kuud. Tulemustest selgus, et eestikeelse ASQ:SE-2 36 kuu vanuste laste küsimustiku sisereliaablus on aktsepteeritav (α = 0,719), spetsiifilisus ja sensitiivsus on vastavalt 81,5 ja 66,7 protsenti, võrdlev valiidsus rahuldav (r = –0,629, p &lt; 0,00). Esmased tulemused kinnitasid ASQ:SE-2 36 kuu vanuste laste hindamiseks mõeldud küsimustiku sobivust eesti laste sotsiaalemotsionaalse arengu sõeltestimiseks.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2021/04/16_07_kaldoja_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Mari-Liis Kaldoja Anni Mäeots Merli Tolli Helen Saareoja Autoriõigused (c) 2021-05-01 2021-05-01 9 1 162 185 10.12697/eha.2021.9.1.07 Kuidas teha nähtamatu nähtavaks – pilgujälgimistehnoloogiapõhine 3–4aastaste laste sotsiaalse taju hindamise vahend "PILK!" https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.08 <p>Sotsiaalselt pädev laps märkab ja tõlgendab eri suhtlusstiimuleid ning suudab nende järgi arvestada oma suhtluspartneriga ja valida sobivad suhtluseesmärgid. Raskused stiimulite märkamisel ja tõlgendamisel võib olla aga üks põhjustest, miks laps käitub mõnes suhtlussituatsioonis ebasobivalt. Sotsiaalset pädevust hindavad hindamisvahendid üldiselt kinnitavad probleemi sotsiaalsetes suhtlusolukordades toimetulemisel, kuid ei anna teavet selle kohta, mis on nimetatud&nbsp; raskuste põhjus, ega ka selle kohta, kuhu suunata teraapia fookus. Selle tühimiku täitmiseks koostati 2017–2018. aastal 12 originaalvideost koosnev sotsiaalse taju hindamise vahend "PILK!", millega saab hinnata, kuidas laps sõltuvalt&nbsp; kontekstist fikseerib pilgu olulistele mitteverbaalsetele suhtlussignaalidele (pilgu suund, žestid, emotsioonid, vooruvahetus). Siinne esmauuring näitas, et koostatud hindamisvahendi videotes määratud huvipiirkonnad on suuresti sobilikud hindamaks, kuidas 3–4aastased lapsed pööravad tähelepanu sotsiaalselt olulistele stiimulitele. Uuringu tulemustest selgus, et parema probleemilahenduse oskustega lapsed fikseerisid enam pilku sotsiaalselt olulistele stiimulitele. Pilgu fikseerimise muster sõltus video kontekstist – enam tähelepanu sai inimese nägu, emotsiooni ja reaktsiooni väljendav nägu, tegevus ja sellega kaasnev objekt ning sümboolsed žestid.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2021/04/16_08_saareoja_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Helen Saareoja Mari-Liis Kaldoja Autoriõigused (c) 2021-05-01 2021-05-01 9 1 186 218 10.12697/eha.2021.9.1.08 Õpilaste õpistrateegiate arendamine sekkumisprogrammi "Õpime mõttega" toel ja nende vanemaid kaasates https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.09 <p>Õpioskuste teadlik arendamine, kus õpetajad lastevanematega õpilasi süsteemselt juhendavad, on distantsõppe kogemuse valguses saanud tähenduslikumaks kui kunagi varem. Uuringu eesmärk oli selgitada, kuidas süsteemsel juhendamisel muutub õpilaste raporteeritud strateegiate kasutamine ja teadlikkus õpistrateegiatest ning kuivõrd õpilaste ja lastevanemate sekkumisjärgsed hinnangud õpistrateegiate tõhususele on seotud. Teadlikkus õpistrateegiatest tähendab õpilaste oskust hinnata strateegiate tõhusust ning teha valikuid tõhusamate strateegiate kasutamise kasuks. Sekkumisuuringul kasutati kolmanda klassi õpilastega programmi "Õpime mõttega". Sekkumisuuringu eel ja järel koguti andmeid õpilaste õpistrateegiate kasutamise ning hinnangute kohta, kasutades õpi- ja enesemääratluspädevuse teste. Lastevanematega korraldati vestlusringid õpistrateegiate teadlikkuse tõstmiseks ja hinnati nende teadlikkuse muutust sekkumise jooksul. Tulemused näitavad, et juba lühiajalise sekkumise tulemusena hindasid õpilased tõhusaid strateegiaid kõrgemalt. Lastevanemate teadlikkus tõhusatest õpistrateegiatest paranes ja ilmnes seos lastevanemate ja laste hinnangutes vähetõhusatele strateegiatele.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2021/04/16_09_merilo_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Krista Merilo Eve Eisenschmidt Eve Kikas Autoriõigused (c) 2021-05-01 2021-05-01 9 1 219 242 10.12697/eha.2021.9.1.09 Protsessikeskse kirjutamise kasulikkusest gümnaasiumiõpilaste kirjaliku tekstiloome oskuse kui suhtluspädevuse ühe komponendi arendamisel https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2021.9.1.10 <p>Suhtluspädevuse kui ühe üldpädevuse arendamisega tuleb gümnaasiumi riiklikust õppekavast lähtuvalt mõtestatult tegeleda. Gümnaasiumile mõeldud suhtluspädevuse hindamisvahendi ega ka süstemaatilise arendustegevuse väljatöötamiseks pole aga Eestis seni uuringuid tehtud. Siinses uurimuses keskendume suhtluspädevuse kontekstis kitsamalt gümnasistide kirjaliku väljendusoskusega seotud pädevuse, st hoiakute ja praktikate mõõtmisele. Uurimuse esimene eesmärk on tutvustada uudset hindamisvahendit ning selle põhjal selgitada, millised on Eesti gümnasistide kirjaliku väljendusoskusega seotud praktikad ja hoiakud. Uurimuse teine eesmärk on analüüsida kolmeaastase pikiuuringu käigus ühes Eesti koolis tehtud protsessikeskse kirjutamise sekkumise efektiivsust. Võrdleme katsekooli ja kontrollkoolide õpilaste kirjutamisega seotud praktikaid ja hoiakuid ning nende muutumist läbi kolme kooliaasta. Uurimuse käigus selgus, et&nbsp; protsessikeskse kirjutamise pidev teadlik rakendamine aitab parandada õpilaste kirjutamisega seotud hoiakud ja võtta omaks efektiivsemaid praktikaid.</p> <p><strong><a href="https://eha.ut.ee/wp-content/uploads/2021/04/16_10_hint_summary.pdf"><img src="http://eha.ut.ee/wp-content/themes/eha/img/pdf.gif" alt="PDF" border="0">&nbsp;Summary</a></strong></p> Helen Hint Anni Jürine Autoriõigused (c) 2021-05-01 2021-05-01 9 1 243 273 10.12697/eha.2021.9.1.10