Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Maailma andmestumine

Anu Masso — 2023-10-22

Raamatututvustus annab ülevaate 2020. aastal ilmunud mahukast teosest "Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiliine teejuht" (toimetanud ja koostanud A. Masso, K. Tiidenberg, A. Siibak). Raamat keskendub andmestumise kui viimaste aastate ühe olulise ja samas vastuolulise nähtuse uurimisele. Teose keskmes on erinevad meetodid ja metodoloogilised võtted, mida rakendatakse uurimaks andmestumist kui sotsiaalset protsessi, mille käigus igapäevased tegevused ja ühiskondlikud protsessid arvulisteks andmeteks teisendatakse. Kogumikust leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista: nii andmetega iga päev töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada. Andmestuvat maailma aitavad mõtestada 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist ning mitmest teadus- ja arendusasutusest, eraettevõttest ja välisülikoolist.

The meaning of adult giftedness and opportunities for its development in non-formal education

Halliki Põlda — 2023-10-22

Artiklis anname ülevaate täiskasvanuandekuse tähendusest mitteformaalõppes. Eesmärk on välja selgitada mõiste sisu ja kirjeldada, kuidas toetatakse täiskasvanu annete arengut ning milliseid võimalusi mitteformaalõpe selleks pakub. Selleks analüüsisime täiskasvanuandekuse avaldumist 64 mitteformaalõppe praktiku kogemustes ja arusaamades, mis olid eelnevalt kogutud 17 fookusrühma intervjuuga. Andmestiku sekundaarses kvalitatiivses sisuanalüüsis selgus, et täiskasvanuandekusest räägitakse peamiselt mõiste kaudsete tähistajate kaudu, tõstes esile inimese isikuomadusi ja võimete elukestvat arengut. Mõiste unikaalseteks tunnusteks on teadlikkus oma andekusest, autonoomsus, professionaliseerumine, annete valdkondlik ülekanne ja enese vastutus ande arengu eest. Mitteformaalõpe on andeid toetav keskkond, kuna on olemuselt paindlik, arvestab muutuva maailma nõudmisi ja võimaldab personaalset lähenemist. Praktikute roll selles keskkonnas on olla märkaja, toetaja ja võimaluste looja.

Summary

Developing collaborative problem-solving skills through inquiry-based learning

Meeli Rannastu-Avalos — 2023-10-22

Loodusainete tundides lahendatakse loodusteadusliku sisuga probleeme enamasti uurimuslike tegevustega. Uuringu eesmärk on selgitada välja, mis toetab õpilaste tulemuslikku koostööd uurimuslikes tegevustes, ja anda loodusainete õpetajatele soovitusi, kuidas integreerida koostöise probleemilahendamise oskuse ning aine- ja uurimuslike teadmiste kujundamist. Uuringus osalesid 7. klassi õpilased (N = 44), kellel tuli nutitelefoni kasutades virtuaallaboris kaaslasega koostööd teha. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivselt deduktiivse sisuanalüüsi ja kvantitatiivselt Hesse jt (2015) raamistiku järgi. Uuring näitab, et õpilased viib tulemusliku koostööni õpetaja juhitud klassiarutelu. Õpilaste meelest aitavad koostöisele probleemilahendamisele kaasa katsetamine, mitme variandi läbiproovimine ning üksteisega suhtlemine. Õpilased vajavad täpseid juhiseid, et edukaks uurimuslikuks õppeks analüütiliselt mõelda, ülesanne uuesti läbi vaadata, teemaga seotud küsimusi esitada ja/või tõenditel põhinevalt teaduslikult arutleda.

Summary

The use of sketchnotes in teaching: 6th grade students’ experiences of art-based sketchnoting in history lessons

Birgit Pukk — 2023-10-22

Visuaalseid märkmeid (sketchnotes, visual notes) on kirjeldatud kui rikkalikke märkmeid, kus kombineeritakse käsikirjalist teksti, joonistusi, käsitsi tehtud tüpograafiat, kujundeid ja visuaalseid elemente nagu nooled, kastid ja jooned (Rohde, 2013). Visuaalsetest märkmetest on täheldatud olulist kasu õppimisele, eeskätt info mälus talletamisele ja meenutamisele. Märkmete tegemist joonistustena saab käsitleda kunste lõimiva õppe komponendina. Uuringu eesmärk on kirjeldada õpilaste kogemust joonistatud märkmete tegemisest 6. klassi ajalootunnis, et teha järeldusi selle meetodi rakendatavuse kohta. Õpilased tegid üheteistkümnes ajalootunnis visuaalseid kokkuvõtteid käsitletust. Peale ajalookursuse lõppu täitsid 77 osalejat küsimustiku ja 8 osalejaga viidi läbi intervjuu. Õpilaste hinnangud lubavad järeldada, et selline kunstipõhiste märkmete tegemise viis võib sobida ajalookursuse osaks, kuna sel on potentsiaali toetada õppematerjali meeldejätmist, loomingulist eneseväljendust ja eneseregulatsiooni. Artiklis käsitletakse visuaalseid märkmeid ühe võimalusena lõimida kunste koolitundi.

Summary

Dimensions of mathematical competence and its assessment in basic school

Marje Johanson — 2023-10-22

Siinse uuringu eesmärgid on matemaatikapädevust hindavate testide arendamine, matemaatikapädevuse empiiriliselt eristatavate dimensioonide kirjeldamine ja matemaatikapädevuse hindamise tulemuste tutvustamine DigiEfekti projekti valimi näitel Eesti 3., 6. ja 9. klassides, tuginedes Rootsis välja töötatud matemaatikapädevuse uurimise raamistikule (MCRF, Lithner et al., 2010), mida täpsustati uurijate poolt Eesti kontekstis (Johanson et al., 2021). Uuringust selgus, et loodud testid on kõrge reliaablusega ning võimaldavad nii kolmandates, kuuendates kui ka üheksandates klassides eristada viit matemaatikapädevuse dimensiooni. Dimensioonide eristamiseks loodud faktormudeleid iseloomustavad head sobitusastme näitajad, kuid faktorite vahelised korrelatsioonid on suhteliselt tugevad. Vastavalt empiirilist kinnitust leidnud mudelitele osutusid kõigis vaadeldud koolistmetes kõige keerulisemateks ülesanneteks kommunikatsioonipädevust ja arutluspädevust hindavad ülesanded ning kõige paremini lahendati protseduurilist pädevust ja esituspädevust kirjeldavaid ülesandeid.

Summary

Teachers’ and students’ evaluations of the effectiveness of learning strategies: An overview of the results of Estonian schools

Mikk Granström — 2023-10-22

Uuringu eesmärk on teada saada, kuidas õpetajad (N = 659) ja õpilased (N = 4888) hindavad erinevate õpistrateegiate tõhusust. Varasemad väikese valimiga uuringud on näidanud, et õpetajate ja õpilaste teadlikkus tõhusatest ja mittetõhusatest õpistrateegiatest on erinev, seega on teemat oluline uurida põhjalikumalt suurema valimiga. 2021. aastal viidi läbi üle-eestiline Õpetajauurimus 2021 ning järgmisel aastal Õpilasuurimus 2022. Uuringu käigus paluti õpetajatel ja õpilastel hinnata erinevate õpistrateegiate tõhusust nelja õpistsenaariumi kontekstis. Tulemustest selgus, et põhikooliõpetajad hindavad sügavat õppimist toetavaid õpistrateegiaid kõrgemalt kui põhikooliõpilased, kuid gümnaasiumis õpetajate ja õpilaste hinnangute vahel erinevust ei ole. Nii põhikoolis kui gümnaasiumis hindavad õpetajad pindmist õppimist toetavaid õpistrateegiaid madalamalt kui õpilased. Mõningaid erinevusi leiti ka konkreetsete õpistrateegiate tõhususe hinnangutes. Õppeainetest ning õpetajate staažist ei sõltunud, kuidas õpetajad õpistrateegiate tõhusust hindavad. Kokkuvõttes selgus, et nii õpetajate kui ka õpilaste teadmised uuringus kasutatud õpistrateegiatest olid pigem head. Õpetajate puhul kinnitab see varasemalt leitut ning õpilaste puhul saadi teada, et ka nemad hindavad kõrgemalt sügavat õppimist toetavaid õpistrateegiaid.

Summary

Developing an understanding of the nature of science in preschool primary teachers

Aigi Kikkas — 2023-10-22

Tänapäeval on tähtis, et ühiskonnaliikmed mõistavad teaduse ja tehnoloogia olulisust. Siinse uuringu eesmärk oli disainida vastavalt klassiõpetajaks õppivate üliõpilaste senistele arusaamadele teaduse olemusest kõigile kohustuslik kursus, mis toetab arusaamise kujunemisest teaduse olemusest ning valmisolekut käsitleda sellega seotud aspekte üldhariduskoolis. Uuringus osalenud 27 klassiõpetaja eriala üliõpilase arusaamu selgitati välja varasemates uuringutes kasutatud küsimustikuga ning vastuste analüüsile tuginedes sisustati kursust teadusmetodoloogiliselt põhjendatud õppetegevustega. Kursuse lõpus koguti osalenutelt tagasisidet kursuse kohta. Andmeanalüüsis kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi. Kursuse alguses tehtud küsimustiku tulemused näitasid, et klassiõpetaja eriala üliõpilastel on raske mõista teaduslike teadmiste olemust, kujutlusvõime rolli ja mitmekesiste uurimismeetodite kasutamist teaduses, kuid nad suhtusid toetavalt eelnimetatud aspektide käsitlemisesse üldhariduskoolis. Kursusel osalejad hindasid kõrgelt vaatluse olemuse ja teaduslike uurimismeetodite varieeruvuse mõistmisele suunatud õppetegevusi.

Summary

Noticing and analysing needs – supportive teaching – measuring student teachers’ situation – specific cognitive processing skills

Kadi Georg — 2023-10-22

Selle uuringu eesmärk oli kohandada situatsioonispetsiifiliste ehk PID-oskuste (perception, interpretation, decision-making skills) hindamisvahend isemääramisteooria konteksti, et analüüsida õpetajakoolituse üliõpilaste suutlikkust märgata ja tõlgendada psühholoogilisi baasvajadusi toetavaid tegevusi klassiruumi kontekstis. Andmeid koguti aineõpetajate õpetajakoolituse magistriõpingute esimese aasta üliõpilastelt (N = 97), kasutades tunnivideote analüüsi. Uuringu tulemuste põhjal võib öelda, et üliõpilased märkavad tunnivideotest psühholoogiliste baasvajadustega seotud aspekte. Tõlgendamisel ning otsuste tegemisel olid üliõpilaste vastused pigem kas kirjeldavad või hinnangulised ega olnud seotud teoreetiliste teadmistega. Töökogemuse põhjal olulisi erinevusi tulemustes ei täheldatud. Kuigi õpetajakoolituse üliõpilaste puhul on tulemused ootuspärased, tuleks PID-oskuste arendamisele õpetajakoolituses senisest teadlikumalt tähelepanu pöörata, toetamaks paremini teoreetiliste teadmiste ülekannet praktikasse.

Summary