Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

Mõtteid kliimakriisist. Filosoofiline teejuht mõistlikuma eluviisi juurde

Krista Uibu — 2024-10-29

Viini ülikooli uurijaprofessor Graham Parkes’i tõlkeraamat "Kuidas mõelda kliimakriisist" pakub huvitavat sissevaadet kliimakriisi põhjustesse, tutvustab võimalikke lahendusi, aga ka takistusi, avab lugejale kliima ja looduskeskkonna kultuurilispoliitilist tausta ning aitab mõtestada, kuidas Euroopa ja Aasia filosoofia tarkused saaksid toetada inimest toimetulekul kliimamuutustega teel rohelisema tuleviku poole. Teos suunab lugejat mõtlema küsimustele, kuidas kavatseme aeglustada üleilmset soojenemist, püüdes vältida konflikti, mis tuleneb moraalsete tõekspidamiste kokkupõrkest. Raamat on kogunud suurt populaarsust paljudes maades, eesti keeles ilmus see 2024. aastal.

Küllus planetaarsetes piirides

Velle Toll — 2024-10-29

Tunnustatud keskkonnateadlase Johan Rockströmi kirjutatud raamat "Suur maailm, väike planeet" pakub lugejatele põneva teekonna tutvumaks Maa taluvuspiiridega inimtekkeliste keskkonnamuutuste suhtes. Peatamaks meie kahjulikku mõju loodusele, peab inimkonna tegevusruum jääma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse vähenemisele, keskkonna saastatusele, osoonikihi hõrenemisele, õhusaaste osakeste hulgale, maailmamere hapestumisele, aineringete häiringutele, magevee ja maa kasutusele. Enamiku piiride puhul oleme juba ohupiiri ületanud ja pannud emakese Maa tugeva surve alla, seades küsimärgi alla loodushüvede külluse tulevastele põlvedele.

Designing and evaluating interactive educational material aimed at increasing climate awareness

Janari Teessar — 2024-10-29

Ringmajandust võib määratleda kui majandusmudelit, mis keskendub ressursside korduskasutusele, jäätmete vähendamisele ja toodete eluea pikendamisele taaskasutuse ja ringlussevõtu teel. Uuringu eesmärk oli koostada kliimateadlikkuse suurendamisele suunatud interakiivne õppematerjal ja selgitada välja, milliseid ülekantavaid oskusi õpilaste arvates koostatud õppematerjal kujundab ning millised on õpilaste soovitused õppematerjali arendamiseks, tuginedes nende õpikogemusele. Uuringus osales 98 gümnaasiumiõpilast kahest koolist. Uuring koosnes kolmest etapist: õppematerjali koostamine ja rakendamine ning õpilaste arvamuste küsimine õppematerjali kasutamise kohta. Kogutud andmeid analüüsiti kirjeldava statistika ja temaatilise analüüsi meetodeid kasutades. Uuringu tulemustest selgus, et õppematerjal aitas õpilaste arvates arendada ülekantavaid oskusi. Õppematerjali arendamisel peaks suurendama interaktiivsust ja visuaalset atraktiivsust, likvideerima tehnilised probleemid, kohandama raskustaset, lisama seoseid reaalse eluga ning parandama tagasisidesüsteemi ja koostöövõimalusi.

Summary

Using vignette methodology to raise awareness of climate change

Anne Laius — 2024-10-29

Selle artikli eesmärk on anda ülevaade gümnaasiumiõpilaste kliimateadlikkusest energiatarbimise kontekstis ning vinjettide metoodika kasutamise sobivusest kliimateadlikkuse kujundamisel üldhariduskoolis. Selleks koostati õppematerjal "Energia, kliimamuutused ja elustiilid", milles kasutatakse viit erinevat elustiili kirjeldavat vinjetti, mis võimaldavad õpilaste arusaamu, hoiakuid ja väärtushinnanguid uurida ja kujundada. Uuringu valim koosnes 21-st gümnaasiumi 11. klassi vabatahtlikust õpilasest ning 12-st gümnaasiumi erineva õppeaine õpetajast, kes andsid koostatud õppematerjalile oma hinnangu. Andmeid analüüsiti nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodiga. Uuringu tulemused näitavad, et eesmärgipäraselt sõnastatud vinjettide kasutamine kliimamuutustealases hariduses on tõhus vahend, mis võimaldab saada teavet uuritava valdkonna arusaamade kohta ning saavutada märkimisväärseid muutusi õpilaste kliimamuutuste-alases teadlikkuses.

Summary

Meteorological knowledge test for assessing students’ weather literacy

Kristel Uiboupin — 2024-10-29

Hea ilmakirjaoskus on vajalik igas vanuses, kuid selle omandamist tuleks alustada varases koolieas. Siinses uuringus töötati välja meteoroloogiliste teadmiste test (MET-test), mille abil saab hinnata esimese kooliastme õpilaste ilmakirjaoskust: oskust lugeda ilmainfot kirjeldustest ja prognoosidest, hinnata vaatluste põhjal ilma ning tõlgendada infot, toetudes teadmistele ilmaelementidest ja -nähtustest. Samuti saab testiga hinnata õpilaste teadmiste taset, otsustamaks nende osalemise üle ilmaandmeid edastavas harrastusteaduslikus projektis. Uuringusse kaasati 735 eesti õppekeelega 3. klasside õpilast. Testiga hinnati õpilaste arusaamist ilmaelementidest ja -nähtustest hetkeilma vaatluste ja ilmaprognooside kaudu. MET-testi küsimused jaotati testi lahendustulemuste alusel kolmele tasemele. Selgus, et õpilased teavad rohkem sademetest ja temperatuurist, vähem pilvisusest ja tuulest. Üksikelementide ja -nähtuste mõistmisest keerulisemad olid ülesanded, kus nähtused ja elemendid esinesid kombineeritult. Õpilaste arusaamist ilmaprognoosist mõjutas ka prognoosi esitlusviis. Seejuures osutus raskeimaks sidustekstina esitatud prognoos. Samuti osutus õpilaste jaoks keeruliseks ilmaolukordade põhjendamine loodusteaduslikule teadmisele tuginevalt. Uuringu tulemused suunavad mõtlema, kuidas kujundada õpilaste ilmakirjaoskust koolis, kas ja kuidas käsitleda ohtlikke ilmaolukordi, kuidas tuleks hinnata ilma mõju õpilasele ja ümbritsevale keskkonnale, et õpilane tajuks paremini võimalikke kaasnevaid riske.

Summary

Kindergarten teachers’ opinions on dealing with the topic of climate change

Kaire Jõgi — 2024-10-29

Lapsepõlves omandatud käitumisel on mõju keskkonnale. Õpetajatel on laste suunamisel tähtis osa ja selle edukus sõltub õpetajate teadmistest, arusaamadest ning hoiakutest. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada õpetajate hinnangud oma teadmistele ning arvamused kliimamuutustest ja teema käsitlemisvõimalustest lasteaias. Eesmärgi saavutamiseks vastasid juhuvalimisse sattunud õpetajad (N = 50) autorite koostatud küsimustikule. Vastajad hindasid kõrgemalt oma teadmisi kliimamuutuste põhjuste, tagajärgede ja leevendamise, aga madalamalt muutustega toimetuleku võimaluste kohta. Laste arendamisel pidasid nad oluliseks isiklikku eeskuju, kliimateemalisi üritusi ja loodusvaatlusi. Küsitletud arvasid, et kliimateadlikkuse kujundamisega võiks alustada koolieelses eas, mil on kõige tõhusam omandada uusi teadmisi ja kujundada erinevaid käitumismustreid. Samas ei olnud kolmandik vastanutest kliimamuutuste teemat lastega käsitlenud. Soovitame riiklikus õppekavas lisaks keskkonnahoidliku mõtteviisi kujundamisele sõnastada selgemalt eesmärgid, mis aitavad muutuvas kliimas toime tulla, ning pakkuda õpetajate toetamiseks teemakohaseid koolitusi.

Summary

Estonian teachers’ climate awareness and the change in climate-related scientific concepts as a result of training

Grete Arro — 2024-10-29

Eri õppeastmete õpetajate teadmised jätkusuutlikkusest ja kliimamuutusest ei ole kuigi süsteemsed, mis võib takistada kliimateadlikkuse kasvu ühiskonnas. Uuringu esimene eesmärk oli kirjeldada interdistsiplinaarsel kliimamuutuste teemalisel koolitusel osalenud õpetajate teadmisi kliimamuutuste olemuse ning nendega kohanemise kohta. Samuti uuriti õpetajate kliimamuutusega seotud pseudo-, sünteetilisi ja väärmõisteid. Õpetajatele (N = 221) esitati kaks kliimateemalist vabavastuselist küsimust, mille vastuste analüüsimiseks kasutati kontentanalüüsi. Tulemustest ilmnes, et kuigi kliimamuutustest tervikuna on teatud arusaam olemas, mainivad õpetajad mõningaid olulisi aspekte vähe või üldse mitte. Samuti esineb selgitustes mõningaid väärmõisteid. Uuringu teine eesmärk oli seotud kliimateadlikkuse teemalise koolituse mõjuga. Arvestades lühikeste koolituste tavapärasust, nendele kulutatavat ressurssi ning teadmiste illusiooni tekkimise ohtu, on põhjendatud, et uuritakse ka koolitustegevuse efektiivsust. Seepärast hinnati, milline muutus koolitatute kliimamuutusega seotud teadmistes koolituse mõjul tekib. Kui kliimamuutuste olemuse mõistmist peegeldavates vastustes muutust ei ilmnenud, siis nendega kohanemise teemal oli märgata eelkõige sagedasemat kohanemise mõiste kasutust ja kohanemise probleemi äratundmist.

Summary

Addressing climate change in education: objectives, content, and strategies

Piia Post — 2024-10-29

Kliimamuutused koos loodusliku mitmekesisuse vähenemisega on inimkonna käekäiku määravad globaalprobleemid ning kliimakriisi süvenemise aeglustamisel ja peatamisel on kliimamuutuste haridusel võtmetähtsus. Kliimamuutuste haridus nõuab terviklikku ja teaduspõhist käsitlust, sealhulgas sotsiaalteaduslike teemade käsitlemist kliimamuutuste kontekstis. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, sh UNESCO, on algatanud kliimamuutuste hariduse edendamiseks erinevaid tegevusi, kuid paraku ei edene muutused hariduses soovitud tempos. Rahvusvahelisest teaduskirjandusest ilmneb, et õppekavad ei hõlma globaalmuutusi ning õpetajate ettevalmistus ei ole piisav, õpetamaks kliimamuutuste keerulisi ja läbipõimunud teemasid, nende inimtekkelisi põhjuseid, samuti kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise strateegiaid. Sama kehtib ka Eesti kohta: kliimateadlikkuse projekti eri haridusastmete töörühmade koostatud analüüsidest selgus, et kliima- ja keskkonnaharidus ei ole kooskõlas Eesti ambitsioonikate keskkonnaeesmärkidega ning Eestis puudub lõimitud haridus- ja keskkonnapoliitika. Õpetajate professionaalses arengus ja täienduskoolituses on vaja pöörata kliimamuutuste haridusele senisest rohkem tähelepanu, sest vaatamata õpetajate huvile ja valmisolekule õpetada kliimamuutuste teemasid ei ole õpetajaid nende käsitlemiseks hästi ette valmistatud. Õppekavade ja koolipraktika uuendamine, tehnoloogiate lõimimine, projektide läbiviimine ning koolide keskkonnasõbralikkuse suurendamine on võtmetähtsusega, pakkumaks õpilastele kvaliteetset ja kaasahaaravat kliimamuutuste haridust.

Summary