Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education

TALIS 2024 Eesti tulemusi käsitlev raport

Äli Leijen — Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Rahvusvaheline õppimise ja õpetamise uuring (TALIS) on OECD eestvedamisel läbiviidav rahvusvaheline küsitlus, mille fookuses on õpetamine ja õppimine ning tegurid, mis neid protsesse mõjutavad. Uuringu käigus kogutakse 7.–9. klasside õpetajate ja koolijuhtide hinnanguid oma töö erinevate aspektide kohta. 2024. aastal toimus TALISe uuring neljandat korda. Eestist osales 2024. aastal uuringus 3339 7.–9. klasside õpetajat ja 192 koolijuhti. Tutvustuses esitatakse raporti kokkuvõtte põhjal olulisemad Eesti tulemused ja soovitused. TALISe 2024 Eesti tulemusi käsitleva raporti koostasid Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli haridusteadlased.

Learning theories relevant to science teaching

Jack Holbrook — Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Teos pakub terviklikku käsitlust, mis koondab erinevaid teoreetilisi vaatenurki ja näitab, kuidas iga teooria võib pakkuda tõhusaid teadmisi loodusteaduste õpetamise strateegiate ja õppekavade koostamiseks ning õppetöös kasutamiseks. Siin tutvustatakse 30 loodusteaduste õpetamisel olulist õpiteooriat. Teooriad on koondatud peamiste psühholoogiliste ja haridusteaduslike traditsioonide kaupa – humanistlikud, biheivioristlikud, kognitivistlikud, konstruktivistlikud – ning lisatud on ka vaimsetel ja oskuspõhistel lähenemistel põhinevad teooriad.

Learning theories relevant to science teaching

Jack Holbrook — Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Full text

The formula for success in mathematics: Higher socioeconomic background, lower anxiety, and higher curiosity at the student and school level

Getriin Aaviste, Anastassia Kolde, Nino Gugushvili, Erki Kuus, Karin Täht — Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Töö eesmärk on uurida, kuidas sotsiaalmajanduslik taust, tajutud matemaatika õpetamise kvaliteet, matemaatikaärevus ja uudishimu seostuvad matemaatika tulemustega õpilase ja kooli tasandil. Analüüs põhineb 6232 õpilasel 166 koolist, kes kuulusid PISA 2022 uuringu Eesti valimisse. Tulemused näitavad, et õpilaste matemaatika tulemusi kujundavad mõlema tasandi tegurid, kusjuures tugevaim seos ilmneb sotsiaalmajandusliku tausta ja tulemuste vahel. Matemaatikaärevus seostub madalamate, uudishimu aga paremate tulemustega nii õpilase kui kooli tasandil, samas kui tajutud õpetamise kvaliteet osutub oluliseks vaid õpilase tasandil. Märkimisväärne on nii matemaatikaärevuse kui uudishimu ennustusvõime oluline varieerumine kooliti: matemaatikaärevuse negatiivne ning uudishimu positiivne ennustusvõime on mõnes koolis märksa tugevam kui teistes. Kahetasandiline mudel rõhutab, et õpitulemused ei peegelda üksnes individuaalseid tegureid, vaid sõltuvad ka koolikeskkonnast.

Summary

Learning motivation in the context of mathematics among 6-13-year-old students: A systematic literature review of concepts and instruments

Maarja Sõrmus, Jelena Radišić, Äli Leijen, Krista Uibu — Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Motivatsioon on vajalik õppimiseks, eriti ainetes ja tegevustes, mis nõuavad suuremat pingutust. Selle artikli eesmärk on anda ülevaade, milliseid motivatsiooniteooriaid on sagedamini kasutatud ja milliseid hindamisvahendeid rakendatakse 6–13-aastaste õpilaste õpimotivatsiooni uurimisel matemaatika õppimise kontekstis. Süstemaatiliseks kirjanduse analüüsiks viidi läbi otsing EBSCOs, mille tulemusena valiti analüüsi 56 artiklit. Tulemused näitavad, et enim on tuginetud ootuste-väärtuste teooriale, samas baseerub enim kasutatud hindamisvahend saavutuseesmärkide teoorial. Nähtub, et valdavalt hinnatakse motivatsiooni üksikuid aladimensioone (nt huvi) ning õpimotivatsiooni tervikuna on käsitletud vähe. 6–13-aastaste õpilaste uurimisel tuleb hindamisvahendi loomisel ja valikul arvestada eakohast sõnavara ning täitmise jõukohasust. Õpetajad vajavad teadmisi tajumaks motivatsiooni kui kompleksset nähtust, teadvustamaks koolikeskkonnas enam motivatsiooni erinevaid tahke ning mõjuaspekte.

Summary

Teachers’ pedagogical digital competence profiles and their predictors

Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Digitaalsete vahenditega toetatud õpikeskkonnad pakuvad uusi võimalusi, kuidas kohandada õppimist, kuid eeldavad õpetajatelt mitmemõõtmelist pädevust, mis seob digioskused, pedagoogilised teadmised ja õppijate mitmekesisuse arvestamise. Artikkel analüüsib õpetajate pedagoogilise digipädevuse mustreid ning tuvastab latentsete profiilide analüüsi (LPA) abil eristatavad pedagoogilise digipädevuse profiilid. Andmed pärinevad rahvusvahelisest projektist EffecTive; siinses analüüsis kasutati Eesti, Saksamaa ja Soome õpetajate (pre-service ja in-service) andmeid. Analüüs tuvastas neli eristuvat pedagoogilise digipädevuse profiili, mis erinevad nii pädevuse tasemete kui ka komponentide lõimituse poolest: arenev digipädevus, kerge kohanemiskeerukus, refleksiivne ja kaasav praktika ning osaliselt lõimitud, kuid enesekindel digitehnoloogia kasutus. Profiilid erinesid eelkõige selle poolest, kuivõrd on digitehnoloogia kasutamine seotud õppijate mitmekesisust arvestava ja refleksiivse pedagoogilise praktikaga. Regressioonanalüüs näitas, et profiilikuuluvust ennustasid eeskätt koolitusmeetod ja töökogemuse pikkus. Uurimus kinnitab, et pedagoogiline digipädevus ei taandu tehnilistele oskustele: keskset rolli mängivad õpetaja teadlikkus ja valmisolek märgata ning toetada õppijate erinevusi, mis suunab, kuidas digipädevus praktikas rakendub ja kas see aitab kaasa võrdsematele võimalustele klassiruumis.

Summary

Preservice teachers’ perceptions of the knowledge, skills, and support they need for inquiry-based learning

Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Uuring käsitleb Eesti õpetajakoolituse üliõpilaste arvamusi teadmistest, oskustest ja toest, mida nad vajavad uurimusliku õppe (UÕ) jaoks. 41 UÕ kursuse bakalaureuseastme üliõpilast täitsid küsimustiku, mis käsitles nelja UÕ aspekti: õpetamine, katsetamine, hindamine ja diferentseerimine. Kirjeldav statistika näitas üliõpilaste tugevat nõustumist väidetega, et õpetajakoolitus peaks käsitlema UÕ eeliseid, väljakutseid ja näiteid kõigi nelja aspekti kohta. Vastuste analüüsist selgus, et esimese aspekti ehk UÕ õpetamise puhul peeti oluliseks õppida tunde struktureerima, looma autentseid ülesandeid ning tasakaalustama otsest ja vähemat juhendamist. Teise aspekti ehk katsetamise kvalitatiivsest analüüsist nähtus, et osalejad pidasid oluliseks katsete ohutuse tagamist ning kohanemist ettearvamatute tulemustega. UÕ hindamise aspekti puhul pidasid üliõpilased oluliseks, et hindamine oleks protsessikeskne, õiglane ja kujundav ning hõlmaks kaaslaste ja enesehindamist. UÕ diferentseerimise aspektis pidasid osalejad hädavajalikuks, et tagada jõukohasus kõigile õppijatele. Kõigis neljas uuritud aspektis tõid õpetajakoolituse üliõpilased oma toe vajadustena esile õppematerjalid, selged näited, mentorluse ja koostöö. Tulemused viitavad sellele, et tõhus õpetajakoolitus UÕ-s eeldab teooria sidumist õpetamisstrateegiatega ning tulevastele õpetajatele tuleb pakkuda oskusi tasakaalustada otsest ja vähemat juhendamist UÕ rakendamisel.

Summary

Self-efficacy of Estonian and Finnish teachers in relation to paradigm shift in science education: integration of socio-scientific topics

Moonika Teppo, Miia Rannikmäe, Anssi Salonen, Justus Kinnunen — Mon, 27 Apr 2026 00:00:00 +0000

Selles uurimuses võrreldakse Eesti ja Soome loodusainete õpetajate enesetõhusust seoses paradigma muutusega loodusteaduslikus hariduses, keskendudes sotsiaalteaduslike probleemide integreerimisele. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kuivõrd pädevatena tunnevad ennast loodusainete õpetajad sotsiaalteaduslike probleemide õpetamisel ning millised kitsaskohad ilmnevad nende enesetõhususes lõimida keerukaid, interdistsiplinaarseid ja ühiskondlikult olulisi teemasid loodusteaduste õpetamisse. Analüüsiti nii kogenud õpetajate kui ka õpetajakoolituses õppivate üliõpilaste hinnanguid neljas valdkonnas: ülekantavad oskused, tervis ja meditsiin, kestlik areng ning digipädevused. Tulemused näitasid, et Eesti õpetajad hindasid end oluliselt pädevamaks terviseja meditsiiniteemades ning digitehnoloogia kasutamisel võrreldes Soome õpetajatega. Mõlema riigi õpetajad andsid kõige madalamaid hinnanguid aga terviseja meditsiiniteadmistele ning kestliku arenguga seotud interdistsiplinaarsetele teadmistele võrreldes teise kahe valdkonnaga. Samuti ilmnesid erinevused kogenud õpetajate ja õpetajakoolituses õppivate üliõpilaste võrdluses – kogenud loodusainete õpetajad hindasid oma pädevusi kõrgemalt ülekantavate oskuste, tervise- ja meditsiini ning kestliku arengu valdkondades. Tulemused rõhutavad vajadust täiendada õpetajakoolituse õppekavasid selliselt, et toetada loodusainete interdistsiplinaarset lähenemist, lõimides õpetamisel uusi ja kaasaegseid digitehnoloogiaid ning tõstes loodusteaduslikku kompetentsust.

Summary