Modaalsuse tõlkimisest: rootsi modaaltegusõna <i>böra</i> ja selle tõlkevasted eesti keeles

  • Anu Laanemets LANCHART/NFI, University of Copenhagen
  • Helena Mihkelson Maailma keelte ja kultuuride kolledž, Tartu Ülikool
Keywords: modaalsus, modaalverbid, võrdlev uurimus, tõlkekorpus, tõlge, rootsi keel, eesti keel

Abstract

Kokkuvõte. Käesolevas artiklis käsitletakse rootsi modaaltegusõna böra kasutust autentsetes tekstides ning erinevaid strateegiaid, mida on eesti keeles selle tegusõna oleviku vormi bör ja lihtminevikuvormi borde tähenduste tõlkimisel kasutatud. Uurimuse empiiriliseks aluseks on tõlkekorpus, mis koosneb rootsikeelsetest originaaltekstidest ning nende eestikeelsetest tõlgetest. Modaaltegusõnade analüüs lähtub van der Auwera ja Plungiani (1998) modaalsuste mudelist, mille põhjal modaalsus jaotatakse episteemiliseks, deontiliseks, mittedeontiliseks ja dünaamiliseks. Uurimuse tulemused näitasid, et kuigi modaaltegusõna böra olevikuvormi bör ja lihtminevikuvormi borde leidus tekstides võrdsel määral, esineb nende kasutuses mitmeid erinevusi. Kui bör’il on siinse korpuse materjalis valdavalt deontiline tähendus, siis borde esineb kõigis modaalkategooriates. Uurimuse tulemuste põhjal võime väita, et bör’i kasutus on kitsam ning ilmutab ka žanrilise spetsialiseerumise märke, kuivõrd seda kasutatakse tihti juhendites. Tõlkevastete analüüsist selgus, et rootsi modaalverbid bör ja borde on tõlgitud valdavalt modaalverbidega pidama, tulema, tohtima, võima, saama. Kõrvalekaldeid modaalsuse edasiandmisel esines vähesel määral, enamasti eitust sisaldavates lausetes, kuid kõige keerukam aspekt tõlkimisel näib olevat bör’i ja borde vahelise kraadierinevuse edasiandmine, mille puhul eesti keeles kasutatakse vaheldumisi indikatiivi ja konditsionaali vormi.

Abstract. Anu Laanemets and Helena Mihkelson: Translating modality – the Swedish modal verb böra and its Estonian translation equivalents. Based on a Swedish-Estonian translation corpus, the current article examines the use of the Swedish modal verb böra (should, ought to), more specifically its present tense form bör and preterite form borde, and the strategies that have been used to translate this modal verb into Estonian. The analysis is based on the semantic map of modality by van der Auwera and Plungian (1998). The results reveal that although the occurrence of bör and borde in the Swedish texts has approximately the same frequency, their usage differs in several respects. Namely, borde covers a broader spectrum of modality, occurring in epistemic, deontic, non-deontic and dynamic usage, whereas bör mostly conveys deontic modality. Moreover, bör shows signs of genre specificity as it can often be found in instructions. The analysis of the Estonian translation equivalents reveals that the most common translation of the Swedish bör/borde is an Estonian modal verb. There are not many cases of changed modality but translators find it hard to convey the subtle difference between bör and borde in the Estonian language as this difference is only a matter of degree. The tendency seems to be that borde is most often translated with Estonian verbs in the conditional mood as the latter could be said to have the same attenuating effect as the Swedish preterite form, while the indicative mood is much more frequently represented among the equivalents of bör. However, this usage is rather unsystematic as a significant proportion of the equivalents of bör is still in the conditional mood.

Keywords: modality; modal verbs; comparative research; translation corpus; translation; Swedish; Estonian

Published
2016-12-31