Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Adult L1 users’ attitudes towards their proficiency in written Estonian as evidence of deep-rooted language ideologies

2024-11-15T12:31:24+00:00

The purpose of this article is to investigate how adult L1 users of Estonian describe their written language proficiency and how their responses reflect language ideologies. Data were collected from 668 participants, with an average age of 48 years (89% were women; 71% had completed higher education). The results show traces of deep-rooted standard language ideology as well as nationalist ideology. Some of the attitudes found can also be associated with the concept of linguistic insecurity, according to which the “best language” and the current rules and norms of standardized language have the highest value. It can be said that language stereotypes are based on the high status of the standard language, which may be the influence of standard language ideology, and that the majority of the participants in this survey consider standard Estonian as their mother tongue.
Kokkuvõte. Kristel Algvere: Täiskasvanud L1 kasutajate hoiakud oma kirjaliku eesti keele oskuse suhtes kui tõend sügavalt juurdunud keeleideoloogiatest. Käesolev artikkel keskendub hoiakutele ja ideoloogiatele, mis peituvad uskumustes kirjaoskuse ja kirjakeele kohta. Artiklis otsitakse vastust küsimusele: kuidas kirjeldavad täiskasvanud eesti keele L1-kasutajad oma keeleoskust ja millised keeleideoloogiate jäljed ilmnevad nende vabatekstilistest kommentaaridest? Andmeid koguti 668 osalejalt, kelle keskmine vanus oli 48 aastat, kellest 89% olid naised ja 71% kõrgharidusega. Tulemused näitavad nii sügavalt juurdunud standardkeele ideoloogia kui ka rahvusliku ideoloogia jälgi. Leitud hoiakuid võib seostada ka keelelise ebakindluse kontseptsiooniga, kus „parim keel“ ning kehtivad standardkeele reeglid ja normid on kõige suurema väärtusega. Võib öelda, et hoiakud põhinevad standardkeele kõrgel staatusel, mis on seotud standardkeele ideoloogiaga ja et suur osa selles uuringus osalenutest peab eesti keele standardkeelt oma emakeeleks, on seotud rahvusliku ideoloogiaga.

Vowel-stemmed NUT participle variation in the Finnish used in the works of Mikael Agricola

2025-03-17T15:58:56+00:00

Finnish had begun to be written in the 16th century, and the language of Mikael Agricola represents the oldest written Finnish. Agricola’s language differs in many ways from contemporary Finnish. This article examines the NUT participle variation found in the Finnish used by Agricola, which no longer exists in the contemporary language.
This study answers whether there are statistically significant variations between NUT participle types caused by linguistic variables. The research shows that phonological variables affect NUT participle variation more than morphological ones. NUT participle variants form an interesting network: variables pair up or group variants so that variables favour a certain variant(s) and alternatively reject other(s).
The overall importance of the variables in selecting a participle was also examined by applying a machine learning classifier algorithm. The most important features in this selection were the stem vowel, if the word has back or front vowels, person and tense.

Kokkuvõte. Heidi Salmi, Jussi Salmi: Soome keele vokaaltüvelise NUT-kesksõna varieerumine Mikael Agricola töödes. Soome keelt hakati kirjutama 16. sajandil ja Mikael Agricola tööd esindavad vanimat soome kirjakeelt. Agricola keel erineb mitmel moel tänapäeva soome keelest. Käesolevas artiklis uuritakse soome keele NUT-kesksõna variatsiooni mida Agricla on kasutanud, kuid mis tänapäeva soome keeles enam ei esine.
Artiklis käsitletakse küsimust kas keelematerjalis on näha statistiliselt olulisi keeleliste muutujate põhjustatud NUT-kesksõna tüüpide variante. Uurimus osutab, et häälikulised muutujad mõjutavad NUT-kesksõna variatsiooni rohkem kui morfoloogilised muutujad. NUT-kesksõnade variandid moodustavad huvitava võrgustiku: muutujad loovad paare või rühmi nii, et teatud variant (variandid) on eelistatumad ja vastavalt teised mitte.
Muutujate laiemat tähendust kesksõna valimisel on vaadeldud ka masinõppimise klassifitseerimise algorütmi kasutades. Siin osutus kõige tähtsamaks omaduseks tüvevokaal, sõnas esinev taga- või eesvokaal või ajatunnus.

„Kolisin siia ja sain aru, et ma põhimõtteliselt eesti keelt ei räägi.“ Vene dominantkeelega Tartu Ülikooli üliõpilaste eesti keele repertuaarid ja suhtlusstrateegiad

2025-02-12T14:04:18+00:00

Artiklis analüüsime vene dominantkeelega üliõpilaste keelelist kohanemist eestikeelses rahvusvahelises ülikoolis, fookuses on üliõpilaste keelerepertuaari piisavus nii õpinguteks kui ka suhtlemiseks erinevates kontekstides, st erinevates keeleregistrites. Püüame kindlaks teha, mis repertuaariga vene dominantkeelega tudeng üldhariduskoolist ülikooli tuleb, mis probleeme vene dominantkeelega üliõpilased oma keelelise kohanemise protsessis sedastavad ja millised on üliõpilaste strateegiad, et neid probleeme ületada. Meie analüüs põhineb 2022. aasta veebruarist aprillini 24 poolstruktureeritud intervjuuga kogutud andmestikul. Meetodina kasutame kvalitatiivset sisuanalüüsi. Leidsime, et eesti-vene kakskeelne üldhariduskool ei anna vene dominantkeelega noorele kaasa vajalikku keelerepertuaari ega piisavat registripädevust, kui puuduvad koolivälised sotsiaalsed kontaktid eesti keele kõnelejatega. Suhtlusmugavuse saavutamine nõuab nii kõneleja enda pingutust kui ka ümbritsevate toetust ja abi.

Abstract. Birute Klaas-Lang, Kadri Koreinik, Kerttu Rozenvalde: “I moved here and realised that I basically don't speak Estonian.” Estonian language repertoires and communication strategies of Russian dominant students at the University of Tartu. In the article, we analyse the linguistic adaptation of Russian-dominant students at an Estonian-speaking international university, focusing on the students’ Estonian language repertoire for both studies and communication in different contexts, i.e. in different language registers. We are trying to determine what repertoire a student with Russian as the dominant language has acquired in a general education, what problems Russian-dominant-language students face in the process of their linguistic adaptation, and what are the students’ strategies to overcome these problems. Our analysis is based on the data collected through 24 semi-structured interviews between February and April 2022. We use qualitative deductive and inductive content analysis as a method. We found that the Estonian Russian bilingual general education school and the lack of extracurricular social contacts with Estonian speakers do not guarantee a student with a dominant Russian language the necessary language repertoire, nor the sufficient register competence. Achieving comfort of communication requires both the speaker’s own effort and the support and help of those around them.

Analogical development of Livonian i-adjectives

2025-02-06T13:06:15+00:00

This article presents both a diachronic and synchronic explanation for the occurrence of the suffix -i in Livonian adjectives. The suffix is prevalent among Livonian adjectives and in most cases it can be derived directly from the Finnic suffix *-in(En), such as Courland Livonian roudi ‘of iron’ < *rautain(e̮n).
In some Livonian adjectives, however, the suffix is of a secondary character and, therefore, analogical, such as Courland Livonian madāl ~ madāli ‘low; shallow’. Such a secondary spread of the suffix indicates its widened use towards that of a general adjectival marker. Motivations for such a change would be the language-internal need to distinguish between grammatical cases following extensive apocope and syncope, and language-externally the prolonged and deep contacts with Latvian, an Indo-European language with separate paradigms for nouns and adjectives.

Kokkuvõte. Patrick O’Rourke: Liivi i-adjektiivide analoogiline areng. Käesolevas artiklis esitletakse nii diakrooniline kui sünkrooniline seletus sufiksi -i esinemisele liivi adjektiivides. Sufiks on valdavas osas liivi adjektiividest ja enamasti saab seda tuletada otse algläänemeresoome sufiksist *-in(En), näiteks kuraliivi roudi ‘raudne’ < *rautain(e̮n).
Mõnes liivi adjektiivis on käsitletav sufiks aga sekundaarse iseloomuga ja seetõttu analoogiline, näiteks kuraliivi sõnas madāl ~ madāli ‘madal’. Seda tüüpi sekundaarse sufiksi levimine viitab sufiksi laienenud kasutusele üldise omadussõnalise tunnuse suunas. Motivatsiooni sellisele muutusele on võib-olla pakkunud keelesisene vajadus eristada käändevorme pärast ulatuslikku lõpu- ja sisekadu, ning pikaaegne ja sügav kontakt läti keelega ehk indoeuroopa keelega, milles on eraldi paradigmad nimi- ja omadussõnadele.

Tähenduste seletamine leksikograafias: kuivõrd on abi suurtest keelemudelitest?

2025-05-22T16:21:57+00:00

Artiklis uurime, kas ja mil määral saavad suured keelemudelid (SKMid) leksikograafi aidata sõnastikuseletuste loomisel ja sõnatähendus(t)e esitusel. Katsetatud SKMidest jäid lõplikku hindamisküsitlusse GPT-4o ja Gemini 1.5 Pro tähendusseletused 60 sõna kohta. Kasutatud näitetu promptimise (zero-shot) meetod võimaldas selgitada leksikograafide eelistusi ja nõudmisi seletustele ilma nende vormi ennetavalt piiramata. Tähendusseletusi hindas 21 leksikograafi.

Vastajate üldine rahulolu oli suhteliselt kõrge: leksikograafid hindasid oma töö jaoks väga kasulikuks või mõnevõrra kasulikuks 83% seletustest. Mudelite sooritus eesti keeles enamasti rahuldas vastajaid: 75% juhtudel hinnati seletuste keelt grammatiliselt korrektseks. Rahulolu semantilise esitusega oli mõnevõrra madalam: väljatoodud tähendusi peeti õigeks 56% juhtudel. Kahest SKM-ist hinnati kõrgemalt GPT-4o tähendusseletusi. Leksikograafide hinnangud varieerusid. Hinnangutele lisatud kommentaaride analüüs selgitas leksikograafide rahulolu/rahulolematuse sisemist struktuuri, millele toetudes on edaspidi võimalik luua täpsemaid prompte eri tüüpi sõnastikuseletuste tarvis.

Abstract. Maria Tuulik, Ene Vainik, Esta Prangel, Margit Langemets, Eleri Aedmaa, Kristina Koppel, Lydia Risberg: Describing senses for lexicography: how helpful are large language models? In this article, we investigate whether and to what extent large language models (LMMs) can assist lexicographers in writing definitions and presenting word meaning(s). Of the LLMs tested, the GPT-4o and Gemini 1.5 Pro meaning descriptions for 60 words were selected for the final evaluation. The zero-shot prompting method used made it possible to identify the lexicographers’ preferences and demands for the descriptions without preemptively limiting their form. The meaning descriptions were evaluated by 21 lexicographers.

The overall satisfaction of respondents was relatively high: lexicographers rated 83% of the meaning descriptions as very or somewhat useful for their work. The performance of the models in Estonian was mostly satisfactory for the respondents: in 75% of the cases, the language of the meaning descriptions was judged to be grammatically correct. Satisfaction with the semantic presentation was somewhat lower: the meanings given were considered correct in 56% of cases. Of the two LLM-s, GPT-4o’s output was rated higher. Lexicographers’ evaluations varied. The analysis of the comments accompanying the evaluations clarified the internal structure of the lexicographers’ satisfaction/dissatisfaction and will allow the findings to be used in the future to create detailed prompts providing basis for different types of dictionary definitions.

Language exposure and competence in Estonian-Norwegian bilingual children

2025-05-30T11:23:14+00:00

This paper investigates the relationship between language exposure and Estonian competence of Estonian-Norwegian bilinguals aged 5–7. The sample includes 29 children acquiring Estonian and Norwegian (16 successive and 8 simultaneous bilinguals acquiring Estonian as a heritage language in Norway, 5 simultaneous bilinguals acquiring Norwegian as a heritage language in Estonia). Their language environments are described using data from the Q-BEx questionnaire, and scores from a Sentence Repetition Task and a Cross-Linguistic Lexical Task are used to describe Estonian competence. A correlation analysis shows significant correlations between exposure quality and amount of current exposure. Conditional inferencing trees and random forest models identify the pro portion of current Estonian exposure as the most important predictor of morpho syntactic competence. For lexical competence, both proportion and diversity of Estonian exposure play an important role.

Kokkuvõte. Adele Vaks, Virve-Anneli Vihman, Jan de Jong: Keelesisend ja -oskus eesti-norra kakskeelsete laste seas. Artiklis kirjeldame 5‒7-aastaste eesti-norra kakskeelsete laste keelesisendit ning keelesisendi suhet eesti keele oskusega. Valimis on 29 last: 16 suktsessiivselt kakskeelset ja kaheksa simultaanselt kakskeelset Norras, ning viis simultaanselt kakskeelset last Eestis. Keelekeskkonna kirjeldamiseks kogusime andmeid laste keelekogemuse kohta Q-BEx ankeediga. Eesti keele oskuse kirjeldamiseks kasutame lausete järelekordmistesti ning sõnavaratesti skoore. Korrelatsioonianalüüsist selgub, et keelesisendi mitmekesisus korreleerub oluliselt ja positiivselt viimase aasta eestikeelse sisendi osakaaluga. Keelesisendi ja -oskuse suhte analüüsimiseks kasutasime tingimuslikke otsustuspuid ning juhumetsa mudeleid. Mudelite põhjal mõjutab laste morfosüntaksi oskust kõige enam käesoleva aasta eestikeelse sisendi osakaal. Sõnavarateadmiste jaoks olid olulised nii eestikeelse sisendi osakaal kui ka sisendi mitmekesisus.

Stability of meanings in basic vocabulary lists of Uralic languages

2025-05-21T08:43:55+00:00

Meanings in basic vocabulary lists are expected to be stable. In the literature, various basic vocabulary lists have been proposed that are founded on various criteria, with stability being a key criterion. However, the stability of basic meanings and to what degree popular lists fit these is rarely assessed for whole language families. In this paper, we define stability as resistance to borrowing, and we examine quantitatively how prone to borrowing the meanings in popular basic vocabulary lists are for the Uralic language family. We refine the methodology for meaning-ranking by calculating a borrowing probability for each meaning and clustering them into groups of more borrowable and less borrowable meanings. Our quantitative analysis provides a higher resolution within the basic vocabulary. While basic vocabulary lists are a good fit for the Uralic family in general, we demonstrate that not all basic meanings are equally stable or necessarily basic in the strictest sense.

Kokkuvõte. Mervi de Heer, Luke Maurits: Uurali keelte baassõnavaraloendite tähenduste stabiilsus. Baassõnavaraloendite tähendustelt eeldatakse stabiilsust. Erialakirjanduses on pakutud välja mitmesuguseid erinevatel kriteeriumitel põhinevaid baassõnavaraloendeid, mille kõigi puhul on võtmekriteeriumiks stabiilsus. Baastähenduste stabiilsust ja seda, mil määral populaarsed nimekirjad neile sobivad, hinnatakse aga harva tervete keelerühmade puhul. Käesolevas artiklis defineerime stabiilsust kui vastupanu laenamisele ja uurime kvantitatiivselt, kuivõrd altid on tähendused populaarsetes baassõnavaraloendites uurali keelkonna puhul laenamisele. Täpsustame täheduste järjestamise metoodikat, arvutades iga tähenduse laenamise tõenäosuse ja rühmitades need laenatavamate ja vähem laenatavate tähenduste rühmadesse. Meie kvantitatiivne analüüs annab baassõnavara piires parema lahutusvõime. Kuigi baassõnavaraloendid sobivad üldiselt hästi uurali keelkonda, näitame, et mitte kõik põhitähendused ei ole võrdselt stabiilsed ega tingimata baatasemel selle sõna kõige kitsamas tähenduses.

Reportativity and temporal perspective: On the evidentiality of the particles ulmaš and ə̑lə̑n in the Mari languages

2025-07-13T12:19:42+00:00

The Mari languages possess a set of temporally ambivalent TAME constructions containing the particles ə̑ľe and ulmaš in Meadow Mari as well as ə̑ľə̑ and ə̑lə̑n in Hill Mari. The variation between the particles is evidential by nature: ə̑ľe and ə̑ľə̑ mark direct source of information, while ulmaš and ə̑lə̑n encode an indirect one. However, the indirect readings of the latter ones are affected by the temporal interpretation of the clause: when expressing pastness, ulmaš and ə̑lə̑n may indicate either inferentiality, mirativity or reportativity, while with present tense reference they lack the reportative function. I explain this with the notions of perspective time and perceptual field, illustrating that the perspective structure of the particle constructions with ulmaš and ə̑lə̑n is suitable for the reportative reading only on the past stratum. The results elaborate the claim that the particles form an event-level (deictic), not a propositional-level (semantic) evidential system.

Kokkuvõte. Silja-Maija Spets: Refereeritud evidentsiaalsus ja ajaperspektiiv: mari partiklite ulmaš ja ə̑lə̑n tähdenduse kohta. Mari keeltes on olemas ajaliselt ambivalentne TAME-konstruktsioon, mis niidumari keeles sisaldab partikleid ə̑ľe ja ulmaš ja mäemari keeles partikleid ə̑ľə̑ ja ə̑lə̑n. Kahe partikli erinevus seisneb nende evidentsiaalsuses: ə̑ľe ja ə̑ľə̑ markeerivad otsest evidentsiaalsust, ulmaš ja ə̑lə̑n aga informatsiooni pärinemist kaudsest infoallikast. Viimaste evidentsiaalseid tähendusi mõjutab siiski lause ajaline tõlgendus: kui lause viitab minevikule, saavad ulmaš ja ə̑lə̑n väljendada nii järeldatud ja refreeritud evidentsiaalsust kui ka miratiivsust, olevikule viidates aga ei ole refereeritud evidentsiaalsuse funktsioon võimalik. Käesolev artikkel seletab seda olukorda perspektiivaja ja tajuvälja mõistete abil ja illustreerib, kuidas partikkekonstruktsioonide perspektiivstruktuur sobib refereeritud informatsiooniallika markeerimiseks ainult mineviku aja puhul. Tulemused toetavad väidet, et partiklid väljendavad evidentsiaalsust sündmuse tasandil (deiktiliselt), mitte propositsiooni tasandil (semantiliselt).