Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Greater than zero?

2022-09-05T19:37:27+03:00

This article focuses on the variation of subject expression in modal constructions of necessity with pitää ‘must, have to’ in Finnish everyday conversations. In spoken Finnish, subjects are typically encoded with both a pronominal and a verbal marker although in principle it is possible to omit the pronominal subject. The modal verbs of necessity, however, are unipersonal which means that the verb does not show agreement with the person of the subject. Omitting the pronominal subject altogether is common in necessity constructions, typically resulting in a so-called zero-person construction which is a type of referentially open personal construction in Finnish. The present article sets out to explore the semantico-grammatical and discourse features of necessity constructions without an overt grammatical subject comparing them with those with a speech act pronoun as their subject. The Generalized Linear Mixed Model (GLMM) is employed to model the differences in the characteristics of the two constructions. After an overview of the statistical results, the article goes on to provide a qualitative analysis of the statistically significant differences. The quantitative findings indicate that different types of subject expression are entwined in the semantico-grammatical and discoursive characteristics of the modal constructions of necessity. The qualitative analysis then shows how these differences are reflected in the ways in which they are used as interactional resources.

Kokkuvõte. Mikael Varjo: Enam kui null? Referentsiaalselt erilised ja avatud netsessiivkonstruktsioonid soome argivestlustes. Käesolevas artiklis uuritakse grammatilise subjekti vaheldumist. Võrdlen omavahel soomekeelses argivestluses esinevaid pitää-verbiga moodustatud modaalseid netsessiivkonstruktsioone, mis esinevad kas subjektita või sisaldavad kõneaktis osalevat subjekti positsioonis pronoomenit (pronoomensubjekti). Soome keeles tähistatakse grammatilist subjekti tüüpiliselt nii pronoomeni kui ka pöördelõpuga, kuigi põhimõtteliselt võib subjekti funktsioonis pronoomeni ära jätta. Netsessiivverbid on siiski vaegpöördelised, esinedes ainult ainsuse 3. pöörde vormis, mis tähendab seda, et verb ei ühildu subjektiga. Netsessiivkonstruktsiooni puhul on tavaline pronoomensubjekti täielik ärajätt, mille tulem on nn üldisikuline konstruktsioon (nollapersoonarakenne) – soome keelele omane referentsiaalselt avatud isikut väljendav konstruktsioon. Üldistatud lineaarse segamudeli (GLMM) tulemused näitavad, et subjektivaheldust mõjutavad mitmed semantilis-grammatilised ning ka diskursiivsed tegurid. Tulemused näitavad, et üldisikulistel netsessiivkonstruktsioonidel on selgelt eristatavad sotsiaalset interaktsiooni liigendavad funktsioonid, näiteks (ühine) planeerimine või soovide väljendamine ja kõnesituatsiooni osalejarollide muutmine. Grammatilist subjekti sisaldavad netsessiivkonstruktsioonid aga rõhutavad pigem teo või tegevuse vajalikkust või kohustuslikkust kui selle otsest algatamist.

Morphological inflectional rules for Karelian Proper verbs

2022-07-04T17:54:44+03:00

A methodology for the development and implementation of inflectional rules for verbs in Karelian Proper is presented. The materials for this study were lemmas and word forms from the Open corpus of Veps and Karelian languages (VepKar) and the electronic version of the Karelian language Dictionary. The system of rules for automatic verb inflection for the Karelian Proper supradialect is of both practical and theoretical scientific interest. The new rules have already enabled entering 141 000 Karelian Proper word forms in the VepKar dictionary. The new program for word form generation has significantly reduced the time for adding the full inflectional paradigm of any Karelian Proper verb to the VepKar dictionary. One only needs to fill in several template parameters instead of 125 word forms.

Kokkuvõte. Natalia Krizhanovskaya, Irina Novak, Andrew Krizhanovsky, Nataliya Pellinen: Morfoloogilised muutereeglid päriskarjala verbide jaoks. Artiklis esitletakse metodoloogiat, mida kasutati muutereeglite väljatöötamisel ja rakendamisel päriskarjala verbide jaoks. Materjali moodustasid vepsa ja karjala keele avatud korpusest (VepKar) ning karjala keele sõnaraamatu elektroonilisest versioonist kogutud lemmad ja sõnavormid. Esmakordselt arendati välja reeglite süsteem päriskarjala verbivormide automaatseks genereerimiseks. See on teaduslikult huvipakkuv nii praktilise kui ka teoreetilise poole pealt. Uued reeglid on juba võimaldanud lisada 141 000 päriskarjala sõnavormi VepKar sõnaraamatusse. Uus sõnavormide genereerimise programm on oluliselt vähendanud aega, mis kulub täieliku muuteparadigma lisamisele mingi päriskarjala verbi juurde Vepkar sõnaraamatus. 125 sõnavormi asemel on selleks üksnes vaja täita mallid mõningate parameetritega.

Articulatory properties of Estonian palatalization by Russian L1 speakers

2022-07-08T14:36:07+03:00

We studied the articulatory and temporal properties of Estonian palatalization by Russian L1 Estonian L2 speakers and compared the results to Estonian native speakers. The tongue movement of 24 Russian L1 and 21 Estonian L1 speakers were recorded with an electromagnetic articulograph. The speakers articulated phonologically contrastive word pairs and i-stemmed nouns where the final consonant was palatalized. Previous research has shown that palatalization is generally realized by raising the tongue dorsum towards the hard palate. Consequently, the tongue becomes more anterior and wider. This rising of the tongue also lengthens the duration of the segments. The results showed that Russian L1 speakers’ tongue dorsum was higher and more anterior when palatalizing consonants and the subsequent vowels. Compared to native speakers, their tongue was retracted and lower. Russian L1 speakers’ duration of palatalized consonants and the vowels that preceded them were significantly shorter than in the control group. They did not use duration to differentiate palatalization in word pairs as native speakers do.

Kokkuvõte. Anton Malmi, Pärtel Lippus, Einar Meister: Vene emakeelega kõnelejate Eesti palatalisatsiooni artikulatoorsed ja temporaalsed tunnused. Artiklis uuritakse, kuidas vene emakeelega kõnelejad hääldavad eesti keele palatalisatsiooni. Varasemad uurimused on näidanud, et konsonanti palataliseeritakse keeleselja tõstmisega kõva suulae poole. Sellega kaasneb ka eespoolsem keele asend ja laiem keele jaotus suulaes ning hääliku pikem kestus. Uurimismaterjal koosnes sõnadest, kus palatalisatsioon eristas tähendust ja i-tüvelistest nimisõnadest, mis lõppesid pika palataliseeritud konsonandiga. Testsõnu sisaldavaid lauseid salvestasime elektromagnetartikulograafiga. Katses osales 24 vene emakeelega ja 21 eesti emakeelega kõnelejat. Tulemused näitasid, et vene emakeelega kõnelejate keel oli palataliseerimisele omaselt kõrgemal ja eespoolsem. Eestlastega võrreldes oli nende keel aga madalamal ja tagapoolsem. Vene emakeelega kõnelejad ei kasutanud palatalisatsioonipaarides kestust eristava tunnusena nagu emakeelsed kõnelejad seda teevad. Nende vokaalid ja konsonandid olid palatalsatsioonipaarides ja i-tüvelistes nimisõnades lühemad kui emakeelsetel kõnelejatel.

The place of “Southwestern” Khanty among the Khanty dialects: Testimony of metadata and lexicon

2022-10-09T19:22:19+03:00

Southwestern Khanty is a dialect documented only in the 2008 PhD dissertation by Olga Vaysman. This paper attempts to place Southwestern Khanty among other Khanty dialects. Metadata available on Southwestern Khanty are presented and interpreted: based on these, it remains obscure where Southwestern Khanty is spoken. Additionally, data on the lexicon of Southwestern Khanty are compared with the data of the largest dialectal and etymological dictionary of Khanty. Comparison shows that Southwestern Khanty, despite its name, is closest to the northernmost dialect, Obdorsk Khanty.

Kokkuvõte. László Fejes: “Edelahandi” paiknemine handi murrete hulgas: tõendid metaandmetest ja sõnavarast.Edelahandi murre on dokumenteeritud ainult Olga Vaysmani 2008. aasta doktoritöös. See artikkel püüab asetada edelahandi teiste handi murrete hulka. Esitatakse ja tõlgendatakse edelahandi murde kohta saadaolevaid metaandmeid, mille põhjal jääb segaseks, kus edelahandi murret kõneldakse. Lisaks võrreldakse edelahandi leksikoni andmeid handi suurima murde- ja etümoloogilise sõnaraamatu andmetega. Võrdlus näitab, et edelahandi murre on erinevalt nimetusest kõige lähemal põhjapoolseimale dialektile, obdorski murdele.

Pronominal system of Soikkola Ingrian: personal, demonstrative, reflexive and reciprocal pronouns and their variation

2022-11-12T17:32:11+02:00

This research analyses the pronominal system of Soikkola Ingrian. The main goal of the article is descriptive, because existing publications on Soikkola Ingrian give only a superficial analysis of pronouns and there are no detailed descriptions based on data from the 21st century. The article focuses on both interspeaker and intraspeaker variation in four groups of Ingrian pronouns: personal, demonstrative, reflexive and reciprocal. The field data collected by the authors in the 21st century are compared with the data presented in grammars written in the 19th and 20th centuries. The research concludes that although the pronominal system has not changed significantly, there are a number of innovations in Ingrian pronominal forms and their variation. The most frequent type of variation is the variation between individual speakers, but not between sub-dialectal groups. Free variation is also common, while other types of variation are less relevant.

Kokkuvõte. Anna Schwarz, Fedor Rozhanskiy: Isuri keele Soikkola murde pronoomenite süsteem: isikulised, demonstratiivsed, refleksiivsed ja retsiprooksed pronoomenid ning nende varieerumine.
Uurimus analüüsib isuri keele Soikkola murde pronoomenite süsteemi. Artikkel on olemuselt kirjeldav. Olemasolevad Soikkola murret puudutavad uurimused esitavad üsna pealiskaudse pronoomenite analüüsi ning puuduvad 21. sajandi andmetel põhinevad üksikasjalikud kirjeldused. Artikkel keskendub nii kõnelejasisesele kui ka kõnelejatevahelisele varieerumisele neljas isuri pronoomenite rühmas: personaal-, demonstratiiv-, refleksiiv- ja retsiprookpronoomenid. Autorite poolt 21. sajandil kogutud välitööde andmeid võrreldakse 19. ja 20. sajandil kirjutatud grammatikate andmetega. Uurimuses jõutakse järeldusele, et kuigi pronoomenite süsteem pole oluliselt muutunud, on isuri pronoomenite vormides ja nende varieerumises mitmeid uuendusi. Kõige sagedamini esineb varieerumist üksikute kõnelejate vahel, kuid mitte murde allrühmade vahel. Levinud on ka vaba varieerumine, samas kui muud tüüpi varieerumised on vähem olulised.

Mis on peidus sõnaraamatu tähendussoovituste tagahoovis? Eesti omasõnade käsitlus

2022-10-31T17:27:49+02:00

Vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis arutati 1980. aastal, et eesti üldkeele omasõnade tähendusi ei ole võimalik ega vajalik normida. Sellegipoolest jätkati keelekorralduses õigekeelsussõnaraamatu kaudu osade sõnatähenduste ebasobivaks pidamist (ÕS 1999) ja nende kohta soovituste andmist (ÕS 2006–2018). Artiklis kirjeldan ÕS 2018-s eesti omasõnade tähenduste kohta antud soovituste analüüsi tulemusi, tuginedes kasutuspõhisele keeleteooriale, mille järgi sõnatähendused kujunevad keelekasutuses. Oleme EKI-s võtnud seisukoha, et EKI ühendsõnastikus üksnes kirjeldame tähendusi, mitte ei hinda neid heaks ega halvaks. Sellegipoolest otsivad paljud keelenõuküsijad ja (õigekeelsus)sõnaraamatu kasutajad vastust küsimusele, mis on keeles õige ja vale, hea ja halb. Artiklis arutlen, kas ja kuidas saab keelekorralduses sõnatähenduste kohta soovitusi anda.

Abstract. Lydia Risberg: Recommendations for the meanings of Estonian words – necessary or not? The National Orthology Commission discussed in 1980 that there should be no norms for the meanings of Estonian words in the Estonian standard language, but the Estonian corpus planning continued to label some meanings as inappropriate and gave recommendations for meanings in the Dictionary of Standard Estonian (DSE 1999–2018). But the Dictionary of Standard Estonian and the Explanatory Dictionary of Estonian do not create word meanings – the meanings of words are formed in the use of language and dictionaries only describe the usage. The new EKI Combined Dictionary (since 2020) only describes meanings, there is no evaluation whether the meaning is good or bad. This article explains why the meanings of Estonian words cannot be standardised in general language and the recommendations for the meanings of Estonian words are not necessary.

Kas see on sama mis too? Hinnangukatse eesti keele demonstratiivpronoomenite ja demonstratiivadverbidega

2023-02-16T11:08:45+02:00

Eesti keeles on kaks demonstratiivpronoomenite süsteemi: üheliikmeline, kus kasutatakse demonstratiivpronoomenit seedistantsneutraalselt, ja kaheliikmeline, kus see viitab kõneleja lähedal ning too kaugel olevale referendile. Mõlemas süsteemis lisatakse demonstratiivpronoomenile sageli demonstratiivadverb (nt see siin). Süsteemi valik näib olevat seotud keelekõneleja päritoluga – Lõuna-Eesti päritolu kõnelejad kasutavad kaheliikmelist, Põhja-Eesti päritolu üheliikmelist süsteemi. Uurimuses keskendume kahe demonstratiiviga fraasidele (nt see siin), püstitades kaks küsimust. Esiteks, milline on keelekõnelejate enda arvamus selle kohta, milliseid demonstratiive millises ruumilises olukorras nad kasutaksid. Teiseks, kas see, kuidas keelekõneleja arvab end demonstratiive sisaldavaid lauseid kasutavat kattub vastavate lausete tõlgendamisega samas olukorras. Viisime läbi hinnangukatse, mille tulemusi võrdleme varem avaldatud tõlgenduskatse tulemustega. Mõlema katse andmed koguti järjestikuselt ning samadelt katseisikutelt. Hinnangukatse näitas, et lõunaeestlased hindasid too’d sisaldavate lausete ütlemist tõenäolisemaks kui põhjaeestlased. See’d sisaldavate lausete puhul päritolu hinnanguid ei eristanud. Sarnaselt tõlgenduskatsega osutus ka hinnangukatses oluliseks referendi kaugus, kuid visuaalne esilduvus andis erinevaid tulemusi, viidates kauguse teguri kesksusele ning esilduvuse perifeersusele demonstratiivide tähenduses.

Abstract. Maria Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver: Does see ‘this’ equal too ‘that’? Rating task with Estonian demonstrative pronouns and demonstrative adverbs. Estonian employs two demonstrative pronoun systems – a one-way system (used in North Estonia) where the demonstrative pronoun see is distance neutral, and a two-way system (in South Estonia) where see is the proximal and too the distal demonstrative pronoun. In both systems, demonstrative adverbs are often added to demonstrative pronouns, forming two-demonstrative phrases (e.g., see siin). We conducted a rating study to investigate these phrases, asking which demonstratives the speakers would use in which spatial settings. In addition, we compared these results with a previously published interpretation study to see whether the speakers’ opinions to use or not use certain demonstratives match their interpretations of these demonstratives. The rating study showed that South Estonians would use the demonstrative too more likely as compared to North Estonians while origin had no effect on using the demonstrative see. Both experiments showed a similar effect of distance on demonstrative use, but not visual salience.

Old Karelian personal names

2022-10-18T11:28:37+03:00

The article analyzes old personal names of the Karelian population. As the author demonstrates, the revealed corpus of historical Karelian names is yet very incomplete and severely understudied. This is to be due to a number of causes, including the relative scarcity of names recorded in historical documents, the limited number of sources, and the lack of research devoted to medieval Karelian names. Thus, this article is the author’s look into the evolution of the old given names of Karelians and a step towards their further description and study.

Kokkuvõte. Denis Kuzmin: Vanad karjalaste isikunimed. Artiklis analüüsitakse Karjala elanikkonna vanu isikunimesid. Nagu autor näitab, on teadaolevate ajalooliste karjalaste nimede korpus veel väga puudulik ja väheuuritud. Põhjusi selleks on mitu, sealhulgas ajalooürikutes kirja pandud nimede suhteline nappus, allikate piiratus, keskaegsete karjala nimede vähene uuritus. Käesolev artikkel annab ülevaate karjalaste vanade eesnimede kujunemisest ning on samm nende edasise kirjeldamise ja uurimise suunas.

The use of the Karelian language online: Current trends and challenges

2022-12-07T20:56:26+02:00

This article looks to analyze the use of the Karelian language on the internet and especially on social media platforms. The study is based on a survey carried out among Karelian speakers at the end of 2021. The survey was implemented in the Karelian language and received 161 responses, mostly from Finland, but also from Russia and other countries. The survey consists of questions related to the use of Karelian in daily life and online. The benefits, challenges, and needs related to the use of Karelian online are also explored. The results show that 40% of the respondents use the Karelian language online on a daily basis. Karelian is visible on all of the popular social media platforms, with the most popular being Facebook and Instagram, although the use of TikTok is still rare. However, it is considered that popular social media platforms would benefit from more content in Karelian, in order to support the visibility and revitalization of the Karelian language.

Kokkuvõte. Ilia Moshnikov: Karjala keele kasutus veebis: hetkeseis ja väljakutsed. Artikkel analüüsib karjala keele kasutust internetis, keskendudes eriti sotsiaalmeedia platvormidele. Uurimus põhineb andmetel, mis on kogutud karjala keele kõnelejatelt 2021. a lõpus. Küsitlusele vastas 161 informanti, peamiselt Soomest, aga ka Venemaalt ja mujalt. Küsitlus oli koostatud karjala keeles. Esitatud küsimused puudutavad karjala keele kasutamist igapäevaelus ja veebis. Uuritakse ka seda, mida peetakse karjala keele veebis kasutamisel kasulikuks, mida aga väljakutseks, samuti vajadusi, mis karjala keele veebis kasutamisel esile tõusevad. Tulemused näitavad, et 40% vastanutest kasutab karjala keelt veebis igapäevaselt. Karjala keel on esil kõikidel populaarsetel sotsiaalmeedia platvormidel, mille hulgast tõusevad esile Facebook ja Instagram. Seevastu TikTokis kasutatakse karjala keelt veel harva. Peetakse vajalikuks, et populaarsetel sotsiaalmeedia platvormidel oleks rohkem karjalakeelset sisu, sest see toetaks karjala keele nähtavust ja revitalisatsiooni.

The senses of illative and lative case in the Mordvin languages

2022-11-26T07:33:30+02:00

Abstract. In this paper, I study the difference between the two goal-cases of the Mordvin languages, namely, the illative and the lative. A spatial case system with two productive goal-cases but only one case for each of the other spatial relations (i.e., location, source, and path) is a rare phenomenon in languages. To explain this situation, I study the semantics of the cases. I analyze the senses of the two cases, i.e., I study what meanings are expressed by them, and compare the semantic structures of the cases. Both of the cases are used to express mostly the same senses, but the frequencies of the senses differ between the cases. To explain this, I employ the concept of specificity. Specificity refers to the phenomenon where a relation between Trajector and Landmark is conceptualized as either more or less specific. The comparison of the semantics of the two cases reveals that the illative is used with more and the lative with less specific conceptualizations. In this paper, I study the difference between the two goal-cases of the Mordvin languages, namely, the illative and the lative. A spatial case system with two productive goal-cases but only one case for each of the other spatial relations (i.e., location, source, and path) is a rare phenomenon in languages. To explain this situation, I study the semantics of the cases. I analyze the senses of the two cases, i.e., I study what meanings are expressed by them, and compare the semantic structures of the cases. Both of the cases are used to express mostly the same senses, but the frequencies of the senses differ between the cases. To explain this, I employ the concept of specificity. Specificity refers to the phenomenon where a relation between Trajector and Landmark is conceptualized as either more or less specific. The comparison of the semantics of the two cases reveals that the illative is used with more and the lative with less specific conceptualizations.

Kokkuvõte. Riku Erkkilä: Illatiivi ja latiivi tähendused mordva keeltes. Käesolevas töös uurin erinevusi mordva keelte kahe sihikääne ehk illatiivi ja latiivi vahel. Kohakäänete süsteem, kus on kaks produktiivset sihikäänet, kuid ainult üks kääne teiste kohasuhete väljendamiseks, on maailma keeltes tavaliselt haruldane nähtus. Selle olukorra selgitamiseks uurin käänete semantikat. Analüüsin, milliseid tähendusi käänded väljendavad, ja võrdlen käänete semantilisi struktuure. Mõlemaid käändeid kasutatakse enamasti samade mõtete väljendamiseks, aga mõtete sagedused on käänete vahel erinevad. Selle selgitamiseks kasutan spetsiifilisuse mõistet. Spetsiifilisus viitab nähtusele, kus trajektori ja orientiiri vaheline seos kontseptualiseeritakse kas enam või vähem spetsiifilisena. Käänete semantika võrdlusest selgub, et illatiivi kasutatakse spetsiifilisemate ja latiivi vähem spetsiifiliste kontseptualisatsioonidega.

Lexical outcomes of Karelian-Russian bilingualism in Tver Karelian

2022-12-08T20:37:10+02:00

This study investigates the language contact between Tver Karelian and Russian, attempting to provide a comprehensive overview of the lexicon of bilingual code. The methodology includes a combination of statistical analyses and handling contact-induced change in terms of the Code-Copying Framework (=CCF). Nine interviews with nine people were conducted using the memory walk method. In code copying, correlations were found between different word classes and contact-relatedness. In code alternation, few differences were found between different speakers and one commonality was the use of complex numerals as Russian phrases without adapting them into the Tver Karelian code. The findings confirm that the copies are of a certain kind and appear in certain word classes. Code alternation sequences suggest that, according to the CCF, the discourse rather than the language is mixed. The findings within CCF have implications on minority language policies, as the findings support the use of bilingual terminology.

Kokkuvõte. Susanna Tavi: Karjala-vene kakskeelsuse mõju tverikarjala keele sõnavarale. Käesolevas uurimistöös uuritakse tverikarjala ja vene keele kontakte. See uuring püüab anda tervikliku ülevaate kakskeelse koodi sõnavarast. Metoodika sisaldab kombinatsiooni statistilistest analüüsidest ja kontaktidest põhjustatud muutuste käsitlemisest koodikopeerimise raamistiku (Code-Copying Framework = CCF) osas. Üheksa intervjuud üheksa inimesega viidi läbi mälukõnni meetodil. Leiti seoseid erinevate sõnaklasside ja kontaktidega seotuse vahel. Koodivahelduses leiti eri kõnelejate vahel vähe erinevusi ja üheks ühiseks jooneks oli keerukate arvsõnade kasutamine venekeelsete fraasidena, ilma neid tverikarjala koodi sobitamata. Leiud kinnitavad, et koopiad on teatud liiki ja esinevad teatud sõnaklassides. Koodi vaheldumise jadad viitavad sellele, et CCF-i kohaselt on segatud eelkõige diskursus, ja mitte keel. CCF-i leiud avaldavad mõju vähemuskeelte poliitikale, kuna leiud toetavad kakskeelse terminoloogia kasutamist.