Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Preface

Gerson Klumpp — 2026-09-23

One particle across two languages? On the use of NU by the last speakers of Kamas

Gerson Klumpp — 2026-09-23

Besides various narratives in Kamas, recordings with the two last speakers of Kamas (Samoyed < Uralic) feature as a by-product narrative passages and free dialogues in Russian. In addition, both Kamas and Russian narratives contain numerous constructed dialogues. The discourse particle NU, in its variants no and nu in Kamas and nu in Russian, occurs across all parts of the recordings, offering thus the possibility to study the use of this particle across the two languages of bilingual heritage speakers. While NU is attested already in baseline (or pre-shift) Kamas, its use expands dramatically in terms of frequency and contexts in heritage (or post-shift) Kamas. The study gives a detailed account of the distribution of the Kamas and Russian particle variants across different structural positions and discusses the possible displacement of no by nu in Kamas. It contributes to the understanding of post-shift Kamas and its integration of Russian functional lexemes as well as to the understanding of NU across different types of discourse.

Kokkuvõte. Gerson Klumpp: Üks partikkel kahes keeles? NU kasutusest viimaste kamassi keele kõnelejate keeles. Lisaks mitmesugustele kamassi keele narratiividele esineb kahe kamassi (samojeedi < uurali) keele viimase kõneleja salvestiste kõrvalproduktina ka narratiivseid lõike ja vabu dialooge vene keeles. Lisaks vene vabadele dialoogidele sisaldavad nii kamassi kui ka vene jutustused arvukalt konstrueeritud dialooge. Diskursusepartikkel NU, oma variantides no ja nu kamassi keeles ning nu vene keeles, esineb salvestiste kõikides osades, pakkudes seega võimalust uurida selle partikli kasutamist kahes kakskeelse pärandkõneleja keeles. Kuigi NU on juba olemas baseline (ehk keelevahetuseelses) kamassi keeles, laieneb selle kasutamine dramaatiliselt nii sageduse kui ka kontekstide poolest pärandi kamassi keeles. Uurimus annab üksikasjaliku ülevaate kamassi ja vene partikli variantide esinemisest erinevates struktuuripositsioonides ning käsitleb kamassi keele partikli no võimalikku asendumist partikliga nu. Artikkel aitab eelkõige mõista keelevahetusjärgse kamassi keele ja selle vene funktsionaalsete lekseemide integreerimist, aga ka laialt levinud partikli NU kasutust erinevates diskursusetüüpides.

Non-interactional uses of the discourse particle nu (∼ no) in Southern Selkup traditional narratives

Denys Teptiuk — 2026-09-23

The discourse particle nu and its variants are widespread among the European languages and have been relatively well studied on the basis of the conversational data. This paper investigates the use of nu outside the conversational data in the genre of tradtional storytelling and focuses on non-interactional uses of nu in Southern Selkup varieties. The results show that the particle nu is found in two environments in traditional storytelling: constructed dialogues presenting speech and thoughts of the characters, and the main narrative line. In the main narrative line, nu frequently occurs on the boundaries of episodes and can be associated either with signaling the beginning or the end of the episode. Similar uses of the particle nu are also found in narratives from other languages, where this particle is either an autochthonous or borrowed element. Functional counterparts of discourse-segmenting nu can be found in languages where nu is present as a borrowed element but fulfills other functions.

Kokkuvõte. Denys Teptiuk: Diskursusepartikli nu (~ no) suhtlusväline kasutus lõunasölkupi traditsioonilistes narratiivides. Diskursusepartikkel nu ja selle variandid on Euroopa keeltes laialt levinud ning neid on mitmete keelte vestlusandmestike põhjal suhteliselt hästi uuritud. Käesolev artikkel uurib nu kasutamist väljaspool vestlusandmeid traditsioonilises narratiivi žanris ja keskendub nu suhtlusvälisele kasutamisele lõunasölkupi keele murretes. Tulemused näitavad, et partikkel nu esineb traditsioonilises narratiivis kahes peamises kontekstis: konstrueeritud dialoogides, mis esitavad tegelaste kõnet ja mõtteid, ning narratiivses põhivoolus. Seal esineb nu sageli episoodide piiridel ja seda saab seostada kas episoodi alguse või lõpu tähistamisega. Sarnaseid nu partikli kasutusviise leidub ka teiste keelte narratiivides, kus see partikkel on kas autohtoonne või laenatud element. Diskursust segmenteeriva nu funktsionaalseid vasteid võib leida keeltes, kus nu esineb laenatud elemendina, kuid täidab muid funktsioone.

The discourse particles nu/no and noː in Surgut Khanty narratives

Zsófia Schön — 2026-09-23

This data-driven study investigates the differences between the discourse particle(s) nu/no and noː in Surgut (Yugan and Tromagan) Khanty narratives. The corpus-based approach first takes all occurrences of nu, no, and noː in the data into account to identify their functions according to their positions in the narrative structure. Further, it aims to answer the question if the three forms nu, no, and noː attested in Surgut Khanty are realisations of one discourse particle or if there are significant differences which allow for distinguishing two or three discourse particles. After analysing the data for sentence type, syntactic position, place in narrative structure, functions, it concludes that noː, with its affirmative readings, is a discourse particle on its own, while nu and no are too similar to be treated separately and can be considered alternate forms of one discourse particle.

Kokkuvõte. Zsófia Schön: Diskursusepartiklid nu/no ja noː Surguti handi narratiivsetes tekstides. See andmepõhine uuring uurib diskursusepartiklite nu/no ja noː erinevusi Surguti (jugani ja tromagani) handi jutustustes. Korpuspõhine lähenemine võtab esmalt arvesse kõiki nu, no ja noː esinemisi andmetes, et tuvastada nende funktsioonid vastavalt nende positsioonile narratiivi struktuuris. Lisaks püüab see vastata küsimusele, kas Surguti handis esinevad kolm vormi nu, no ja noː on ühe diskursusepartikli variandid või on olulisi erinevusi, mis võimaldavad eristada kahte või kolme diskursusepartiklit. Pärast andmete analüüsimist lausetüübi, süntaktilise positsiooni, koha narratiivi struktuuris ja funktsioonide osas järeldub, et noː on oma jaatavate tõlgendustega iseseisev diskursusepartikel, samas kui nu ja no on liiga sarnased, et neid eraldi käsitleda, ja neid võib pidada ühe diskursusepartikli parallelvormideks.

Discourse pragmatic functions of the particles no and nu in Iźva Komi

Eda-Riin Tuuling — 2026-09-23

This research focuses on the pragmatic functions of the discourse particles no and nu in the Iźva dialect of the Komi language. The study is based on contemporary spoken-language material. No and nu appear to carry the same functions, with the exception of the confirming stand-alone use, which is restricted to no. The distribution between the two forms is speaker-based, with no being more common for most speakers. Syntactically, no and nu occur in pre-clausal, clause-internal, and stand-alone positions. The functions are described for dialogic contexts, distinguishing between clauses beginning initiative and responsive turns, as well as for monologic contexts, where the particles preface clauses that do not initiate a turn. In addition, stand-alone use – that is, instances where the particle constitutes a turn on its own – and clause-internal use are examined. The observed functions include urging, topic continuity, shared knowledge, transitions, discrepancy, affiliation, hesitation, and self-repair.

Kokkuvõte. Eda-Riin Tuuling: Partiklite no ja nu diskursuspragmaatilised funktsioonid komi keele Iźva dialektis. Artikkel keskendub diskursuspartiklite no ja nu pragmaatilistele funktsioonidele komi keele Iźva murdes. Uurimus põhineb tänapäevasel suulise keele materjalil. No ja nu näivad kandvat samu funktsioone, erandiks vaid kinnitav funktsioon kui partikkel no moodustab omaette vooru. No ja nu jaotus on kõnelejapõhine ning enamik kõnelejaid kasutab vormi no rohkem. Süntaktiliselt võivad no ja nu esineda nii (osa)lause ees, sees kui ka moodustada omaette vooru. Funktsioone kirjeldatakse nii dialoogide kontekstis, eristades esi- ja järelliikme voore, kui ka monoloogide kontekstis, kus partiklid eelnevad (osa)lausele, mis ei alusta vooru. Veel vaadatakse partiklite kasutust osalause sees ning siis, kui partikkel moodustab omaette vooru. No/nu võivad komi keele Iźva murdes märkida kehutamist, teema jätkuvust, jagatud teadmisi, üleminekuid, vastuolusid, nõustumist, kõhklusi ja eneseparandusi.

Udmurt particles ja and nu: what’s the difference?

Iuliia Zubova — 2026-09-23

In this paper, we compare semantic-pragmatic profiles of two discourse (modal) particles, ja and nu, in Udmurt and Beserman (Permic < Uralic), using a mixed-method approach. We first investigate the acceptability of the particles in response utterances on a scale from agreement to disagreement across different types of initiative utterances. We further check the results against corpus data. Our analysis shows that both particles play distinct roles in discourse management. Namely, ja is used as a means of discourse topic closure, while nu primarily functions as a discourse topic continuer in Udmurt. We discuss how the system of existing discourse particles affects the way of adaptation of the borrowed particle nu.

Kokkuvõte. Iuliia Zubova & Timofey Arkhangelskiy: Udmurdi keele partiklid ja ja nu: mis on erinevus? Selles artiklis võrdleme kahe diskursuspartikli, ja ja nu, semantika-pragmaatika profiile udmurdi ja bessermani keeles (permi < uurali), kasutades segameetodit. Esialgu uurime, kui vastuvõetavad on partiklid vastuslausungite skaalal nõusolekust mittenõusolekuni erinevat tüüpi stiimullausungite puhul. Järgmisena võrdleme hinnangukatse tulemusi korpusandmetega. Meie analüüs näitab, et kaks partiklit mängivad erinevat rolli diskursuse organiseerimises. Täpsemalt kasutatakse ja diskursuse teema sulgemiseks, samas nu-d kasutatakse diskursuse teema jätkamiseks. Arutleme, kuidas keeles olemasolev diskursuspartiklite süsteem mõjutab laenatud partikli nu kohandumist.

The discourse particles nu(h) and no(h) in Courland Livonian

Marili Tomingas — 2026-09-23

This article analyses the use of the Courland Livonian discourse particles nu and no and their aspirated forms nu^h and no^h. As these particles have received little attention so far, the study combines a brief overview of dictionary descriptions with an empirical analysis based on 17 recordings of semi-structured interviews from the Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages (AEDKL). The analysis focuses on particle frequency, and sentence types and clausal positions the particles occur in. The results show that the non-aspirated forms are considerably more frequent than the aspirated ones. Declarative sentences are the most common context for all four particles. Clause-initial position predominates, followed by clause-internal position, while the particle no^h occurs equally often in both. The aspirated forms frequently occur adjacent to pauses, which may explain the development of aspiration in the first place.

Kokkuvõte. Marili Tomingas: Diskursusepartiklid nu(h) ja no(h) Kuramaa liivi keeles. Käesolev artikkel keskendub Kuramaa liivi diskursusepartiklite nu ja no analüüsile, mida kasutatakse sarnastes kontekstides. Lisaks esinevad ka aspiratsiooniga vormid nu^h ja no^h. Artiklis antakse esmalt ülevaade nende varase matest kirjeldustest sõnaraamatutes ja seejärel analüüsitakse nende kasutust suulise liivi keele andmestiku põhjal. Empiirilises analüüsis vaadeldakse nende üldist esinemissagedust, seotust pausidega, paiknemist lausungites ning lausetüüpe, milles need esinevad. Empiiriline uurimismaterjal põhineb kuue Kuramaa liivi emakeelse kõneleja salvestistel, mis pärinevad Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivist. Kokku kasutati analüüsis 17 salvestist kogu pikkusega ligikaudu 7 tundi ja 13 minutit. Materjali analüüsimiseks on kasu tatud deskriptiivset meetodit, et esinemissageduste ja näidete abil kirjeldada partiklite kasutuse peamiseid tendentse. Tulemused näitavad, et aspiratsioonita vorme kasutatakse sagedamini kui aspiratsiooniga vorme. Kõigi nelja partikli puhul on kõige tavalisem kasutuskontekst väitlaused. Enamiku partiklite puhul on kõige sagedasem paiknemine lausungi alguses, millele järgneb paiknemine lausungi keskel. Erandiks on partikkel no^h, mille puhul oli andmestikus võrdselt nii lausungi alguses kui ka keskel paiknemist. Aspiratsiooniga vormid esinesid sagedamini koos pausidega, mis on tõenäoliselt olnud ka aspiratsiooni tekkimise algpõhjuseks.

Discourse variation analysis of the discourse markers no ~ na in Present-Day Hungarian

Csilla Ilona Dér — 2026-09-23

Historically derived from interjections, the Hungarian discourse markers no and na ‘now, so, well’ have long been treated as functionally equivalent variants, despite a reversal in their relative status: no was formerly dominant, whereas na was regarded as regional. This study examines the extent to which their present-day alternation is shaped by regional and register-based variation, as well as by functional specialization. Drawing on spontaneous conversations from the Hungarian Spontaneous Speech Corpus (BEA) and on spoken press data from the Hungarian Gigacorpus 2 (MNSz2), it analyzes their frequencies, positions, functions, and co-occurrence patterns within a discourse-variationist framework. The findings reveal only limited regional differentiation, apart from a higher frequency of na in the Subcarpathian subcorpus, and do not support a broad opposition between spoken na and written no; rather, na shows a clear concentration in spoken press. Although the two markers often occur in similar positions and have overlapping discourse functions, na is especially associated with transitions, whereas no is more often used in urging, disagreement, and argumentative continuation, suggesting partial functional differentiation.

Kokkuvõte. Csilla Ilona Dér: Tänapäeva ungari keele diskursuse markerite no ~ na diskursusevariatsiooni analüüs. Ajalooliselt interjektsioonidest tuletatud ungari diskursusemarkereid no ja na ‘no, noh’ on pikka aega käsitletud funktsionaalselt samaväärsete variantidena, hoolimata nende suhtelise staatuse pöördumisest: no oli varem domineeriv, samas kui na-d peeti regionaalseks. Käesolev uurimus vaatleb, mil määral kujundab nende tänapäevast vaheldumist regionaalne ja registripõhine varieerumine, samuti funktsionaalne spetsialiseerumine. Tuginedes BEA korpuse spontaansetele vestlustele ja Ungari Gigacorpus 2 (MNSz2) suulise ajakirjanduse andmetele, analüüsitakse nende esinemissagedusi, positsioone, funktsioone ja koosesinemise mustreid diskursusevariatsiooni raamistikus. Tulemused näitavad vaid piiratud regionaalset eristumist, välja arvatud na suurem sagedus Taga-Karpaatia alamkorpuses, ega toeta laiaulatuslikku vastandust suulises keeles levinud na ja kirjaliku no vahel; pigem näitab na selget kontsentratsiooni suulises ajakirjanduses. Kuigi need kaks markerit esinevad sageli sarnastes positsioonides ja neil on kattuvad diskursuse funktsioonid, on na tavaliselt seostatud üleminekutega, samas kui no on kasutatud sagedamini ärgitamise, lahkarvamuse ja argumenteeriva jätkamise puhul, mis viitab osalisele funktsionaalsele eristumisele.