Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

Acoustic correlates of primary word stress in Estonian

Heete Sahkai — 2024-06-12

This study investigates the acoustic correlates of primary word stress in Estonian. The results contribute to several open questions concerning the acoustic correlates of word stress: Does fixed word stress have acoustic correlates? Can duration be the primary acoustic correlate of word stress in a language with contrastive segment length? Is F0 an exclusive correlate of phrase stress or does it also correlate with word stress? The study finds that despite being fixed, Estonian word stress significantly correlates with acoustic features. The primary correlate is F0, followed by vowel quality, overall intensity, duration and spectral tilt. The results support the functional load hypothesis which predicts that duration is not the primary acoustic correlate of word stress in languages with contrastive segment length. The results do not support the assumption that F0 exclusively correlates with phrasal stress and intonational pitch accents.

Kokkuvõte. Heete Sahkai, Meelis Mihkla: Eesti keele primaarse sõnarõhu akustilised korrelaadid. Artiklis tutvustatakse uurimust, mille eesmärk oli tuvastada eesti keele primaarse sõnarõhu akustilised korrelaadid sõltumatult vältest ja lauserõhust. Uurimuse tulemused täiendavad arutelu mitme lahtise küsimuse üle sõnarõhu akustiliste korrelaatide valdkonnas: kas ka fikseeritud sõnarõhul on akustilised korrelaadid? kas kestus saab olla sõnarõhu primaarne korrelaat keeles, kus on kontrastiivne häälikupikkus? kas põhitoon korreleerub ainult lauserõhu või ka sõnarõhuga? Uurimuses leitakse, et kuigi eesti keeles on fikseeritud esisilbirõhk, korreleerub see oluliselt akustiliste tunnustega. Sõnarõhu tugevaim korrelaat on põhitoon, millele järgnevad vokaalikvaliteet, üldintensiivsus, kestus ja spektri kalle. Tulemused toetavad funktsionaalse koormuse hüpoteesi, mille kohaselt kestus ei ole peamine sõnarõhu korrelaat kontrastiivse häälikupikkusega keeltes. Tulemused ei toeta aga eeldust, et põhitoon korreleerub ainult lauserõhu ja tooniaktsentidega.

The Lord’s Prayer In Finnish by Georg Bruno from 16th century

Ernesta Kazakėnaitė — 2024-07-23

This article briefly presents a new handwritten version of the Lord’s Prayer in Finnish that is currently stored in the National Library of Sweden. It is found in a manuscript attributed to Georg Bruno and dated to the late 16th century. Here we discuss its status and identify its sources. We also question some of the ideas of an earlier researcher of this manuscript.

Kokkuvõte. Ernesta Kazakėnaitė, Petri Kallio: Georg Bruno soomekeelne meieisapalve 16. sajandist. Aastal 1955 leidis Lätis sündinud Rootsi teoloog Haralds Biezais Rootsi Rahvusraamatukogu arhiivist 16. sajandi käsikirja, mis sisaldas ühe esimestest lätikeelsetest meieisapalvetest. Tõenäoliselt Georg Bruno poolt kirjutatud käsikirjas on veel 19 muukeelset meieisapalvet, mis on seni uurimata. Artikkel esitab filoloogilise ülevaate käsikirja soomekeelsest meieisapalvest, mis osutub koopiaks Sebastian Münsteri raamatu Cosmographei 1561. aasta trükist.

The role of corpora in the work of the Language Consulting Service of the HUN-REN Hungarian Research Centre for Linguistics

Zsófia Ludányi — 2024-09-12

Relying on Language Management Theory, the paper presents the use of corpus data in language consulting through the work of the Language Consulting Service (LCS) of the HUN-REN Hungarian Research Centre for Linguistics. In the development of language advice, it is essential to take into account the linguistic background, to apply a data-driven approach and, in some cases, to provide access to linguistic data related to specific language problems. The research is based on the LCS database of approximately 10,000 emails, and examines questions whose answering by language consultants was informed by a corpus-based investigation (124 inquiries). The results show that the use of corpus query interfaces is wellsuited for answering complex linguistic questions and for describing the usage of particular expressions. On the other hand, corpus data are rarely needed for answering questions on orthography, which constitute the bulk of inquiries that the LCS receives. In answering spelling questions, the basic aim is to communicate the spelling norm, thus the examination of usage is only necessary when spelling codification is absent or inconsistent. The paper presents a case study on a specific language use issue from the database, highlighting in detail the strategy used in the development of language advice, with a particular focus on the appropriate use of corpus query interfaces.

Kokkuvõte. Zsófia Ludányi: Korpuste roll HUN-REN Ungari keeleteaduse uurimiskeskuse keelenõustamisteenistuse töös. Keelekorraldusteooriale tuginedes tutvustab artikkel korpusandmete kasutamist keelenõustamisel Ungari Keeleteaduse Uurimiskeskuse HUN-REN keelenõustamisteenistuse (LCS) tegevuse näitel. Keelenõuteenuse arendamisel on oluline arvestada keeleteadusliku taustaga, rakendada andmepõhist lähenemist ning teatud juhtudel võimaldada juurdepääs konkreetsete keeleprobleemide lahendamiseks vajalikele keeleandmetele. Uuring põhineb LCS-i ligikaudu 10 000 e-kirjast koosneval andmebaasil ning analüüsib küsimusi, millele vastamisel keelenõustajad kasutasid korpuspõhiseid meetodeid (124 päringut). Tulemused näitavad, et korpusepäringute kasutamine on tõhus keeruliste keeleküsimuste lahendamisel ja spetsiifiliste väljendite kasutuse kirjeldamisel. Samas on korpusandmete kasutamine harva vajalik ortograafiaga seotud küsimuste puhul, mis moodustavad suure osa LCS-ile esitatavatest päringutest. Õigekirjaküsimustele vastamisel on peamine eesmärk edastada kehtiv õigekirjareegel, seega on kasutusuuringud vajalikud vaid siis, kui õigekirjareegel puudub või on ebajärjekindel. Artiklis tuuakse näitena välja juhtumiuuring ühest konkreetsest keelekasutusprobleemist andmebaasis, kirjeldades detailselt keelenõuannete väljatöötamiseks kasutatud strateegiat, keskendudes eriti korpusepäringute asjakohasele kasutamisele.

A lexicological perspective on the pandemic: the case study of Estonia

Mai Raet — 2024-10-25

The linguistic innovation spurred by the pandemic was remarkable, drawing significant attention in language studies. Although this phenomenon has been studied to some extent in Estonian, the research has primarily been published in Estonian, limiting its accessibility to a broader, non-Estonian-speaking audience. To address this gap, this article identifies the most essential Estonian COVID-19 pandemic-related vocabulary of the public domain 2020–2022. Data was gathered from the Combined Dictionary of Estonian and the Estonian National Corpus 2023, analysis employed mixed methods. A total of 182 lexical items were examined, 91 identified as neologisms, and 22 classified as the ‘core lexicon’. 10 semantic categories were established to delineate the main components of Estonian corona discourse. Keyness scores were calculated to monitor changes in the relevance and shifts in thematic focus. This study illustrates how smaller language communities modify their lexicon in response to global crises, aiming to enhance the comprehension of linguistic resilience and language evolution.

Kokkuvõte. Mai Raet: Leksikoloogiline vaade pandeemiale: juhtumiuuring Eesti näitel. Koroonapandeemia tõi kaasa mitmeid uusi sõnu ja väljendeid, mis loodi spetsiaalselt sellega seotud nähtuste nimetamiseks ja kirjeldamiseks. Lisaks sai üldkeeles tavapäraseks kasutada meditsiini ja viroloogia erialakeelde kuuluvaid termineid, mis olid varasemalt laiemale elanikkonnale vähetuntud. Ehkki pandeemiaga seotud sõnavara on maailmas laialdaselt uuritud, puudub eesti keele kohta põhjalikum ülevaade. Seetõttu on siinse töö eesmärk see lünk täita: artiklis identifitseeritakse ja analüüsitakse Eesti koroonadiskursuse kõige iseloomulikumad keelendid aastatel 2020–2022. Andmete kogumiseks kasutati Eesti keele ühendkorpust 2023 ja EKI ühendsõnastikku 2023. Kokku analüüsiti 182 leksikaalset elementi, neist 22 moodustasid eesti koroonaaja tuumsõnavara, 91 kategoriseeriti koroonaneologismidena. Eesti koroonadiskursuse põhikomponentide tuvastamiseks loodi 10 semantilist kategooriat ning vaatlusaluse perioodi jooksul toimunud temaatiliste nihete kaardistamiseks kasutati Sketch Engine’i esilduvusskoori (keyness score). Siinne artikkel annab ühelt poolt sissevaate Eesti koroonakogemusse, teisalt illustreerib, kuidas väiksema kõnelejate arvuga keel suudab globaalsetele muutustele adekvaatselt ja kiiresti reageerida.

An early Lord’s Prayer in a southern variety of Saami

Ernesta Kazakėnaitė — 2024-11-22

Among the holdings of the National Library of Sweden there is a manuscript titled Pater noſter: Varijs Linguis ‘Lord’s Prayer: in various languages’, which contains 20 translations of the Lord’s Prayer. The last page of this manuscript is very defective, and its language was not identified in the first study to mention this manuscript (Biezais, Haralds. 1955. Ein neugefundener Text des lettischen Vaterunsers aus dem 16. Jahrhundert. Nordisk Tidskrift för bok- och biblioteksväsen 42. 47–54). However, last year it was found to be a southern variety of Saami. Earlier manuscripts of the Lord’s Prayer in Saami are unknown, making this potentially the oldest known Saami text in manuscript form that has survived to the present day. Although it has not been possible to decipher the entire text, this article provides a tentative transcription and compares it to the first known published Lord’s Prayers in Saami from 1619. Additionally, it briefly presents the manuscript and its history, and gives some background on the activities of the church in northern Sweden during the 16th century when such translations came into existence.

Kokkuvõte. Ernesta Kazakėnaitė, Rogier Blokland: Varajane Meieisa palve lõunapoolses saami keele variandis. Rootsi Rahvusraamatukogu kollektsioonis on käsikiri pealkirjaga Pater noſter: Varijs Linguis „Meieisapalve: erinevates keeltes“, mis sisaldab 20 meieisapalve tõlget. Käsikirja viimane lehekülg on osaliselt loetamatu ja selle teksti keelt ei tuvastatud esimeses uuringus, milles käsikirja mainiti (Biezais, Haralds. 1955. Ein neugefundener Text des lettischen Vaterunsers aus dem 16. Jahrhundert. Nordisk Tidskrift för bok- och biblioteksväsen 42. 47–54). Aastal 2023 avastas artikli esimene autor, et tegemist on ilmselt lõunapoolse saami keele variandiga. Muid varaseid saamikeelseid meieisapalve käsikirju ei ole teada, seetõttu on kõnealune käsikiri potentsiaalselt vanim teadaolev saamikeelne tekst, mis on tänapäevani säilinud. Kuigi kogu teksti ei olnud võimalik dešifreerida, esitatakse käesolevas artiklis selle esialgne transkriptsioon ja võrreldakse seda esimese teadaoleva, 1619. aastal avaldatud saamikeelse meieisapalve tekstiga. Lisaks tutvustatakse lühidalt käsikirja ja selle ajalugu ning antakse mõningaid taustteadmisi Rootsi kiriku tegevusest Põhja-Rootsis 16. sajandil, mil selliseid tõlkeid tekkis.

Diachronic derivation: Mari etymologies

Niklas Metsäranta — 2024-12-21

This article discusses the etymology of four Mari words: Proto-Mari *čükte- ‘light, set fire to’, *poδəla- ‘spoon, slurp’, *pükte- ‘brood (eggs)’, and *püəž- ‘sweat’. After examining the words structurally, an argument is put forth that the words represent historical derivatives. This analysis is the key to unlocking their phonological development, which then allows us to find suitable cognates elsewhere in Uralic. It is concluded that Proto-Mari *čükte- ‘light, set fire to’ has a cognate in Saami, e.g. SaaN cahkat ‘smolder’, while *poδəla- ‘spoon, slurp’ belongs to the well-established cognate set Proto-Uralic *pala- ‘eat up’. Proto-Mari *pükte- ‘brood (eggs)’ is proposed as a cognate of Saami *pive̮ - ‘stay warm, withstand cold’. It is tentatively suggested in the article that *püəž- ‘sweat’ belongs etymologically together with Proto-Mari *pükte- ‘brood’ and Proto-Saami *pive̮ - ‘stay warm, withstand cold’. Whether these represent a separate Proto-Uralic etymon *pejwə- ‘stay warm’ or whether they belong together with PU *päjwä ‘sun, heat, warm(th)’ is also explored. These findings, despite some of the uncertainties involved in their specific interpretation, highlight the importance of taking historical derivation into account in etymology.

Kokkuvõte. Niklas Metsäranta: Ajalooline sõnatuletus: mari etümoloogiaid. Artiklis käsitletakse nelja mari sõna etümoloogiat: algmari *čükte- ‘süütama’, *poδəla- ‘lusikaga sööma, lürpima’, *pükte- ‘hauduma (mune)’ ja *püəž- ‘higi’. Nende sõnade struktuuri uurimus näitab, et nad esindavad ajaloolisi tuletisi. Struktuuriline analüüs on võti ka nende fonoloogilise arengu seletamiseks, mis seejärel võimaldab leida sobivaid vasteid mujalt uurali keeltest. Leitakse, et algmari sõnal *čükte- ‘süütama’ on vaste saami keeltes, näiteks põhjasaami cahkat ‘küdema’, ja sõna *poδəla- ‘lusikaga sööma, lürpima’ kuulub kokku sugulaskeelte sõnadega, mis peegeldavad uurali algkeele *pala- ‘sööma, ahmima’. Algmari *pükte- ‘hauduma (mune)’ vasteks pakutakse artiklis saami sõna *pive̮ - ‘soojust hoidma, külma taluma’. Artiklis tehakse esialgne ettepanek, et mari *püəž- ‘higi’ on etümoloogiliselt seotud algmari sõnadega *pükte- ‘hauduma (mune)’ ja algsaami *pive̮ - ‘soojust hoidma, külma taluma’. Samuti kaalutakse, kas need sõnad esindavad eraldiolevat uraali algkeele sõna *pejwə- ‘soojust hoidma’ või kas kõik kolm kuuluvad kokku uraali algkeele *päjwä ‘päike, kuumus, soe, soojus’ sõnaga. Artikli tulemused, vaatamata mõningale ebakindlusele nende täpse tõlgenduse osas, rõhutavad sõnatuletuse ajalooga arvestamise tähtsust etümoloogias.