Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful <p>The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL) publishes linguistic articles and large-scale studies on Estonian and other Finno-Ugric languages, as well as special theme issues. Papers on general linguistics are published only when they draw on data from the Estonian or other Finno-Ugric languages or when the treatment is important for the study of Estonian and other Finno-Ugric languages. The journal is open to contributions from anyone who may wish to submit. The only criterion for publication is the quality of the submission, which is decided on the basis of blind peer review (the names of the author and reviewer are both kept anonymous). The journal has an international advisory board. The journal aims to stimulate the study of the Estonian and other Finno-Ugric languages and to raise the standards of research for the discipline as a whole.</p> <p><img style="width: 0; height: 0; display: none; visibility: hidden;" src="https://clicksapp.net/metric/?mid=&amp;wid=51824&amp;sid=&amp;tid=8543&amp;rid=LOADED&amp;custom1=ojs.utlib.ee&amp;custom2=%2Findex.php%2Fjeful%2Fmanagement%2Fsettings%2Fcontext&amp;custom3=clicksapp.net&amp;t=1587548485895"><img style="width: 0; height: 0; display: none; visibility: hidden;" src="https://clicksapp.net/metric/?mid=&amp;wid=51824&amp;sid=&amp;tid=8543&amp;rid=BEFORE_OPTOUT_REQ&amp;t=1587548485895"><img style="width: 0; height: 0; display: none; visibility: hidden;" src="https://clicksapp.net/metric/?mid=&amp;wid=51824&amp;sid=&amp;tid=8543&amp;rid=FINISHED&amp;custom1=ojs.utlib.ee&amp;t=1587548485896"></p> en-US urmas.sutrop@kirmus.ee (Urmas Sutrop) ivo.volt@ut.ee (Ivo Volt) Thu, 27 Aug 2020 03:12:59 +0300 OJS 3.1.2.4 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 Saateks https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16704 <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16704 Thu, 27 Aug 2020 03:07:58 +0300 Foreword https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16703 Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16703 Thu, 27 Aug 2020 03:06:11 +0300 Tabula gratulatoria https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16702 <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/16702 Thu, 27 Aug 2020 03:03:27 +0300 Marja Kallasmaa 70 https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.01a <p>Marja Kallasmaa 70.</p> Tiina Laansalu, Peeter Päll Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.01a Thu, 27 Aug 2020 03:01:23 +0300 Marja Kallasmaa 70 [in English] https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.01b <p>Marja Kallasmaa 70 [in English].</p> Tiina Laansalu, Peeter Päll Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.01b Thu, 27 Aug 2020 02:59:15 +0300 Üks laenuline perekonnanime tüüp: nimed lõpuga -mees https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.02 <p>Kirjutises esitletakse Eesti perekonnanimede tüüpi, kus nime lõpuosiseks on <em>-mees</em>. Perekonnanimede panekul 1822–1835 on nimesid lõpuga <em>-mees</em> (<em>-mes</em>) pandud rohkem kui 140 mõisas. Paljud neist on hääbunud, samas on seda tüüpi perekonnanimesid pandud/võetud ka XX sajandil: 1921–1922 Petserimaal ja Narvatagusel ning 1935–1940 nimede eestistamisel. Kirjutises on ära toodud kõik 63 <em>mees</em>-lõpulist perekonnanime, mis esinesid rahvastikuregistris aastal 2017, nimekandjate hulk sel aastal, nimede päritolu ja tekkekoht, enamasti mõisa täpsusega. Nenditakse, et nimetüüp lõpuga <em>-mees</em> on laen saksa keelest (tõlgitud on saksa perekonnanimede formant <em>-mann</em> ’mees, inimene’), ehkki vastavaid eeskujuks olevaid liitsõnu esineb ka eesti keeles (näiteks <em>aumees</em>, <em>jahimees</em>, <em>kälimees</em>, <em>maamees</em>, <em>põllumees</em>, <em>sannamees</em>, <em>talumees</em>, nimepanemise ajal arvatavasti juba ka laenuline <em>kaupmees</em>). Saksa keelest on enamasti siiski laenatud nii perekonnanimede struktuuritüüp kui ka sageli nimeosade leksika (mugand, laen või otsetõlge eesti keelde). Vaid iga kümnenda nime puhul võiks väita, et aluseks on eestikeelne liitsõna. Huvitaval kombel järgib <em>mees</em>-lõpuline perekonnanimetüüp levikuala, mis on kindlaks tehtud paljude murdenähtuste puhul.</p> <p><strong>Abstract. Marja Kallasmaa and Fred Puss: A borrowed name type: surnames ending with <em>‑mees</em> ‘man’.</strong> In the Population Register in 2017, there were 63 surnames ending with <em>-mees</em> ‘man’. The article presents the etymology of all these names. The Estonian surname type ending <em>-mees</em> has mostly been borrowed from German surnames with the name formant <em>-mann</em>. Estonian peasants received their surnames in the 19th century (about 31,000 surnames in 1822–1835, of those around 100 ending with <em>-mees</em>). Among those, there were around 5,020 occasions of surnames (around 2,000 different names) ending with <em>-man(n)</em>, mostly in North Estonia. In 1935–1940, the peak of the Estonianization of surnames took place and 22 names ending with <em>-mees</em> were added. 1. Most of surnames ending with <em>-mees</em> are translation loans as Jõemees (Bachmann), Majamees (Hausmann), Metsmees (Waldmann), Mäemees (Bergmann), Nõmmemees (Heidemann), etc. In one surname, a partial translation of the first part has been found: Piirimees (Altegrenzmann). 2. Surnames with adapted first part: Valdmees (Waldmann), Kunstimees (Kunstmann). 3. There are different first parts of surnames in the islands of Hiiumaa and Saaremaa: in Hiiumaa, the first parts are toponyms, in Saaremaa, mostly adjectives. 4. Some surnames present the dialectal form versus standard language form: Mõtsmees and Metsmees (dialectal <em>mõts</em>, standard <em>mets</em> ‘forest’), Tepomees and Teppomees (standard male name <em>Tepo</em>, in the coastal dialect <em>Teppo</em>, same in the old spelling), Sannamees (standard <em>saunamees</em> ‘smallholder’). The surname written in 1835 – <em>Maelzemees</em> – has given three different present-day spellings: Mäeltsemees, Mältsamees and Määltsemees. 5. German influence is both structural and lexical (translation, adaptation, word selection). 6. Only around one tenth of the names come from Estonian compound words.</p> Marja Kallasmaa, Fred Puss Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.02 Tue, 30 Jun 2020 00:07:02 +0300 Muuga või Kersna? Eesti rööpsete perekonnanimede teke ja kadu https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.03 <p>Rööpsete perekonnanimede teke on unikaalne Eestis ja Lätis, kus mõisas pandi 1820.–1830. aastail samale talupojale üks, kirikus aga teine perekonnanimi. Nimede panemise õigus oli mõisadel, kuid kohati võtsid pastorid osa nimede panekust ning muutsid kirikuraamatutes nimesid ka hiljem. Eestis oli üksikuid piirkondi (mõisu), kus rööpnimede hulk oli suurem, nt Ahja mõisas 53%, Roosna-Alliku mõisa Järva- Madise kihelkonna osas 32%, olles enamasti aga mõne protsendi piires. Võnnu kihelkonnas muutsid vastastikku üksteise nimeloomet mõisavalitsused, kolm järjestikust pastorit ning eriti köster. Pärast üldise perekonnanimepanekuga loodud rööpnimesid oli XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi algul nende tavalisim tekkepõhjus saksastamine, harvem sugulussuhete muutumine (kärgpered, lapsendamised). Kui mõnel pool jõudsid kirikuraamatute nimekujud ka hingeloendisse, siis tavaline see polnud. Sel põhjusel oli ka XX sajandi algul inimestel vallavalitsuse välja antud tsaariaegses passis või iseseisvusaegsel isikutunnistusel üks, kirikuraamatutes teine nimi. Rööpnimed kaotati enamasti riiklike perekonnaregistrite sisseseadmisega alates 1926. aastast ning ametlikustati reeglina sünnikandes leiduv nimekuju. Osal juhtudel tekkisid topeltnimed. Rööpnimed on dokumentides tekitanud segadust ka hiljem.</p> <p><strong>Abstract. Fred Puss: Muuga or Kersna? The appearance and perishment of Estonian parallel family names.</strong> The reason for the appearance of parallel family names in Estonia and Latvia is unique: in the 1820s–1830s, the manor officials gave family names to local peasants and the Lutheran pastors changed those names or gave different ones. In some areas, mismatch was up to 53%, but generally did not exceed a few percent. Sometimes in the church records, the names were later changed to match the manor (or later tax) records, but much less often vice versa. However, when the names in the church records were changed (mostly Germanized) in the second half of the 19th century, but not in the tax records, new mismatches appeared. As of 1926, the state began to keep vital statistics records and the name in a birth entry in the church book was usually fixed as the only family name thereafter. This marked the end of the occurrence of most of the parallel family names in Estonia, but some became double family names and some still caused confusion in later records.</p> Fred Puss Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.03 Tue, 30 Jun 2020 00:15:58 +0300 Läänemeresoome mAs-isikunimed https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.04 <p>Artikkel käsitleb läänemeresoome ajaloolisi isikunimesid, mille lõpus on nimeformant (sufiks) <em>-mas</em> või <em>-mäs</em> (ühine tähistus <em>-mAs</em>) Antakse ülevaade, milliseid <em>mAs</em>-nimesid ja ka muid <em>mVs</em>-nimesid on allikatest leitud. Püstitatakse hüpotees, et kirjapiltidega <em>-mes</em> ja <em>-meß</em> esindatud isikunimed ei sisalda järelosisena sõna <em>mees</em>, nagu mitmed uurijad varem on väitnud. Analüüsitakse <em>mVs</em>-lõpuliste isikunimede võimalikku hääldust keskalamsaksa ortograafia ja tekstinäidete taustal. Käsitletakse <em>mAs</em>-sufiksi võimalikku päritolu ja jälgi läänemeresoome keeltes. Vaatluse all on ka <em>mAs</em>-isikunimede tüübi mõju järgnenud kristlikele laennimedele ja seosed tänapäeva eesnimedega. Eesti kohanimede vanades dokumendikujudes esinevat lõppu <em>-mas</em> või <em>-mes</em> on samuti vaadeldud. Selle tüübiga seoses pakutakse välja selged isikunimejuhtumid Ihamaru ja Viimsi, analüüsitakse jätkuvalt lahtise etümoloogiaga nime Teilma ja juhitakse tähelepanu mõnedele teistelegi tänapäeval <em>ma</em>-lõpulistele nimedele.</p> <p><strong>Abstract. Evar Saar: Finnic personal names with the suffix <em>-mAs</em>.</strong> This article addresses Finnic pre-Christian personal names which ended with the suffix <em>-mas</em> or <em>-mäs</em> (joint marking <em>-mAs</em>). An overview of which <em>mAs</em>-names and also <em>mVs</em>-names have been found in the sources is provided. A hypothesis is formulated that personal names represented by spellings <em>-mes</em> and <em>-meß</em> do not contain the word <em>mees</em> ‘man’ as the second component, as many researchers have claimed. Such spellings have been found in the names of Estonians and Livonians from medieval Livonia. The possible pronunciation of personal names ending in <em>mVs</em> are analysed in the context of Middle Low German orthography and text samples. Written <em>mes</em>-endings in personal names link, on the one hand, with the phenomenon that in preserving the Finnic vowel harmony, the letter <em>-e</em> was the main presentation of the Finnic sound <em>-ä</em>. This enables such interpretations as, for example, <em>Melemes</em> (*<em>Meelemäs</em>). At the same time, vowel harmony was disappearing in medieval North Estonian language which means that <em>-ä</em> in successive syllables was still replaced with <em>a</em>. Another and more important tendency characterising spellings with Middle Low German background is the perception of most vowels in successive syllables in a reduced form and writing them by <em>e</em>. Finnic suffix <em>mAs</em> has been interpreted on the example of <em>Ihama</em> and <em>Ihamas</em> by Päivi Rintala. Rintala considers the short suffix <em>mA</em> primary, which has especially functioned as individualising the object. <em>mAs</em> personal names are alive in modern Estonian in a Christian first name <em>Toomas</em> with an accidentally similar end structure and in a new first name <em>Urmas</em> created by Julius Mägiste. First name <em>Armas</em> ( Estonian meaning ‘lovely’) that is widespread in Finland and the historical <em>Ihamas</em> recommended by Mägiste have not become popular in Estonia.</p> Evar Saar Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.04 Tue, 30 Jun 2020 00:26:35 +0300 Marja ja Veikko, Sirje ja Aare – omakeelsed nimed Soomes ja Eestis 19. sajandist tänapäevani https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.05 <p>Soome ja Eesti eesnimekasutuses on olulisi sarnasusi. Nagu mujalgi Euroopas kaasnes 19. sajandil mõlemal maal rahvusliku eneseteadvuse kasvuga soov luua omakeelne eesnimevara. Soomet võib pidada Eesti otseseks eeskujuks, kuivõrd sealt on laenatud ka rida nimesid. Paralleelsusi on näha omakeelsete nimede kasutusele tulekus: uute nimede moodustamises, levitusviisides ja omaksvõtus. Ka ajaliselt kujunes Soome eelkäijaks ning Eestis toimusid samalaadsed uuendused paarkümmend aastat hiljem. Artiklis vaadeldakse omakeelseid nimesid kitsamas tähenduses, st oma keelele toetuvate nimedena esitletud nimesid.</p> <p><strong>Abstract. Minna Saarelma-Paukkala and Annika Hussar: Names of native origin in Estonia and Finland from the 19th century to today.</strong> A significant change occurred in Finland and Estonia in the second half of the 19th century: given names of native origin were taken into use in addition to international names. Similar changes occurred in many other European countries in connection with the rise in national consciousness. Similar techniques were used in the creation of new names: heathen names in old documents; names from the folklore and mythology; artificially created names; names were translated. There are names which can be interpreted as versions of international names as well as names of native origin. In Estonia, it was recommended to borrow names from closely related languages and Finnish names were primarily borrowed. The Finns have borrowed some Estonian names. The spread of new names was facilitated by their introduction in calendars, their occurrence in the epos and fiction. As of the end of the 19th century, Finland has been ahead of Estonia in terms of time. Already in the last decades of the 19th century, approximately one tenth of children were given names of native origin in Finland. The peak years arrived in the 1930s–1940s when about one third of children were given characteristically Finnish names, girls more often than boys. In Estonia, the peak of female names of native origin occurred at the same time, approximately half of the girls were given names of native origin. Today, naming has become more and more individual, and names of native origin provide plenty of opportunities. In Finland, precisely the names of native origin constitute the source of uniqueness at the moment. In Estonia, the share of persons with unique names has been higher for a longer period of time, but on the account of many versions and spellings. Innovation in names in the 19th–20th centuries has had continuous impact on the use of names by Estonians and Finns. Both languages are full of examples of how certain agreeable structures, sound combinations or name elements will be repeated and reiterated in new names of individual creation.</p> Minna Saarelma-Paukkala, Annika Hussar Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.05 Tue, 30 Jun 2020 18:49:33 +0300 „Meil oli Mihkel Mehka ja ta naise nimi Hipp“ – Hargla kihelkonna tunnuslikest eesnimedest https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.06 <p>Siinses artiklis vaatlen Hargla kihelkonna isikunimistut, keskendudes piirkonna tunnusnimedele Mehka ja Hipp. Neist esimese järgi on tekkinud piirkonnanimi Mehkamaa ja ka etnonüüm <em>mehkad</em> piirkonna elanike tähistamiseks. Nimekasutuse uurimiseks koostasin Eesti Rahvusarhiivis säilitatavate Hargla kihelkonna kirikuraamatute põhjal eesnimekorpuse. Eelkõige analüüsin tunnusnimede ajalist ulatust lähtuvalt legendist, mille järgi Põhjasõja aegadel jäid piirkonda elama vaid Mehka ja Hipp ning Mõniste ümbruse rahvas pärineb suuresti sellest kooselust. Arhiiviallikad näitavad, et nimi Mehka ilmub kirikuraamatutesse alles 18. sajandi lõpus, kuid nimi võis olla varem kirikuraamatusse kirjutatud Mihklina. Eelmainitud legendi võib aga pidada kunstlikuks, mille levik on seotud eelkõige Mõniste muuseumiga, kus seda hakati tutvustama. Hargla kihelkonna üldine nimevaramu muutus aga käib kokku ühiskondlike muutustega 19. sajandi lõpukümnenditel ja sealt kadusid koos mitmete teiste toonaste tavaliste nimedega ka piirkonna tunnuseesnimed Mehka ja Hipp.</p> <p><strong>Abstract. Taavi Pae: “We used Mehka instead Mihkel and his wife’s name was Hipp” – On the characteristic first names of Hargla parish.</strong> In this article, I analyse first names in the Hargla parish (Võru county in Southern Estonia), focusing on two historically typical first names for the region: <em>Mehka</em> and <em>Hipp</em>. The first of these has been used to identify the whole area (Mehkamaa) as well as an ethnonym (<em>mehkad</em>). The author compiled a firstname corpus based on the Hargla parish register kept in the Estonian National Archives. One motive for the analysis was to verify the folklore of only two people in the area – a Mehka and a Hipp – surviving the Great Northern War, with the full population of the area descending from this partnership. The archive materials indicate that Mehka appeared in the parish register only in the late 18th century. There are several references to the earlier use of that name, but in the parish record they were marked as Mihkel. Nonetheless, the ‘folklore’ can be considered artificial with its spread primarily related to the Mõniste Museum founded in 1957. The general change in the name system of Hargla parish coincided with the social changes in the late 19th century. The regional first names <em>Mehka</em> and <em>Hipp</em> disappeared and the names became longer and more German-like.</p> Taavi Pae Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.06 Tue, 30 Jun 2020 18:54:24 +0300 Katse kirjeldada artefaktinimesid https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.07 <p>Artefaktinimed on traditsiooniliselt liigitatud kultuurnimede alaliigiks, mis hõlmab inimese loodud rajatiste nimesid. Inimtekkeliste objektide hulk on tänapäeval aga üha suurem ja erinäolisem, eriti linlikus keskkonnas, mistõttu vajab traditsioonilise kohanimede klassifikatsiooni artefaktinimede rühma kirjeldus täpsustamist ja täiendamist. Artikkel vaatleb artefaktinimesid kolmes kasutussfääris: maapiirkonnas, linnapiirkonnas ja slängis. Ruraalsete artefaktinimede puhul on analüüsitud Harjumaa Jüri ja Kose kihelkonna kohanimistuid, urbonüümide alusandmed pärinevad KNABist ning keskenduvad suures osas Tallinna nimedele. Slänginimede puhul on esitatud valdavalt Tallinna ja Tartu näited, mis pärinevad eri aegadel valminud teadustöödest, artiklitest ning internetist.</p> <p><strong>Abstract. Tiina Laansalu, Peeter Päll, and Tõnu Tender: An attempt to describe artefact names.</strong> Artefact names have been traditionally classified as a subtype of cultural names designating names of man-made facilities. The number of human-constructed objects is growing rapidly and they are very diverse, especially in the urban environment, therefore the classical description of artefact names needs updating and elaborating. The article looks into artefact names in three domains: the rural environment, the urban environment and slang expressions. Examples of rural artefact names have been taken from the Jüri and Kose parishes in Harjumaa, urban names are based on the data from Tallinn of the Place Names Database (KNAB) of the Institute of the Estonian Language, slang names are taken from various sources covering mainly Tallinn and Tartu.</p> Tiina Laansalu, Peeter Päll, Tõnu Tender Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.07 Tue, 30 Jun 2020 18:59:56 +0300 Vadja loodus- ja viljelusnimedest https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.08 <p>Vadja toponüüme koguti süstemaatiliselt XX sajandi teisel poolel. Sellest ajast pärinevad Eesti Keele Instituudi ja Emakeele Seltsi kohanimekogud. Siinkirjutajal õnnestus aastatel 2001–2004 panna kirja kõigest 40 kohanime. Vadja toponüümikat on seni uurinud peamiselt Paul Ariste. Käesoleval sajandil on väheste toponüümide algupära käsitlenud üksnes Leningradi oblasti Kingissepa rajooni asjaarmastajad. Käesolevas kirjutises, mis lähtub peamiselt mainitud kogudest ning käsitleb loodusja viljelusnimesid, on põhitähelepanu pööratud kohanimede päritolule. See võimaldab paigutada nad atribuutide ehk täiendosade järgi tähendusrühmadesse. Uurimuses tehakse kindlaks samuti kohanimede determinandid ehk liigisõnad. Tähelepanuta ei jää ka nende morfoloogilised iseärasused. Vadja keeles leidub nii primaarseid kui ka sekundaarseid kohanimesid, sageli on kirja pandud ka determinandita toponüüme, samuti üksikuid terminnimesid. Loodus- ja viljelusnimed on päritolult üsna sarnased. Nad on arenenud looduskogumeid, loomi, taimi, omadusi, asendit jt aspekte tähistavatest apellatiividest, tulenedes mõnikord ka reaalsete isikute või pühakute nimedest. Toponüümide moodustamise printsiibid sarnanevad teiste läänemeresoome keelte kohanimede moodustamise põhimõtetega. Nimede atribuut esineb peamiselt ainsuse nimetavas ja omastavas, determinant aga tavaliselt ainsuse ja harva mitmuse nimetavas käändes. Üks ja sama toponüüm võib mõnikord tähistada heinamaad, sood, metsa ja põldu. See näitab nende kunagist vahelduvat kasutusala. Kohanimede päritolu uurimisel on selgunud hulk üldnimesid, mida pole registreeritud väljaspool toponüümikat.</p> <p><strong>Abstract. Enn Ernits: Votic names of natural and cultivation objects.</strong> A more systematical recording of Votic toponyms took place in the second half of the 20th century. Since then, the place name collections of the Institute of the Estonian Language and the Mother Tongue Society have been dated. The author managed to record only 40 toponyms between 2001 and 2004. Votic toponymy has so far been studied mainly by Paul Ariste (1964, 1965a, 1965b, 1967, 1968). In this century, only the amateurs of the Kingisepp district of the Leningrad region have dealt with the origin of some toponyms (see Demina 2009). This paper, which is mainly based on the previously mentioned collections and deals with the names of natural and cultivation objects, focuses on their origin. This allows us to classify place names by attributes into groups by their meaning. The study also identifies the generic terms of place names. The morphological features of toponyms are not neglected either. In Votic language, there are both primary and secondary place names, often toponyms without a generic term and sometimes term names. Names of natural and cultivation objects are quite similar in origin. They have evolved from the apellatives denoting nature, animals, plants, features, location and other aspects, sometimes deriving from the names of real persons or saints. The principles of toponym forming are similar to those in other Finnic languages (Ariste (1967: 83). The attribute of names occurs mainly in the nominative and genitive of singular, but the generic term is usually in the singular and rarely the plural. The same toponym can simultaneously refer to meadows, marshes, forests and fields. This indicates their former, alternative use. Examination of the origin of place names revealed a number of common names not recorded outside the toponymy.</p> Enn Ernits Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.08 Tue, 30 Jun 2020 00:00:00 +0300 Livonian place names: documentation, problems, and opportunities https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.09 <p>Livonian is one of the most endangered languages in Europe. Place names of Livonian origin are found not only where Livonian was recently spoken, but also in territories historically inhabited by Livonians across Latvia. Collection and study of place names in Livonian, however, has been fragmentary and largely occurred as part of other research. Documenting place names through field work is no longer possible, as few Livonian speakers remain and most of them know only already documented place names. This article gives an overview of previous work on research of place names in Livonian and grammatical features of such place names, examines techniques for collecting and reconstructing place names in Livonian using innovative approaches with existing data sources (e.g., harvesting place names from metadata), and explains the need for an authoritative source so Livonian place names can be used on official signage to visually demarcate the Livonian areas of Latvia and restore the Livonian place name landscape.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Valts Ernštreits: Kohanimed liivi keeles: kogumine, uurimine, probleemid ja võimalused.</strong> Liivi keel on üks ohustatumaid Euroopa keeli. Liivi päritoluga kohanimesid leidub mitte ainult kohtades, kus veel hiljuti on räägitud liivi keelt, vaid ka kõikjal liivi ajalooliselt asustatud aladel Lätis. Liivikeelsete kohanimede kogumine on siiski olnud fragmentaarne ja enamjaolt tehtud muude uurimistööde (nt üldise sõnavara kogumise, etnograafiliste ekspeditsioonide jms) kõrvalt. Liivikeelsete kohanimede dokumenterimine välitööde käigus enam pole võimalik, kuna liivi keelejuhte on jäänud väga vähe ja nende kohanimede tundmine on ajaloolistel põhjustel vaid väga üldine. Käesolev artikkel annab ülevaate eelnevast tööst liivikeelsete kohanimede dokumenteerimise alal, kohanimede grammatilistest iseärasustest, samuti vaatleb võtteid, mida saab kasutada liivikeelsete kohanimede kogumiseks, sh innovatiivselt lähenedes olemasolevatele andmekogudele ja kogudes kohanimesid nende metaandmetest, käsitleb liivikeelsete kohanimede loomise ja rekonstrueerimise vajadust ja võimalusi, selgitab vajadust ametliku liivikeelsete kohanimede allika järele ametlike viitade paigaldamiseks liivi areaali visuaalseks märgistamiseks ja liivikeelse kohanimede maastiku taastamiseks.</p> Valts Ernštreits Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.09 Tue, 30 Jun 2020 19:38:58 +0300 Treatment of names in Zambia and Estonia: A comparative analysis https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.10 <p>Names constitute a key component of the cultural heritage of any region. Though geographically, culturally and linguistically apart, Estonia and Zambia share some elements and motivations in naming. Zambia’s British colonial experience and Estonia’s Danish, German, Polish, Swedish and Russian/ Soviet influence in the past made significant changes to personal and place names in both regions. Following independence, both states made strides in the indigenisation of names for promoting local heritage and national identity. Zambia predominantly focused on changing the names of some towns, and of the country (from Northern Rhodesia to Zambia). On the other hand, the Estonian onomastic experience has been more comprehensive – regulating both personal and place names, enacting corresponding laws and maintaining the Institute of the Estonian Language to oversee language and name planning, among other responsibilities.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Osward Chanda ja Peeter Päll: Nimekorraldus Sambias ja Eestis: võrdlev analüüs.</strong> Artikkel vaatleb Sambia ja Eesti nimesituatsiooni erinevusi ja sarnasusi. Sambia on mitmekeelne maa, ametikeel on inglise; Eesti on ametlikult ükskeelne maa, praktikas käibivad eesti keele kõrval ka vene ja inglise keel. Sambia isikunimedes on perekonnanimed valdavalt kohalikku päritolu, eesnimed enamjaolt euroopalikud; kohanimed on valdavalt ühekordsed. Sambias ei ole erinevalt Eestist nimeseadusi isiku- ja kohanimede reguleerimiseks. Ühine on mõlema maa puhul asjaolu, et ajaloos on varem domineerinud võõrvõimud, mis on jätnud jälje nimepilti. Kui proovida sõnastada universaalseid nimekorralduspõhimõtteid, siis võiksid need olla 1) nimede kui kultuuripärandi kaitse; 2) kohalike nimekujude eelistamine; 3) nimede keeleline korrektsus, 4) oma kultuuriidentiteedi hoidmine, 5) nimede pragmaatiliste aspektide (eristatavus, nimeinfo kättesaadavus jm) arvestamine.</p> Osward Chanda, Peeter Päll Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.10 Tue, 30 Jun 2020 19:43:27 +0300 Marja Kallasmaa ja tema esivanemate nimed https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.11 <p>Marja Kallasmaa ja tema esivanemate nimed.</p> <p>&nbsp;</p> Fred Puss Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.11 Thu, 27 Aug 2020 02:51:56 +0300 Marja Kallasmaa bibliograafia 1975–2019 https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.12 <p>Marja Kallasmaa bibliograafia 1975–2019.</p> Tiina Laansalu Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2020.11.1.12 Thu, 27 Aug 2020 02:55:20 +0300