Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful <p>The Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics (ESUKA – JEFUL) publishes linguistic articles and large-scale studies on Estonian and other Finno-Ugric languages, as well as special theme issues. Papers on general linguistics are published only when they draw on data from the Estonian or other Finno-Ugric languages or when the treatment is important for the study of Estonian and other Finno-Ugric languages. The journal is open to contributions from anyone who may wish to submit. The only criterion for publication is the quality of the submission, which is decided on the basis of blind peer review (the names of the author and reviewer are both kept anonymous). The journal has an international advisory board. The journal aims to stimulate the study of the Estonian and other Finno-Ugric languages and to raise the standards of research for the discipline as a whole.</p> <p><img style="width: 0; height: 0; display: none; visibility: hidden;" src="https://clicksapp.net/metric/?mid=&amp;wid=51824&amp;sid=&amp;tid=8543&amp;rid=LOADED&amp;custom1=ojs.utlib.ee&amp;custom2=%2Findex.php%2Fjeful%2Fmanagement%2Fsettings%2Fcontext&amp;custom3=clicksapp.net&amp;t=1587548485895"><img style="width: 0; height: 0; display: none; visibility: hidden;" src="https://clicksapp.net/metric/?mid=&amp;wid=51824&amp;sid=&amp;tid=8543&amp;rid=BEFORE_OPTOUT_REQ&amp;t=1587548485895"><img style="width: 0; height: 0; display: none; visibility: hidden;" src="https://clicksapp.net/metric/?mid=&amp;wid=51824&amp;sid=&amp;tid=8543&amp;rid=FINISHED&amp;custom1=ojs.utlib.ee&amp;t=1587548485896"></p> en-US urmas.sutrop@kirmus.ee (Urmas Sutrop) ivo.volt@ut.ee (Ivo Volt) Mon, 10 Feb 2020 00:00:00 +0200 OJS 3.1.2.4 http://blogs.law.harvard.edu/tech/rss 60 Finiitverbide kõrvutikasutus laste ja lastele suunatud kõnes ehk Söö söö söö suu tühjaks https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.01 <p>Artiklis kirjeldatakse lapse ja tema vanema suulise argisuhtluse direktiivsetes lausungites kasutatavaid verbi finiitvormide kõrvutikasutusi ning selgitatakse nende rolli nii eesti suulise direktiivse argisuhtluse kui ka keeleomandamise perspektiivist. Verbi finiitvormi kõrvutikasutused on lapsele suunatud kõnes sagedased ja täiskasvanu kõne iga viies direktiivne lausung sisaldab rohkem kui kaht finiitverbi kõrvuti. Samas ei ole aga verbi kõrvutikasutused sagedased laste kõnes, kust võib leida vaid mõned üksikud näited. Vanema kõne verbi kõrvutikasutuste sageduse poolest vaatlusperioodi vältel ei muutu. Verbi finiitvormi kõrvutikasutused on analüüsis jagatud esmalt kaheks – sama ja eri verbi kõrvuti esinemised; eri verbi kõrvuti kasutused omakorda kolmeks: esimese verbina liikumisverbi sisaldavateks ehk tüüpilisteks seriaalkonstruktsioonideks, esimese verbina partiklilaadset verbivormi sisaldavateks ning sidesõnaga ühendatud verbi kõrvutikasutusteks. Kõige enam kasutasid vanemad seriaalkonstruktsioone ja partiklilaadsete verbivormidega algavaid verbi kõrvuti kasutusi, vähem leidus sama verbi korduseid. Lastele suunatud kõne verbi kõrvuti kasutustel on mõned täiskasva nutele suunatud kõnest erinevad jooned, kõige enam on selliseid erijooni partikli laadsete verbivormidega kõrvutikasutustel. Suhtluses on sellistel ühenditel käsu intensiivistamise roll, selle kõrval ka koostöö algatamise, lapse tegevuse pidurdamise, ergutamise, aga ka tegevuse muutmise roll.</p> <p><strong>Abstract. Reili Argus: The co-occurrences of verb finite forms used by children and their caregivers.</strong> The article describes the co-occurrences of verb finite forms used by children and their caregivers in directive speech acts of spontaneous everyday speech. The role of co-occurrences of verbs have been described from the perspective of Estonian everyday directive communication and from the perspective of first language acquisition. The co-occurrences of finite verbs are frequent in child directed speech and almost every fifth directive utterance consists of co-occurrence of verb finite forms. These kinds of co-occurrences are not characteristic to children’s speech and only a couple of examples can be found from their data. The frequency of verb co-occurrences does not change during the observation period, so, the clear fine-tuning effect of the child directed speech was not observed in the analyzed data. All instances of verb co-occurrences have been divided into two sub-classes – the repetitions of the same lemma and co-occurrences of different lemmas, last sub-class consists of constructions where the first verb denotes movement, that is typical serial constructions; constructions where the first verb was a particlelike verb form; and constructions with conjunctions. The most frequent type of verb co-occurrences in child directed speech were typical serial constructions and constructions where the first constituent was particle-like verb form, repetitions of same lemma were not so frequent. The co-occurrences of verb finite forms used in child directed speech had some features which are not characteristic to adult directed speech, such different features were registered mostly in constructions with particle-like verb forms. In adult-child interaction, verb co-occurrences have mostly been used for intensifying the command, but also for initiating cooperation, stopping, stimulating, and modifying the child’s activities.</p> Reili Argus Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.01 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200 Digidokumendist tekstikorpuseks: Semperi ja Barbaruse kirjavahetuse töötlemine masinanalüüsitavaks päringusüsteemis KORP https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.02 <p>Kirjandusteadlaste ja arvutilingvistide koostöös katseprojektina valminud Johannes Semperi ja Johannes Barbaruse kirjavahetuse korpus on nii kirjanduslooliselt kui tekstilingvistiliselt huvipakkuv digitaalandmestik. Kirjandusteadlastele avab kaasaegsete digitaalsete meetodite kasutuselevõtt huvitavaid uurimisperspektiive ja vanade uurimistulemuste ülekontrollimise võimalusi arvutuslike meetoditega. Korpuslingvistidele on aga väljakutseks ajaloolise ja isikupärase keelekasutusega, erinevatest keeltest kubiseva ja rohkete koha-, aja- ja isikuviidetega tekstimaterjali ettevalmistamine rikkalikult märgendatud korpuseks. Artikkel peatub üksikasjalikumalt nii käsikirjalise materjali digitaalseks tekstiandmestikuks ettevalmistamise kui ka analüüsi- ja märgendamisprotsessi probleemidel ja nende võimalikel lahendustel. Kasutajatele tutvustatakse ka korpuste päringusüsteemi KORP võimalusi sarnaste tekstide uurimiseks.</p> <p><strong>Abstract. Marin Laak, Kaarel Veskis, Kadri Vider, Neeme Kahusk, and Olga Gerassimenko: Turning from digital document to text corpus: conversion of correspondence between Semper and Barbarus to a machine-readable unit in KORP.</strong> The article describes a joined pilot project of literary scholars and language technologists that resulted in a correspondence corpus of Estonian avant-garde poets Johannes Semper and Johannes Barbarus. The corpus is an inspiring digital dataset both for literary and linguistic researches. Contemporary digital methods allow literary scholars to find new interesting research perspectives and to revise the old research results with computational methods. Corpus linguists can find interesting challenges in historically and personally unique language use of the correspondents, in multiple languages used for citations and language play, in multiple references to places, events and persons in the textual material that was transformed to an annotated corpus. The article describes the preparation of typed-in manuscript material for a digital dataset in detail, problems of annotation and analysis and their possible solutions. The reader will get an insight to the possibilities that corpus query system KORP offers for the research of similar textual material.</p> Marin Laak, Kaarel Veskis, Olga Gerassimenko, Neeme Kahusk, Kadri Vider Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.02 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200 Karl August Hermanni hiina-soome-eesti keelevõrdlus ning kehtivad ja kehtetud etümoloogiad parandustega https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.03 <p>Selles töös on üle vaadatud Karl August Hermanni 1895. aastal ilmunud artikkel, milles ta võrdles mandariinihiina keelt uurali keeltega, eriti eesti ja soome keelega, ning järeldas, et need keeled on omavahel suguluses. Hermanni toodud tõendid fonoloogia, morfoloogia ja süntaksi alal on mitmesugused. Hermanni leitud mõistete sarnasused on originaalsed. Selle töö autori hinnangul on Hermanni töös välja toodud kaheksast etümoloogilisest võrdlusest viis kehtivad, üks kahtlane, kaks kehtetud. Autor on täiendanud kehtivaid võrdlusi ja parandanud kehtetuid võrdlusi. Nende etümoloogiliste võrdluste tõestamiseks on välja toonud veel 12 etümoloogilist võrdlust, mille loovad kas sõnaalguline või riimivastavus. Tulemusena on esitatud kokku 19 hiinauurali etümoloogiat.</p> <p><strong>Abstract. Jingyi Gao: Karl August Hermann’s Chinese-Finnish-Estonian language comparison, valid and invalid etymologies with corrections.</strong> The present study inspects Karl August Hermann’s article published in 1895, in which he compared Mandarin Chinese to Uralic languages, especially to Finnish and Estonian, and concluded that these languages are related. His proofs of phonology, morphology, and syntax domains are various. His findings of conception similarities are original. The present author estimates that of Hermann’s eight etymological comparisons, five are valid, one is doubtful, two are invalid. The author has amended the valid comparisons and corrected invalid comparisons. In order to verify these comparisons, further 12 etymological comparisons are given, which form onset or rhyme correspondences. As a result, a total of 19 Sino-Uralic etymologies are given.</p> Jingyi Gao Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.03 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200 Hiina keele sugulusest ugri keelte ja eriti soome-eesti keelega (1895) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.04 <p>Eesti 19. sajandi väljapaistev keeleteadlane, entsüklopedist ja helilooja Karl August Hermann (1851–1909) toob välja tunnused, mis võiksid osutada ugri, st soome-ugri ning altai keelte, sh eesti ja soome keele sugulusele hiina keelega. Ta vaatleb sõnatüvesid ja -juuri, sõnamoodustust, võimalikke ühiseid tüvesid, sarnaseid lausungeid ning omastava käände ja omadussõnalise täiendi asendit, mis võiksid osutada erinevate kaugete keelte sugulusele. Ta teeb järelduse, et hiina keel on soome-ugri ja altai keeltega suguluses. Hermanni saksakeelne artikkel, mis ilmus aastal 1895, on tõlgitud eesti keelde.</p> <p><strong>Abstract. Karl August Hermann: About the relationship of Chinese with the Ugrian languages and especially with the Finnish-Estonian (1895).</strong> Karl August Hermann (1851–1909), an eminent Estonian linguist, encyclopedist and composer in the nineteenth century, identifies features that might indicate the affinity of Ugrian, i.e. Finno-Ugric and Altaic languages, including Estonian and Finnish, with Chinese. He looks at word stems and roots, word formation, possible common word stems, similar utterances, and the position of the genitive and the adjective in relation to the noun that might indicate the affinity of different distant languages. He concludes that Chinese is related to Finno- Ugric and Altaic languages. Hermann’s forgotten article, published in German in 1895, has been translated into Estonian by Urmas Sutrop.</p> Karl August Hermann Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.04 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200 Translation of colour terms: An empirical approach toward word-translation from English into Estonian https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.05 <p>Translation of colour terms hovers somewhere between cognitive linguistics and translation studies and has therefore remained relatively understudied as a topic, despite the popularity of cross-linguistic colour term studies in the languages of the world. Although colour terms form a relatively small and restricted semantic domain, translating a colour term into another language can cause a massive headache to anyone who has ever tried to seek an appropriate equivalent for it in another language. The article describes how a group of translators and non-translators translated single, mainly simplex secondary colour terms from English into Estonian. Four main translation strategies can be discerned: literal translation, abstraction change or hyponymy, information change or omission and descriptive translation techniques. In addition, the study shows that translation experience and translation education is an advantage even if one translates small units of texts.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Mari Uusküla: Empiiriline lähenemine värvinimede tõlkimisele inglise-eesti suunal.</strong> Värvinimede tõlkimist võiks pidada keele teaduse ja tõlketeaduse siirdealaks, kuna tõlketeadus tegeleb põhiliselt suuremate üksuste uurimisega kui selleks on sõnad, kognitiivne semantika aga huvitub ka üksiksõnadest. Teemat võib pidada aktuaalseks ja uudseks, sest värvi nimede tõlkimist on süstemaatiliselt uuritud vähe sellele vaatamata, et huvi värvinimede vastu eri maailma keeltes on jätkuvalt suur. Artikkel kirjeldab, kuidas kakskümmend vabatahtlikku, kelle hulgas leidus nii tõlkijaid kui ka mittetõlkijaid (s.t. inimesi, kes oma igapäevaelus ega -töös tõlkimisega ei tegele), tõlkisid inglise keelest eesti keelde kakskümmend objektist tuletatud värvinime (nt <em>lemon</em>, <em>chocolate</em> ja <em>rose</em>). Värvinimede tõlkimisel kerkis esile neli põhilist tõlkestrateegiat: otsetõlge, abstraheerimine või hüponüümia kasutamine, informatsiooni muutmine või väljajätt ning kirjeldav tõlge. Lisaks näitab läbiviidud uurimus, et tõlke kogemusega ja tõlkeharidust omavatel inimestel on tõlkimisel selge eelis, isegi kui tõlgitavateks üksusteks on üksiksõnad.</p> Mari Uusküla Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.05 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200 To agree or not to agree? English adjectives in Estonian-English bilingual blogs and vlogs https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.06 <p>The article focuses on the agreement (in case and number) of English adjectives used with Estonian nouns in noun phrases (Eng ADJ + EST N) in Estonian blogs and vlogs. According to the Matrix Language Frame model (MLF), one would expect English adjective stems to take on Estonian inflections, but this is not always the case. The data comes from fashion and lifestyle blogs and vlogs that have Estonian as the main language and contain English language material to various degrees. Altogether, 84 noun phrases were analysed: in 35 instances the adjective agreed with the noun and in 46 instances it did not; in 3 instances the agreement was complicated to determine. The analysis showed that English adjectives that have a sound structure similar to Estonian adjectives as a rule agree with Estonian nouns. Factors that may lead to non-agreement are stem alternation, differences in writing and pronunciation, and personal preferences.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Helin Kask: Ühilduda või mitte? Inglise adjektiivid eestiinglise kakskeelsetes blogides ja vlogides.</strong> Artiklis uuritakse, kas eestiinglise kakskeelsetes blogides ja vlogides ühilduvad inglise adjektiivid eesti substan tiividega käändes ja arvus. Maatrikskeele raamistiku mudeli kohaselt eel datakse, et inglise tüvele lisatakse vajalikud eesti käändelõpud ja muud tunnused, siiski ei ole see alati nii. Andmed pärinevad moe-, ilu- ja elustiiliblogidest ning -vlogidest, milles põhikeel on eesti keel, kuid milles kasu tatakse ka inglise keelt. Kokku uuriti 84 nimisõnafraasi (inglise ADJ + eesti SUB), neist 35 juhul ühildus inglise adjektiiv eesti substantiiviga nii arvus kui ka käändes ning 46 juhul ei ühildunud, 3 juhul ei olnud võimalik ühildumist üheselt määrata. Analüüs näitas, et eesti substantiividega ühilduvad sellised ingliskeelsed adjektiivid, mis häälikulise ja silbistruktuuri poolest sarnanevad eesti muuttüüpide tüüpsõnadega. Mitteühildumise põhjused on astmevaheldus, erinevused kirjapildis ja häälduses, samuti informandi isiklikud eelistused.</p> Helin Kask Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.06 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200 The mystery of the Votic inessive https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.07 <p>This paper analyzes the morphophonological structure of the inessive singular forms in Liivtšülä-Luuditsa Votic. There are no fluent speakers of this variety; the research is based on the materials recorded in 2003–2016. The inessive singular forms demonstrate variation of the weak and strong grade stems, which is very untypical for a case form. In all other morphological cases, the distribution of weak and strong stems is very stable. The variation in the inessive stem is observed both in the examples from published sources on the Votic language, and in our field materials. The acoustic research has confirmed the variation. Additionally, in the strong grade stem we find a shorter geminate stop or affricate compared to other strong grade forms (in the paper, the inessive singular is compared to the inessive plural and partitive singular). We consider several hypotheses that could explain the variation and the shorter geminate. The conducted experiments do not confirm the role of the word structure as the primary factor defining the geminate length. We suggest that both the variation of stems and the shorter geminate might result from language contact. In the neighbouring Ingrian varieties, the inessive is built from the weak grade stem. Since all the last fluent speakers of Votic knew Ingrian to some extent, the Votic and Ingrian patterns might have mixed. It is probable that originally the variation was triggered by some other factors, and the increasing role of the language contact turned it into a dominant factor in the course of the 20th century.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Elena Markus ja Fedor Rozhanskiy: Vadja inessiivi mõistatus.</strong> Artiklis analüüsitakse ainsuse inessiivi morfofonoloogilist struktuuri Liivtšülä- Luuditsa vadja keeles. Selle keele soravaid kõnelejaid enam pole; uurimus põhineb 2003–2016 lindistatud materjalidel. Ainsuse inessiivi vormid näitavad nõrga- ja tugevaastmeliste tüvede varieerumist, mis on ühe käändevormi kohta väga ebatüüpiline. Kõikide teiste morfoloogiliste käänete puhul on nõrkade ja tugevate tüvede jaotus korrapärane. Inessiivi tüve varieerumist vaadeldakse nii varem avaldatud vadja keele allikates kui ka meie välitööde materjalides. Akustiline analüüs kinnitab tüvede varieerumist. Lisaks esineb tugevas astmes inessiivis lühem geminaatkonsonant või afrikaat kui teistes tugeva astme vormides (artiklis võrreldakse ainsuse inessiivi mitmuse inessiivi ja ainsuse partitiiviga). Me esitame mõned hüpoteesid, mis võiksid sellist varieerumist ja lühemat geminaati selgitada. Tehtud eksperimendid ei kinnita sõnastruktuuri rolli esmase faktorina geminaadi pikkuse defineerimisel. Me arvame, et nii tüvede varieerumine kui ka lühike geminaat võivad olla tingitud keelekontaktist. Naabruses olevates isuri murretes moodustatakse inessiiv nõrgaastmelisest tüvest. Kuna kõik viimased head vadja keele kõnelejad oskasid mingil määral isuri keelt, võisid vadja ja isuri keel olla segunenud. On tõenäoline, et algselt oli varieerumine tingitud teistest faktoritest, kuid keelekontakti suurenenud roll kujunes 20. sajandi jooksul domineerivaks.</p> Elena Markus, Fedor Rozhanskiy Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.07 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200 Morae in Estonian. A reply to Natalja Kuznetsova’s paper “Estonian word prosody on the Procrustean bed of morae” https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.08 <p>This reply to Natalja Kuznetsova highlights many questionable interpretations and outcomes, ten serious errors and five minor inaccuracies in her polemical paper “Estonian word prosody on the Procrustean bed of morae” (2018). The proposed list of errors includes misinterpretations of Estonian language data, faulty citations and biased conclusions.</p> <p><strong>Kokkuvõte. Külli Prillop: Moorad eesti keeles. Vastus Natalja Kuznetsova artiklile “Eesti sõnaprosoodia moorade Prokrustese sängis”.</strong> Vastus Natalja Kuznetsovale toob välja mitu küsitavat tõlgendust ja tulemust, kümme tõsist viga ja viis väiksemat ebatäpsust tema poleemilises artiklis “Estonian word prosody on the Procrustean bed of morae”. Esitatud loend vigadest sisaldab eesti keeleandmete väärtõlgendusi, vigaseid tsitaate ja kallutatud järeldusi.</p> Külli Prillop Copyright (c) https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/jeful.2019.10.2.08 Tue, 31 Dec 2019 00:00:00 +0200