Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics

A corpus study of grammatical case forms in written and spoken Estonian: Frequency, distribution and grammatical role

Merilin Miljan, Virve Vihman — Tue, 17 Oct 2023 00:00:00 +0000

In this paper, we present the results of a corpus study investigating the distribution of the three grammatical cases in Estonian (nominative, genitive, partitive) and the factors affecting the interpretation of syntactic role for nouns marked in these cases. Unlike previous studies, which have focussed on the properties of grammatical relations, we take the perspective of morphological case, and investigate the relative frequency of each case in both written and spoken corpora, according to the encoded grammatical roles, referential properties (animacy, number, countability) and syntactic context (word order, transitivity), as well as probing the differences according to register. We find that each case is prototypically, but not reliably, associated with a particular grammatical role, and that a cluster of features are available to assist speakers in identifying the function of a case-marked noun.

Kokkuvõte. Merilin Miljan, Virve Vihman: Eesti keele grammatilised käänded kirjalikus ja suulises korpuses: sagedus, jaotumus ning süntaktilised rollid. Artiklis esitatakse tulemused korpusuuringust, mille eesmärgiks oli välja selgitada eesti keele grammatiliste käänete (nominatiiv, partitiiv, genitiiv) jaotumus ning tegurid, mis mõjutavad nende käänetega markeeritud nimisõnade süntaktiliste rollide tõlgendamist. Erinevalt varasematest töödest, mis keskenduvad grammatilistele suhetele ja (seejärel) nende käändetähistusele, lähtub selle uurimuse fookus eelkõige morfoloogiast, st käändest endast. N-ö käände perspektiivist vaatleme iga grammatilise käände esinemise sagedust kirjalikus ja suulises korpuses: milliseid süntaktilisi funktsioone see markeerib, markeeritava nimisõna omadusi (elusus, arv, loendatavus), süntaktilist konteksti (sõnajärg, transitiivsus) ning registri erinevusi. Leiame, et kuigi üldpildina eristub iga grammatilise käände puhul sagedaim süntaktiline põhiroll, toob detailsem analüüs välja nimisõna omaduste ja süntaktilise konteksti olulisuse nende rollide jaotumuses.

The place of “Southwestern” Khanty among the Khanty dialects: the testimony of phonology and morphology

László Fejes — Sat, 14 Oct 2023 00:00:00 +0000

Southwestern Khanty is a dialect documented only in the 2008 PhD dissertation by Olga Vaysman. A previous study based on lexical data established that Southwestern Khanty is very close to Obdorsk Khanty. The current study explores the dialect’s phonological and morphological features. Although some of these features are typical only of Obdorsk Khanty among the formerly known dialects, some features of Southwestern Khanty are unique among the Khanty dialects. These peculiarities of Southwestern Khanty are numerous and unsystematic, which makes it unlikely that the dialect developed from Obdorsk Khanty or a dialect near Obdorsk Khanty. Taking into account the obscurity of the metadata, it is questionable whether Vaysman’s data on Southwestern Khanty really reflect the linguistic facts of an existing Khanty dialect.

Kokkuvõte. László Fejes: “Edelahandi” paiknemine handi murrete hulgas: tõendid fonoloogiast ja morfoloogiast. Edelahandi murre on dokumenteeritud ainult Olga Vaysmani 2008. aasta doktoritöös. Eelmine, leksikaalsetel andmetel põhinev uuring näitas, et edelahandi on lähedane Obdorski handile. Käesolev uuring analüüsib edelahandi fonoloogilisi ja morfoloogilisi tunnuseid. Kuigi mõned neist tunnustest on varem tuntud murrete hulgas tüüpiliseid ainult Obdorski handile, on mõned omadused handi murrete seas ainulaadsed. Need edelahantide eripärad on arvukad ja ebasüstemaatilised, mistõttu on ebatõenäoline, et edelahandi arenes välja Obdorski handi murdest või selle lähedasest murdest. Võttes arvesse metaandmete hämarust, on küsitav, kas Vaysmani andmed edelahandi kohta kajastavad tõesti olemasoleva handi murde keelelisi fakte.

On the distribution and history of Saami verbal derivatives in -š-

Juha Kuokkala, Eino Koponen — Wed, 11 Oct 2023 00:00:00 +0000

The article presents a comparative-historical survey on Saami verbal derivatives with a suffixal *-š- (or *-šš-), based on extensive dictionary data from all Saami languages. The derivatives are divided into several subtypes using structural and functional criteria, and the distribution of each subtype as well as shared derivatives between Saami languages are investigated in order to illuminate the background of each subtype and their interrelations. It is argued that the essive verbs in *-āše̮- (South Saami vealkasjidh ‘appear white’) and denominal verbs in *-uše̮- (North Saami jallošit ‘play the fool’) as well as the diverse *-(e̮)še̮- verbs in the more peripheral languages descend from a single Proto-Saami *-še̮- derivative suffix with a general verbalizer function. The model of this type has probably also contributed to the emergence of the weak-grade *-Všše̮- type, which mainly consists of borrowings adapted from Finnic *-icce- verbs, such as North Saami dárbbašit (~ Finnish tarvitse-) ‘need’.

Kokkuvõte. Juha Kuokkala, Eino Koponen: Saami -š-verbituletiste esinemisest ja ajaloost. Artiklis esitatakse võrdlev-ajalooline uurimus saami *-š- või *-šš- sufiksiga verbituletistest. Uurimus põhineb laialdasel sõnaraamatuainestikul kõigist saami keeltest. Tuletised jaotatakse strukturaalsete ja funktionaalsete kriteeriumide järgi alltüüpideks, ning iga alltüübi esinemist ja mitmele keelele ühiseid tuletisi vaadeldakse alltüupide tausta ja nende suhete selgitamiseks. Selle põhjal järeldame, et essiivsete *-āše̮ -verbide (lõunasaami vealkasjidh ‘paistma valgena’) ja denominaalsete *-še̮ -verbide (põhjasaami jallošit ‘veiderdama’) ning perifeersemate keelte erinevate funktsioonidega *-(e̮)še̮ -verbide taust peitub ühes ühises algsaami *-še̮-tuletusliites, mis algselt kandnud üldse verbistaja ja frekventatiivsufiksi funktsioone. Selle tüübi eeskuju on tõenäoliselt mõjutanud ka nõrgaastmelise *-Všše̮-tüübi tekkimist, mis peamiselt koosneb läänemeresoome *-icce-verbidest mugandatud laenudest, nagu põhjasaami dárbbašit (~ soome tarvitse-) ‘vajama’.

Pets as family members: Conflicting practices in the use of third-person pronouns to refer to companion animals in written biographical stories in Finnish

Katri Priiki — Sun, 26 Nov 2023 00:00:00 +0000

In many languages, the category of ‘humans’ is linguistically separate from other animals. In Standard Finnish, for example, separate pronouns are used. Companion animals in modern societies, in a way, falls between humans and animals, since people often consider them as distinct persons and family members. The article examines how Finnish writers waver between these two pronouns in references to pets in biographical stories. Although the writers aim at following Standard Finnish norms in most other aspects, one out of three writers uses personal pronouns to refer to animals. Many writers humanize pets in other ways but do not deviate from the pronoun norm. For them, the idea of standard language seems to override the possibility of expressing attitudes towards animals with pronoun choice. Others adopt pronoun variation as a stylistic effect, or the colloquial system with perspective taking as the reason for pronoun variation conveyed to the texts.

Kokkuvõte. Katri Priiki: Lemmikloomad nagu pereliikmed: lemmikloomadele viitavate pronoomenite vastuoluline kasutamine soomekeelsetes elulugudes. Paljudes keeltes eristatakse inimesi ja loomi grammatiliselt. Soome standardkeeles kasutatakse inimeste ja loomade kohta erinevaid pronoomeneid. Artiklis uuritakse, kuidas mitteprofessionaalsed soome keeles kirjutajad vahetavad biograafilistes tekstides lemmikloomadele viitavaid pronoomeneid. Kaasaegses ühiskonnas jäävad lemmikloomad mõnes mõttes inimese ja teiste loomade vahele, sest inimesed peavad neid sageli omaette isikuks ja oma pere liikmeks. Kuigi kirjutajad järgivad üldiselt soome keele standardnorme, kasutab üks kolmest kirjutajast lemmikloomadele viitamiseks isikulist asesõna. Ülejäänud humaniseerivad lemmikloomi muul viisil ega kaldu pronoomenite kasutusnormidest kõrvale. Isikuliste asesõnade hän ’tema’ ja he ’nad’ kasutamine tekstides on mõjutatud mitmetest teguritest: soome kõnekeelest, võõrkeeltest, eriti inglise keelest, ja lemmikloomade muutuvast staatusest.

Cleaning aunts and police uncles in action. Unveiling gender dynamics in Estonian compound words

Elisabeth Kaukonen — Wed, 06 Dec 2023 00:00:00 +0000

This paper focuses on the use of compound words ending with tädi ‘aunt’ and onu ‘uncle’ in the 2021 Estonian Web Corpus. The aim is to determine the frequencies and semantic categories of such compounds as well as to analyze how occupational titles that incorporate these gender-specific words are used. Therefore, this paper primarily seeks to understand why terms related to kinship, like tädi and onu, are integrated into compound words denoting occupations. The data is subjected to corpus-assisted discourse analysis, revealing that compound words ending with tädi and onu express various semantic categories, and these occupational titles serve several purposes in Estonian public discourse. Additionally, the study shows that such compounds carry gender stereotypes and that titles ending with tädi are more often associated with lower prestige.

Kokkuvõte. Elisabeth Kaukonen: Koristajatädid ja politseionud tegustemas. Tuvastades soodünaamikat eesti keele liitsõnadest. Artikkel keskendub tädi- ja onu-lõpuliste liitsõnade kasutusele 2021. aasta eesti keele veebikorpuses, eesmärgiga välja selgitada seesuguste sõnade esinemissagedused ja tähendusrühmad. Lähemalt on analüüsitud tädi- ja onu-lõpulisi ametisõnu. Seega püüab artikkel peamiselt vastust leida küsimustele, miks kasutatakse sugulusele osutavaid termineid, nagu tädi ja onu, ametit väljendavates liitsõnades ning millised on seesuguste sõnade kasutusmustrid. Materjali analüüsiti korpuspõhise diskursuseanalüüsi meetodiga. Tulemused näitavad, et tädi- ja onu-lõpulised liitsõnad väljendavad mitmesuguseid tähendusvaldkondi ning et sellistel ametisõnadel on eesti keele avalikus diskursuses palju kasutusvõimalusi – näiteks kasutatakse tädi- ja onu-liitsõnu nii positiivses kui ka negatiivses tähenduses. Sellele lisaks on tulemustest ilmne, et seesugused liitsõnad ja nende kasutus peegeldavad soostereotüüpe ning et tädi-lõpulised liitsõnad on sageli seotud madalama prestiižiga kui onu-lõpulised.