Liitpredikaadid leksikoni-grammatika kontiinuumil: konstruktsioonide produktiivsusest verbiga minema moodustatud liitpredikaatide näitel

Abstract

Artiklis kirjeldatakse korpusandmete põhjal rühma eesti keele liitpredikaatide produktiivsust ning arutletakse selle tegurite üle. Konstruktsioonide produktiivsust hinnatakse Harald Baayeni (2009) realiseerunud ja potentsiaalse produktiivsuse valemite, konstruktsioonide semantilise ühtsuse (Barðdal 2008) ja uudse meetodina ühendite kollokatsioonilise seose tugevusepõhjal. Uurimuse tulemusena leitakse, et ehkki vaadeldud liitpredikaatidel on mitu sarnast omadust, esindavad nad väga erinevaid produktiivsuse tüüpe ja astmeid: andmestikus leidub üksikuid kinnistunud ühendeid, mis ei ole siiski produktiivsuse seisukohast täiesti inertsed; suurem semantiliselt ühtne kinnistunud ühendite rühm, mis ilmutab mõningaid analoogilise laienemise märke; väga kitsastes semantilistes piirides produktiivne mall; ning kaks semantiliselt avatud, erineval määral produktiivset ja erinevat tüüpi malli. Produktiivsuse tegurina ilmneb üldisema sünonüümse või homonüümse malli olemasolu, mis tundub takistavat uue malli teket või laienemist. Üldisemalt leitakse, et liitpredikaadid pakuvad head ainestikku produktiivsuse ja selle tegurite uurimiseks ning mittemodulaarsete, kasutuspõhiste ja leksikoni-grammatika kontiinuumi eeldavate teooriate arendamiseks.