A century of Livonian studies at the University of Tartu

Authors

DOI:

https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.12

Keywords:

Livonian, Finnic languages, research history, academic language teaching, University of Tartu, liivi keel, läänemeresoome keeled, uurimislugu, akadeemiline keeleõpetus, Tartu Ülikool

Abstract

The significance of the Livonian language and culture to Estonians is greater than mere historical closeness. The discipline of Livonian studies has been a part of Estonian national self-definition. The current article provides an overview of Livonian research and instruction since 1919 when the University of Tartu became the national university of Estonia. A consistent focus on Livonian language and culture during the last hundred years has been a good example of the Estonian national university’s broader mission, where national and international dimensions interweave in many ways. The University of Tartu is the only institution in Estonia where the Livonian language has been approached in such a multifaceted and in-depth manner, and has been taught, researched, and popularised.

Kokkuvõte. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Sajand liivi uuringuid Tartu Ülikoolis. Liivi keele ja kultuuri tähendus eestlastele on suurem kui pelgalt ajalooline lähedus. Liivi uuringud on olnud osa Eesti rahvuslikust enesemääratlusest. Käesolev artikkel esitab ülevaate liivi keele uurimisest ja õpetamisest Tartu Ülikoolis alates aastast 1919, kui sellest ülikoolist sai Eesti rahvusülikool. Järjepidev liivi keele ja kultuuriga tegelemine viimase saja aasta jooksul on hea näide Eesti rahvusülikooli laiemast missioonist, kus rahvuslik ja rahvusvaheline mõõde põimuvad mitmel moel. Tartu Ülikool on ainuke asutus Eestis, kus liivi keelega on nii mitmekülgselt ja pikaaegselt tegeldud – õpetatud, uuritud ja tutvustatud.

Kubbõvõttõks. Tuuli Tuisk, Karl Pajusalu: Līvõd tuņšlimizt āigastsadā Tartu Iļīzskūols. Līvõ kīel ja kultūr tǟntõks ēstlizt pierāst um jo sūr äb ku set istōrili ležglit. Līvõd tuņšlimi um vȯnd ikš jag Ēstimō eņtšmēļitõst. Kēra tǟmikšõb iļvaņtlõks iļ līvõ kīel tuņšlimiz ja opātimiz Tartu Iļīzskūols 1919. āigastõst, ku Tartu Iļīzskūolst tuļ Ēsti rov iļļiskūol, tämpiz sōņõ. Līvõ kīelkõks ja kultūrõks jelāmi perīz sadā āigast āigal um jõvā nägțõb Ēstimō rov iļīzskūol jo laigāst missijõst, missõst um nǟdõb, kui īdtuoizõks sieggõbõd rovvi ja rovvõdvaili. Tartu Iļļiskūol um āinagi optõbkūož Ēstimōl, kus līvõ kēļ um vȯnd nei sūr ov sizāl kōgiņ aigõ – siedā um opātõd ja tuņšõltõd, sīestõ um rõkāndtõd.

Downloads

Download data is not yet available.

Downloads

Published

2022-09-05

How to Cite

Tuisk, T., & Pajusalu, K. (2022). A century of Livonian studies at the University of Tartu. Eesti Ja Soome-Ugri Keeleteaduse Ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 13(1), 307–333. https://doi.org/10.12697/jeful.2022.13.1.12

Most read articles by the same author(s)

1 2 3 4 > >>