Research into Livonian syntax: the results of previous studies and the tasks ahead

Abstract

The objective of this article is to present the main findings of research into Livonian syntax. As is typical of the Finnic languages other than Estonian and Finnish, in the past, syntax-related issues have received little attention. For instance, the only scientific grammar of Livonian, which was written in German and published in the 19th century, remains the most comprehensive overview of Livonian syntax. In recent times, however, interest in syntax-related issues has grown and there are several separate studies on specific issues of Livonian syntax. Furthermore, a contemporary Livonian reference grammar will be published in a few years and it will also contain a chapter on syntax. The present article is meant to give a research overview of the main topics discussed previously and point out the main challenges for future research.

Kokkuvõte. Miina Norvik: Liivi keele süntaksi uurimine: varasemad tulemused ning eesseisvad ülesanded. Artikli eesmärgiks on esitleda peamisi liivi keele süntaksi uurimisel saadud tulemusi esimese teadusliku grammatika ilmumisest 1861. aastal kuni tänapäevani ning selgitada uue grammatika kirjutamisega seotud ülesandeid. Kuigi liivi keele süntaksi uurimine on hoogus tunud alles viimastel aastakümnetel, on süntaksi põhiküsimusi varemalt käsitletud vähemalt põgusalt. On nii teemasid, mis on alles hiljuti tähelepanu keskmesse tõusnud (nt tuleviku, modaalsuse, eituse väljendamine), kuid on ka teemasid, mida on viimati käsitletud üle 150 aasta tagasi (nt sõnajärg) või mida pole üldse uuritud (nt osaöeldistäide, sõnajärg kõrvallauses). Peamiste eesseisvate ülesannetena nähaksegi varasemate uurimistulemuste koondamist uude grammatikasse; vajadusel nende ühtlustamist ja kontrollimist, kuna uurimused on kirjutatud eri aegadel ning traditsioonis; ning varasemas uurimuses esinevate lünkade täitmist.

Märksõnad: liivi keel, süntaks, grammatika, predikaat, nominaalsed argumendid, lausetüübid

Kubbõvõttõks. Miina Norvik: Līvõ kīel sintaks tuņšlimi: jedlõmizt rezultātõd ja tulbizt ilzandõkst. Kēra võttõksõks um līvõ kīel sintaks tuņšlimiz pǟmizt rezultātõd klīerimi ežmiz tieudliz grammatik ulzõ āndamizõst 1861. āigastõn tämpiz sǭņõ ja seļțõ tulbiži ilzandõkši ūd grammatik kēratimiz pierāst. Koks kil līvõ kīel sintaks tuņšlimi um võttõn jūontõ set perrizt āigastkimmõd āigal, sintaks pūojkizzimiži um vaņțõltõd jõvā vaŗīmõld, amā veitõm lītõld. Nei ātõ tematõd, mis ātõ perīst kõrdõ vaņțõltõd jemīņ ku 150 āigastõ tāgižpēḑõn (ngț. sõnākȭrda) agā ka seļļizt, mis äb ūotõ vaņțõltõd. Nei siz pǟmizt tulbizt ilzandõd ātõ vaŗīmõd tuņšlimiz rezultātõd kubtimi ūd grammatik pierāst, nänt lebbõ vaņțlimi, ītiztimi ja vaŗīmiz tuņšlimiz ōkõd tǟtami.