TY - JOUR AU - Selg, Peeter PY - 2011/01/31 Y2 - 2024/03/28 TI - Sattumuslikkus, hegemoonia ning õiglus: John Rawls ja radikaalne demokraatia JF - Studia Philosophica Estonica JA - SPE VL - 0 IS - 0 SE - Articles DO - 10.12697/spe.2010.3.1.03 UR - https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/spe.2010.3.1.03 SP - 39-72 AB - <p>Artikkel käsitleb kriitiliselt üht viimaste kümnendite vastandust poliitilises filosoofias — ‘poliitilise liberalismi’ (Rawls) ja ‘radikaalse demokraatia’ (Laclau ja Mouffe) vahel. Artikkel püüab käivitada potentsiaalset dialoogi nende kahe näiliselt lahkneva lähenemise vahel. Kokkuvõttes näitab artikkel, et vastandus on möödarääkimine vähemalt ühes fundamentaalses mõttes: mõlemad lähenemised jagavad ühiskonnastmõtlemisel sama aluseetost. Artiklis nimetatakse seda ‘sattumuslikkuse eetoseks’ ning väidetakse, et see on kõige fundamentaalsem alusveendumus nii Laclau ja Mouffe’i ‘radikaalse demokraatia’ kui ka Rawlsi ‘õigluse kui ausameelsuse’ idee jaoks. Artikkel osutab ka ühele kesksele kitsaskohale Laclau ja Mouffe’i lähenemises: nende suutmatusele kontseptualiseerida institutsioonilisi korraldusi tulenevalt nende ülemäärasest rõhuasetust demokraatia dekonstruktiivsele potentsiaalile. Selles suhtes osutatakse ka Rawlsi käsitluse ilmselgetele eelistele, kuna see pakub juhiseid organiseerimaks demokraatlikke institutsioone.</p><p>The paper concentrates on a controversy in recent decades’ political thought between ‘political liberalism’ of Rawls and ‘radical democracy’ (represented in this paper by Laclau and Mouffe). The article tries to initiate a potential dialogue between these seemingly divisive approaches. In conclusion the paper maintains that the whole controversy is misguided in one fundamental respect: both approaches share the same underlying ethos in envisioning society—‘the ethos of contingency’. It is argued that it is the most fundamental tenet informing both Laclau and Mouffe’s theory of hegemony with its complementary idea of ‘radical democracy’, and justice as fairness conceived in terms of reciprocity with its accompanying idea of public justification and reflective equilibrium. _e article points to a central impasse in Laclau and Mouffe’s approach: its incapability to conceptualize institutional arrangements due to their overemphasis on the deconstructive potential of democracy. In this respect the obvious merits of Rawls’ conception are highlighted in view of his proposals for organizing democratic institutions.</p> ER -