https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/issue/feed Studia Philosophica Estonica 2019-02-08T11:22:26+02:00 Roomet Jakapi (Editor in Chief) roomet.jakapi@ut.ee Open Journal Systems https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14401 Sissejuhatus. Faktid, vaidlused ja argumendid tõejärgsuse ajastul 2018-11-02T13:39:23+02:00 Leo Luks leo.luks@emu.ee <p>Käesolev <em>Studia Philosophica Estonica</em>&nbsp;erinumber sisaldab läbilõiget 13. Eesti filosoofia aastakonverentsil kõneldust. Tartu Ülikooli poolt korraldatud konverents toimus 11-13. mail 2017 Käärikul ning selle teemaks oli „Faktid, vaidlused ja argumendid „tõejärgsuse” ajastul”. Kuulanud kolme päeva vältel sisukaid ja mitmekesiseid analüüse tõejärgsuse teemal jõudis ajakirja toimetus järeldusele, et konverentsi põhjal tuleks välja anda ajakirja erinumber, lisamaks ka Eesti ühiskonnas vohavasse debatti filosoofilist täpsust ja sügavust.</p> 2018-11-02T12:27:40+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14402 Tõe ja vale vahel. Arusaamatuse epistemoloogia 2019-02-08T11:22:26+02:00 Mario Rosentau romario@iurisconsultus.com <p>Essees põhjendan kolme teesi. (1) Lihtsatele küsimustele tõest—nt <em>mis on tõde või mida tähendab millegi tõesus?</em> — ei ole lihtne vastata. Tõde on keerukas mõiste nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Filosoofiliste tõeteooriate paljusus on üks paljude tegurite hulgas, mis tekitavad segadust tõe küsimuses. (2) Enamik vestlustes ja arutlustes kasutavatest lausetest ei ole sellised, mille kohta saaks öelda „tõene“ või „väär“ (ja muid võimalusi pole). Praktiliste vestluslausete hulgas moodustavad mustvalge tõeväärtusega laused vähemuse. Neid ümbritseb suur hulk mitte-singulaarseid ja mitte-primitiivseid lauseid: esiteks, enamasti on lihtväited kombineeritud omavahel, ja teiseks, sageli on lihtväited kombineeritud modaalsete ja normatiivsete lausetega. Ometi kiputakse ka selliselt keerukaid lauseid hindama lihtsa mustvalge mõõdupuuga. (3) Eelmisega seoses — esineb suur hulk tõe küsimuses segaduse tekitajaid, mida vestlejad oskamatuse või tähelepanematuse tõttu eiravad. Taolistest teguritest vaatlen lähemalt: (a) <em>konteksti</em>, mis „tõe tegijana“ nõuab vestlejatelt taustateadmisi või täiendavat süvenemist; (b) <em>tunnistust</em> ja <em>kuuldust</em>, mis vahendatud (propositsioonilise) teadmisena evib ridamisi (inimlikke) veatekitajaid; (c) <em>episteemiliste seisundite „maatriksit“</em>, mis kolmevalentset tõeväärtust doksastilistiliste uskumishoiakutega kombineerides käsitab ligi paarikümmet episteemilist seisundit. Episteemilised veatekitajad on „väljaspool lauseid“: inimese ja elamismaailma suhete iseloomus. Tõe(suse) probleemidel on kaks triviaalset allikat: (a) inimese tunnetuslikud, sh tõendamise võimed on piiratud; (b) maailma „tõendite salvestamise võimed“ on piiratud. Vestlustes põhjustavad ülalmainitud tegurid vigu kahel üldisel põhjusel. Esiteks, vestlejad asuvad lause tõeväärtust hindama enne, kui nad on aru saanud või välja selgitanud, mida lause (antud kontekstis) tähendab või mida kõneleja sellega öelda tahab. Teiseks, vestlejad ei mõista või eiravad modaalsusi ja allikaviiteid, mistõttu ei hooma otsese ja kaudse kõne mõju kõneluse tõeväärtusele. Lõpetuseks pakun välja üheksa filosoofilis-praktilist soovitust, mis võiksid hõlbustada hakkamasaamist tõe (või „tõe“) keerukustega.</p> <p>The article defends three theses. (1) The simple question of truth - e.g. <em>what is truth or what does it mean for something to be true?&nbsp;</em>- does not have a simple answer. Truth is a complex concept, both theoretically and practically. The multiplicity of philosophical theories of truth is one factor among others which leads to confusion regarding the question of truth. (2) Most sentences we use in our conversations and discussions are not such that we could say they are either 'true' or 'false' (and no other possiblity exists). Among practical conversational sentences, sentences with two possible truth value are a minority. They are surrounded by a large set of non-singular and non-primitive sentences: first, usually simple statements are combined with each other; second, simple statements are combined with modal and normative statements. Still people tend to evaluate even those more complex sentences as if they were simply true or false. (3) Related to the second thesis---there is a large number of factors which create confusion when it comes to truth but owing to ignorance and inattention, they are ignored. From these factors, I will focus upon: (a) <em>context</em>, which, as a "truth-maker", requires background knowledge from interlocutors or digging a little deeper; (b) <em>testimony</em>&nbsp;and <em>hearsay</em>, which, as mediated (propositional) knowledge, have numerous (human) error-makers; (c) <em>a "matrix" of epistemic states</em>, which by combining three-valued truth with doxastic attitudes includes tens of epistemic states. Epistemic error-makers are "outside the sentence": in the character of the relationship between humans and their lifeworld. The problems of truth have two trivial sources: (a) the cognitive abilities of humans, which include the ability to prove, are limited; (b) the ability of the world to "save evidence" is limited. These factors cause errors in conversations for two general reasons. First, interlocutors start evaluating the truth of a sentence before they have understood or made sense of what does this sentence means (in the given context) or what the utterer wanted to say. Second, interlocutors do not understand or ignore modality and references to sources, which in turn leads them to overlook the impact direct and indirect speech have on the truth value of a conversation. Finally I will propose nine philosophical-practical suggestions which could make it easier to cope with the complexities of truth.</p> 2018-11-02T13:38:35+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14404 “there are no facts. . . ”: Nietzsche as Predecessor of Post-Truth? 2018-11-02T13:39:24+02:00 Helmut Heit heit@tongji.edu.cn <p>In light of recent political events Nietzsche was (again) charged as proponent of unscrupulous power-politics and as predecessor of “post-truth.” A passage from his late notes is notoriously quoted to denounce him as figurehead of relativism, truth-denial and post-factual attitudes: “facts are precisely what there is not, only interpretations.” By means of an analysis of this passage and its 19h century contexts, the paper reconstructs Nietzsche’s criticism of absolute truth. He problematizes notions of truth on the basis of epistemological, physiological, historical, and sociological considerations, arguing in favour of self-reflexive, pluralistic, and modest epistemic attitudes, which are occasionally associated with relativism. Unlike certain cliché-versions of relativism Nietzsche denies that every “perspective” is equally valid, and develops and employs a variety of interpretational and argumentative standards. ese standards are not absolute, but allow human evaluations of knowledge-claims. The proposed alternative between “truth” or “post-truth” construes a false opposition and underestimates the need for informed value judgments in politics and culture. In conclusion it is argued that prosecutors and defendants of “post-truth” are similarly vulnerable for resentful dogmatic ideologies, because of unwillingness or inability to accept and employ a post-absolutist loss of certainty.</p> 2018-11-02T13:35:56+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14405 Tõejärgsest teadusest füüsika taustal 2019-02-08T11:13:31+02:00 Piret Kuusk piret.kuusk@ut.ee <p>Tõejärgse ajastu mõiste tõusis reljeefselt esile 2016. a poliitikamaastikul, täpsemalt seoses presidendivalimiste kampaaniaga Ameerika Ühendriikides, kui hakati jõuliselt levitama kuulujutte ja valeuudiseid. Viimaste hulka saab lugeda ka mõnede teadusuuringute ja nende tulemuste väga erapoolikut esitamist või lausa eitamist. Loodusteaduste filosoofias võib tõde mõista vastavusteooria vaimus ehk täieliku kooskõlana teadustulemuste ja reaalselt olemasoleva vahel, kuid enamasti vaadatakse niisugust vastavust pelgalt ideaalse eesmärgina, mis pole tegelikult saavutatav. Allpool kirjeldan lühidalt tõejärgse ajastu jõudmist füüsikute vaatevälja ja arutlen, kuidas see paigutub Thomas Kuhni teadusrevolutsioonide skeemi. Märgin, et nii tõejärgne teadus kui ka teadusfilosoofiline antirealism ei tunnista tõe vastavusteooriat, kuid väga erinevatel viisidel.</p> <p>The post-truth era gained momentum in 2016 during the US presidential campaign when robust rumors and fake news were actively distributed. They included also heavily biased presentations or outright rejection of results of some scientific investigations. The correspondence theory of truth claims that scientific results must perfectly conform to reality, but scientists mostly consider an exact correspondence as an ideal which is not attainable. In the present paper I describe how physicists took notice of the post-truth science and discuss its possible place in Thomas Kuhn's scheme of scientific revolutions. The post-truth science and scientific antirealism both oppose the correspondence theory of truth, albeit rather differently.</p> 2018-11-02T13:36:19+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14406 Tõejärgsuse näivusest 2019-02-08T11:14:32+02:00 Aive Pevkur aive.pevkur@ttu.ee <p>Tõejärgsuse mõistet on kasutatud 1992. aastast, kuid avaliku debati teravik suunati nähtusele alles pärast 2016. a Brexiti hääletust ja Donald Trumpi Ameerika Ühendriikide presidendiks valimist. Tõejärgsuse debatis kõneldakse tõest ja teadmistest demokraatia eesmärkide kontekstis. Artikli eesmärgiks on vaadelda, milline on tõe roll demokraatlikus poliitilises valimisdebatis ning näidata, kuidas ekspertteadmine individuaalsete poliitiliste valikute tegemisel ning professionaalses tegevuses, sh teaduses on põhimõtteliselt erinevad.</p> <p>The concept of post-truth has been used since 1992, but the public debate has been focused on it only after the 2016 Brexit vote and election of Donald Trump as the President of USA. In the post-truth debate people talk of truth and knowledge in the context of the aims of democracy. The purpose of the article is to see what is the role of truth in the election debates in democratic states and to show how expert knowledge in making individual political choices and in professional activities, including science, are in principle different.</p> 2018-11-02T13:36:45+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14407 Poliitilised emotsioonid „tõejärgsetes“ ühiskondades 2019-02-08T11:16:23+02:00 Tõnu Viik tonu.viik@tlu.ee <p>Artikkel uurib 21. sajandi populismiga seotud, aga mitte sellega piirduvat uut tüüpi poliitilist kujutlusvõimet; uut tüüpi poliitilise afektiivsuse moodustumist ja selle emotsionaalset ökonoomiat. Nähtust, mida mõnikord kutsutakse „tõejärgse“ ühiskonna kujunemiseks, võib poliitilise tähenduseloome analüüsi seisukohalt näha kui nihet viisis, kuidas avalikkuses kujunevad ja organiseeruvad poliitilised seisukohad ja meeleolud, kuidas seda protsessi õhutatakse, juhitakse, orkestreeritakse ja parteipoliitikas ära kasutatakse ning kuidas see muudab demokraatlike ühiskondade poliitilist kultuuri ja inimeste suhtumist poliitikasse. Tänapäevane digimeedia võimaldab virtuaalsete ja reaalsete kollektiivide moodustamist, millest saavad kollektiivsete emotsioonide „lubavused“ (<em>affordances</em>). Lisaks sellele on leitud uusi viise traditsioonilise meediaga manipuleerimiseks ja sinna „päästikute“ istutamiseks, mis samuti poliitiliste emotsioonide lubavusteks kujunevad. Selle tagajärjel kujuneb 21. sajandi demokraatlikes ühiskondades välja uut tüüpi poliitilise kujutlusvõime vorm, mis angažeerib ja seadistab poliitilise afektiivsuse moodustumist ja korraldab selle emotsionaalset ökonoomiat senisest erinevalt.</p> <p>Tõnu Viik claims that the political era that we sometimes call "post-truth" phase of democracy is best described as a change in the (discursive) rules of contemporary democratic practices. New ways of making politics started to involve both archaic and new forms of collective affectivity. Collective affectivity refers to communally shared, or social, emotions. Collectively shared emotions are intersubjective feelings that are validated and brought to existence by either an imaginative or real presence of other subjects. Quite often common moods are experienced as joint states of mind that unite the subjects who feel the same way within a group with its specific communal identity. The paper attempts a phenomenological description and explanation of shared emotions, as they are in play of the post-truth politics. Even if a particular populist agenda fails to solve a particular problem it addresses, it still brings about a communal feeling that currently prevailing ways of policy-making are not dealing with the problems in the way "we" desire. What "we" desire is a non-alienated, authentic way of politics that proceeds from the heart of the <em>Volksgeist</em>, that is carried out by uncorrupted and unstained father-figures, and would produce a uniform agreement and a warm sense of belonging to a Leviathan-like "body politic."</p> 2018-11-02T13:37:03+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14408 Post-Truth as a Procrastination of Enlightenment 2018-11-02T13:39:24+02:00 Jens Lemanski Jens.Lemanski@fernuni-hagen.de <p>In recent years the cultural pessimistic position has become known, according to which we live in an “age of post-truth.” This thesis is supported by the observation of an increasing use of argumenta ad passiones in politics. In contrast to this view, I believe that “time” and “representation” play a more decisive role in individual post-truth arguments than the appeal to passiones. By analysing typical post-truth arguments, I arrive at a much more positive view on the present age: the designation of individual arguments as “post-truth” is already an expression of a process of enlightenment.</p> 2018-11-02T13:37:26+02:00 ##submission.copyrightStatement## https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/14409 Tõejärgsusest tõsiselt—tõetus kui nihilismi ajastule vastav intellektuaalne hoiak 2019-02-08T11:17:44+02:00 Leo Luks leo.luks@emu.ee <p><em>Tõejärgsuse</em> mõistet kasutatakse enamasti moraliseerivalt ja irooniliselt, naeruvääristamaks erinevaid irratsionaalseid retoorilisi praktikaid, kuidas väidetele omistatakse tõeväärtust ning omandatakse seeläbi uskumusi n-ö faktidest hoolimata. Käesolevat ajastut iseloomustavate tähendusloomepraktikate puhul on täpsem rääkida pigem <em>uustõest</em>, väga mitmekesiste õigustusviiside vohamisest subkulutuuriti (nt ühismeedia „kajakambrid“, alternatiivmeedia jms). Nagu on õigesti tähele pandud, kujundavad säärased retoorilised praktikad üha rohkem ka poliitilisi jõujooni maailmas. Artiklis keskendun küsimusele, milles seisneb <em>tõejärgsus</em> kui omaksvõetud intellektuaalne hoiak. Erinevalt erinevate tõdede kemplusväljast seisneb antud hoiak, mis ulatub tagasi vähemalt antiikaja skeptikuteni, otsustamatuses, väidetele tõesuse omistamisest loobumises. Kasvõi kulunud relativismi paradoksi abil on lihtne näidata, et antud hoiak ei saa olla täiesti järjekindel ja kogu inimelu läbistav, näiteks sõelume argielus kogu aeg informatsiooni, lähtudes elulises situatsioonis edasiviivast infost, seda protsessi võibki juba nimetada tõeväärtuse omistamiseks. Selle kimbatuse selgitamiseks kasutan Gianni Vattimo poolt paljuski Nietzsche toel välja arendatud <em>hermeneutilise nihilismi kahetasandilist käsitust tõest</em>, mille kohaselt kuulub iga mingis kontekstis (keelemängus) omaksvõetud uskumusega kaasas üldisemal arutlustasandil moodustatud vastuväide, et tegemist on üksnes ühe võimaliku otsusega teiste seas, milles puudub „tõesuse kullaproov“. Olen seisukohal, et planetaarne nihilism on vältimatu ajalooline olukord, millega tuleb leppida ning tõejärgsus on sellele olukorrale vastav intellektuaalne hoiak.</p> <p>The concept <em>post-truth</em>&nbsp;is mostly used ironically and in the moralised manner, to ridicule different irrational rhetorical practices, how there are ascribed truth-value to the propositions despite of facts. More precise concept to describe current sense-making practices is <em>new-truth</em>, very multifarious set of justifying practices, what are proliferate in different sub-cultures. As there is correctly mentioned, such practices are more and more affect the political field all over the world. In my paper I will focus on the question, what could be post-truth as accepted intellectual attitude. This attitude does not enter to the battlefield of different truths, but it makes no decisions about truth-value of propositions. Already well-known relativist paradox demonstrates, that mentioned attitude cannot be fully consistent, for example in the everyday life we screen out all time information, choosing that information, what is useful in our practical context - already this procedure could be named as ascribing truth-value. To clarify this aporia I will use the two-level understanding of truth, which is borrowed form Gianni Vattimo's hermeneutical nihilism and it is elaborated using Nietzsche's ideas. According to this understanding we espouse for sure some beliefs in different language-games, but in the general level there is always objection, that our particular belief is just one possible belief among others, without any strong proof for truth. In my paper I try to defend position, that global nihilism is our ineluctable historical situation, we need to accept it and post-truth is proper intellectual attitude to that situation.</p> 2018-11-02T13:37:46+02:00 ##submission.copyrightStatement##