https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/issue/feed Studia Philosophica Estonica 2021-02-12T16:23:20+02:00 Roomet Jakapi (Editor in Chief) roomet.jakapi@ut.ee Open Journal Systems https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/17079 Wilhelm Dilthey ja 19. sajandi saksa akadeemiline filosoofiaajalugu 2021-02-12T14:13:52+02:00 Andrus Tool andrus.tool@ut.ee <p>Filosoofia ajaloo kui akadeemilise distsipliini arengus 19. sajandi saksa ülikoolides saab eristada kolme suuremat suunda, mis lähtusid vastavalt Kantist, Hegelist ja Schleiermacherist Wilhelm Dilthey oli mõjutatud neist kõigist, kuid suurimat mõju avaldas talle viimane. Tema filosoofiajaloolise uurimistöö eelistatumaks žanriks sai intellektuaalne biograafia. Ta filosoofiaajaloolise mõtte keskseks teemaks kujunes innovaatiliste indiviidide ja ajaloolis-kultuurilise keskkonna vahekord – individuaalse ja universaalse suhe nii ajaloos kui ka ajaloo tunnetamise protsessis. Seejuures käsitas ta filosoofia ajaloolist uurimistööd osana suuremast projektist. Oma varasemal loomeperioodil lootis ta innovaatiliste indiviidide arengut uurides jõuda ajaloolise arengu lätete ja seaduspärade tuvastamisele. Hilisemal loomeperioodil käsitab ta filosoofiaajalugu olulise vahendina, mille abil läheneda üdisemale eesmärgile, milleks tema jaoks oli inimsoo enesemõtestus filosoofilise-vaimuteadusliku antropoloogia abil.</p> 2021-02-07T13:34:06+02:00 Copyright (c) 2020 Studia Philosophica Estonica https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/17080 Filosoofia ajaloo uurimisest angloameerika traditsioonis G. Berkeley vaadete käsitlemise näitel 2021-02-08T10:06:01+02:00 Roomet Jakapi roomet.jakapi@ut.ee <p>Artikli eesmärgiks on kirjeldada, kuidas toimub filosoofia ajaloo uurimine angloameerika traditsioonis. Keskendun George Berkeley vaadete käsitlemisele, mis oli mu uurimistöö põhisuunaks ligikaudu aastatel 1995–2007. Isikliku kogemuse najal selgitan, millised tavad valitsevad professionaalses filosoofia ajaloo uurijate kogukonnas. Tutvustan erinevaid lähenemisviise ja tõekspidamisi, millest selle valdkonna asjatundjad nimetatud traditsioonis lähtuvad, ja selgitan ka enda positsiooni selles raamistuses. Leian, et filosoofia ajalugu tasub uurida sügavuti, kuid ei mõista hukka ka pealiskaudsemaid lähenemisi. Tutvustan tüüpilisi probleeme, lahendusi ja võtteid, millega filosoofia-ajaloolane tekstide tõlgendamisel kokku puutub. Artikli viimastes osades kirjeldan lähemalt oma kogemust Berkeley keelekäsituse detailsel uurimisel. Ühe konkreetse debati näitel selgitan, mille üle ja kuidas filosoofia-ajaloolased väitlevad.</p> 2021-02-07T13:43:27+02:00 Copyright (c) 2021 Studia Philosophica Estonica https://ojs.utlib.ee/index.php/spe/article/view/17081 Filosoofia ajalugu varauusaegses Tartu ülikoolis 2021-02-12T16:23:20+02:00 Meelis Friedenthal meelis.friedenthal@ut.ee <p>Artikkel käsitleb varauusaja perioodi üldiseid filosoofia ajalugusid, keskendudes peamiselt Tartu akadeemias esitatud kolmele disputatsioonile. Kui 17. sajandi alguses oli levinud nn skolastiline filosoofia ajalugu, siis sajandi lõpus on näha uute filosoofiliste suundumuste mõju ka Tartu filosoofia ajaloo käsitlustele. Esiteks kartesiaanliku filosofeerimisvabaduse (libertas philosophandi) taotlusena, aga ka Christian Thomasiuse eklektilise filosoofia programmi mõjul. Lisaks on Gabriel Sjöbergi disputatsioonis „Vaba filosoof” märgata rudbeckiaanliku gootitsismi mõju arusaamisele filosoofia ajaloost.</p> 2020-12-04T00:00:00+02:00 Copyright (c)