TEISE MAAILMASÕJA KAKS AJALUGU: VENEMAA TÄHISTAS 9. MAIL SUURE ISAMAASÕJA VÕIDU 75. AASTAPÄEVA

TWO HISTORIES OF THE SECOND WORLD WAR: RUSSIA CELEBRATES 75TH ANNIVERSARY OF THE WINNING OF THE GREAT PATRIOTIC WAR ON MAY 9

Abstract

Teine maailmasõda aastatel 1939–1945 oli 20. sajandi üks kõige traagilisemaid sündmusi, mille järelmõju on tuntav tänapäevalgi. Sõja põhjuste, käigu ja tagajärgede uurimisel on tekkinud mahukas ajalooteadus, mis sisaldab selle kui inimkonna kõige verisema sündmuse erinevaid analüüse ja kirjeldusi ning millel puudub siiani erapooletu ühine nimetaja. Inimkonnale on esitatud laias laastus kaks erinevat nägemust. Ühelt poolt demokraatliku maailma enam-vähem realistlik, dokumentaalsele alusele tuginev sõjakäsitlus, mis paneb süü sõja vallapäästmise eest kahele Euroopa totalitaarriigile: hitlerlikule Saksamaale ja stalinlikule Nõukogude Liidule, kuna neil mõlemal oli ambitsioon saada maailma või vähemalt Euroopa valitsejaks. Teiselt poolt Nõukogude Liidu ja selle nüüdisaegset jäänukit – Venemaa Föderatsiooni – kakskümmend aastat presidendina juhtinud, Vene impeeriumi taastamisest unistava KGB ohvitseri Vladimir Putini ametlik populaarne stalinistlik ajalootõlgendus, mille järgi oli NSV Liit kallaletungi ohver ja Saksamaa käitus agressorina. NSV Liidu ja hiljem Venemaa ajalootõlgenduses polnud mingit Teist maailmasõda. Vene propaganda kohaselt võeti uuesti kasutusele enam kui sajandi tagune, 1812. aastal Napoleoni sissetungil Vene impeeriumi ja rahva vastupanu hüüdlauseks olnud termin „Suur Isamaasõda“, milles NSV Liit purustas Kolmanda Reich’i ning vabastas Euroopa ja kogu maailma fašistidest. Teatavasti kinnitas Stalin selle NSV Liidu „ametliku“ Teise maailmasõja ajaloo 1946. aastal. See oli tarvitusel nõukogude ajal ja Venemaa rakendab seda hübriidsõja efektiivse relvana siiani. Moskva on järjekindlalt süüdistanud lääneriike, sh Baltimaid, ajaloo võltsimises. Infosõda viimaste vastu, keda süüdistatakse natsismis ja fašismis, on muutunud hüsteeriliseks eriti viimastel aastakümnetel Vladimir Putini ajastul, mis algas tema üllatusliku saamisega Venemaa „igaveseks“ presidendiks 2000. aasta jaanuaris.